Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Janeli Kurm Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Elulugu....................................................................................................................................4 2. Looming..................................................................................................................................7 2.1 Kirjandusliku tee algul...................................................................................................... ...
Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik" IV loominguperiood raskemeelsed ja traagilised luuletused, mis põhinevad elusündmustel.
Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater,
Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 19401941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud. Minevikku minev isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, väga kujundlikke ja väljendus rikkaid reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare loomingus peegeldub väga
2009. aastal loodi Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus Arvo Pärdi ja tema perekonna poolt, et talletada Arvo Pärdi pärandit ja seda tutvustada järeltulevatele põlvkondadele. Arvo Pärti on hakatud nimetama 21 .sajandi Mozartiks ning Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. *Tuntuim teos I loominguperioodist ,,Perpentuum mobile" 1963 *Esimene teos tintinnabuli stiilis ,,Aliinale"
esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva 6
esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest
Samal ajal maalitud maastikega loob ta enda paremad maastikugravüürid, mille motiivid on laenatud Hollandi loodusest. Tõuget on ta neiks mõnevõrra saanud Seghersilt. Kuulus on eriti ,,Kolm puud" aastast 1643. Rembarandti ofordikusti tippsaavutusteks võib pidada mõnda lehte tema viimasest elu perioodist, näiteks ,,Kristus Emmauses"(1654) ja ,,Ecce Homo" (1655). Kujutluspilti Rembrandti kunsti stiilist ning tema loominguperioodist aitavad täiendada hulgaliselt hästi säilinud joonistused. Paraku vajus Rembrandt pärast surma täielikult unustuste hõlma. Õnneks taasavastati mees ja hakati tema kunsti hindama uuesti alles 19. sajandil ning uuema aja kunstnikud on tema oskustest palju õppinud. Maha matnud elukaaslase Hendrickje 1663 ja poja Tituse 1668. aastal, sureb Rembrandt üksiku, mahajäetuna ja vaesena 1669. aastal Amsterdami Rozengrachti agulis
lõplikult lahkuma kohaliku omavalitsuse teenistusest. Polli-ajaga on seotud veel teine raske hoop kirjaniku elus. Purunes nooruse-ennatuses sõlmitud abielu, mida Kitzberg elas üle väga raskelt. Igatahes oli see üks põhjusi, mis pidurdas ka tema loometegevust 80-ndate aastate esimesel poolel. Ületanud lõpuks hingelise kriisi, haaras Kitzberg taas sule ja alates 1887. aastast kuni lahkumiseni Karksist võime rääkida tema esimesest viljakas loominguperioodist. Sel ajal pani ta kirja oma 1919. aastal ilmunud draama ,,Enne kukke ja koitu" esialgse versiooni, ajaloolise jutustuse ,,Maimu" ja näidendi ,,Pilla-Peetri testament". Pöögles valmis ka näidendi ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" käsikiri ja rahvaluuleaineline jutustus ,,Libahunt". Siirdumine uutele töökohtadele vähendas märgatavalt Kitzbergi loomingulist aktiivsust. Pöögle kohtukirjutaja kohalt lahkus Kitzberg 1892 aasta lõpul. Majanduslikult
esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise – luulekogu “Vari ja viiv” on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. “Vari ja viiv” osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad muutused, need nähtuvad valikkogu “Armuaeg” (1991) uutes tekstides ning uudiskogudes “Maailma asemel” (1992) ja “Hingring” (1997). Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi – ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste
üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise luulekogu "Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. "Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad muutused, need nähtuvad valikkogu "Armuaeg" (1991) uutes tekstides ning uudiskogudes "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri
oli poisis juba varjatult olemas ning Sokratese küsitlus aitab tal seda teadmist iseendast üles leida. Antud juhul oleks siis tegemist dialektikaga maieutika tähenduses. Kuid kui poiss ei olnud matemaatikat õppinud, siis kust oli see temas varjatult olnud teadmine pärit? Dialoogis tehakse järeldus, et ta pidi selle teadmise omandama varem – enne seda kui ta inimesena sündis. Teine Platoni teos, kus anamnesis`e teemat ulatuslikumalt käsitletakse, on tema keskmisest loominguperioodist pärit dialoog “Phaidon” (Platon, Teosed I, lk. 71-77). See aines võetakse antud juhul üles arutluste kontekstis, mis püüavad näidata hinge surematust tõenäolisena. Arutluskäik ise koosneb neljast sammust: 1) Kus iganes mõne kahe asja A ning B (näiteks kahe puutüki või kahe kivi) vahel on sarnasus, ja inimene, kes neid kahte asja vaatleb, seostab selle sarnasuse põhjal oma hinges
(1889-1966), keda võis ka pärast 20-ndaid selgelt ekspressionistlikuks skulptoriks pidada. Graafik Eduard Viiralt (1898-1954) õppis 20-ndatel stipendaadina Dresdenis ja elas hiljem Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud loominguperioodist on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" ja "Põrgu", aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". 1930. aastatel toimus Viiralti loomingus murrang ning tema suhtumine loodusesse ja inimestesse oli muutunud rahulikult vaatlevaks, austavaks ja südamlikuks. Joonistuse ja trükigraafika tehnikate Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
annaabi.ee 
