planeeritud ulatuslikud restaureerimistööd raha puudumisel seiskusid. Seetõttu jäi palju väärtuslikku pöördumatult rikkumata. Tänased restaureerimispõhimõtted ja materjalivalikud ning töövõtted on oluliselt paremad 30 aastat varasematega võrreldes. Loss pakub külastajatele palju : Lossi on külastamiseks pakutakse soovikorral ka giiditeenust ( eesti, inglise, vene või saksa keeles ) Võimalik on külastada Tubina Muuseumi, Lossiparki, matkarada, ja einestada Lossi restoranis . Võimalik on ka majutus . Ruume on võimalik rentida Pakutakse erinevaid soovitusi erinevaltelt spetsialistidelt . võimalust riietuda mõisahärraste või -teenijate kostüümides ja patserdada neis mööda lossi. Pakutakse ka lossipargis aktiivset ja igale inimesele sobilikku disc golfi mängimise võimalust Õpitoad Võimalik on ette tellida : Nõelviltimise õpituba : Märgviltimise õpituba
otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad
et kui pargikülastaja vaatab teiselpool ruudukujulist tiiki lossi poole, peegeldub see ideaalselt veepinnal. Nii Vaux’ kui ka Versailles’ lossi on kujundatud hiiglaslikule maa- alale ja põhinevad keskteljel ning horisondini ulatuval vaatel luues illusiooni veelgi gigantsemast pargist. 15 Fouquet’ ei saanud aga oma kuninglikku aeda kaua nautida. Aia pidulikul avamistseremoonial käinud kuningas Louis XIV tundis lossi ja lossiparki nähes kadedust ning tekkis küsimus, kuidas saab tema finantsministril olla nii palju raha, et lubada endale säärast luksuslikku lossi ja lossiparki. Sellele järgnes suur skandaal ning paar päeva pärast aiatseremooniat (17.08.1661) mõisteti Fouquet’ vangi. 16 1.1.3 Versailles’ park Fouquet’ asemele asus Jean Baptiste Colbert, kes 1661. aastal kuningale kirjutatud kirjas väljendas seisukohta, et sõjategevuse puudumise tõttu saab valitseja ülevust
kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju. Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks,
Väsimatu rännumees Herodotos jõudis oma matkateedel ka Babüloonia kuningriiki, kus teda vaimustas riigi pealinna Baabüloni ilu ja toredus. Üksikasjalikult kirjeldas ta selle korduvalt assüürlaste rüüsteretkede all kannatanud ja maatasa tehtud, kuid alati taastatud ja värskele õitsengule puhkenud linna ehitisi, tänavaid, kindlustusi. Kõige rohkem aga paelusid rändureid 90 meetri kõrune Paabeli torn oma seitsme astanguga ja kuningas Nebukadnetsar II lossiparki rajatud imepärased rippuvad aiad BABÜLONI RIPPUVAD AIAD Rippuvad ajad olid rajatud kuningas Nebukadnetsar 2. lossi parki.Teist sellist aeda maailmas ei leidnud ja teda ei arvatud asjatult seitsme maailmaime hulka. Aeda pääsemine polnud kerge, sest ta asus kuningalossi kõrge müüri taga, mille väravail seisid hirmuäratavad valvurid. Ka lossi õuele ja siseruumidesse, kus saalisid kallistes rõivastes õukondlased, võis
tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine,
Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. Avatud: K-P 10-17 Pilet: õpil 10.-, tk 20.-, pere 25.-, lastegrupp 100.-, tk grupp 200.- E-mail: [email protected] http://www.muuseum.viljandimaa.ee Tel:43 33 316 Laidoneri plats 10, Viljandi · Lossimäed Lossipark XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Huvitaval kombel tegid suurema osa töödest ära arestandid, kes said nii oma pahategude eest määratud karistuse kestvust vähendada. Praeguse Filosoofia puiestee on istutanud maagümnaasiumi posid 1881. aastal.
· Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri. · Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid. · Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles'i lossi, kujunes välja Versailles'i koolkond. · Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles'i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi, mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune)
manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid. Põder Juku koguni mürgitati. Nii lõpetas loomaaed lossipargis 1938. aastal tegevuse.
1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku lossiparki. Meiji ajastul algas Lääne eshituskunsti mõju. Võeti kasutusele uusi materjale, nt. tellised. 1920.- 30. aastail püüti luua rahvusliku ja euroopaliku ehituskunsti sünteesi. Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s. 1905) ja Junzo Sakakura (s. 1911) loomingus kujunes pärast II maailmasõda funktsionalismist lähtuv Jaapani nüüdisarhitektuur. 1960. aastail hakkas suunda andma Kenzo Tange juhitav metabolistide rühm (Kiyonori Kikutake, s. 1928; Kisho Kurokawa)
· Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri. · Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid. · Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles'i lossi, kujunes välja Versailles'i koolkond. · Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles'i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi, mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune)
Storia Florentina, milles ta kirjeldab linna ja seda ümbritsevaid künkaid - miljöötervikut, millele oleks tol ajal olnud mujalt Euroopast raske võrdset leida. Seda miljöökirjeldust täiendavad paljud Giovanni Boccaccio Dekameroni (1358) novellid ja eriti just see raamjutustus, mille järgi rühm aadlinoorukeid põgenes Firenzest katku pärast linna lähedal asunud maamõisa. "Dekameron" koosneb teatavasti paljudest lugudest, mida noored üksteisele jutustavad. Ühte lossiparki on eriti põhjalikult kirjeldatud. Loe: BOCCACCIO, lk 151-154 (Kolmas päev). Boccaccio kui ka Villani aiakirjeldused tõendavad, et aia stiililine külg rikastub, detailirikkus areneb ja lisandub nii purskkaevude kui ka pergolate kasutus, kuid keskaegsed tunnusjooned säilivad. Siit aga pole enam palju maad renessansini. 9. RENESSANSS ITAALIAS 15.-16. SAJANDIL RENESSANSS (pr k renaissance, it k rinàscimento, ld. k renascere) üldiselt tähendab taassündi;
annaabi.ee 
