∙ ROBIN HOOD lôbus rahvakangelane Inglismaal 2. Allegoorilised jutud ALLEGOORIA on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil.Sellel pinnal on tekkinud vanasônad, valmid. Tuttavate nähtuste, asjade ja piltide kaudu tehakse nähtavaks ja môistetavaks abstraktseid nähtusi. ∙ ”Rebaseromaan” 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ∙ ”Rebaseromaan” sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat ”Rebane
Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul enne hauda. Eks ka inglikooridel laul siis rôômsam tule: "Jumal olgu armulik talle, joodikule!" ALLEGOORILISED TEOSED Prantsusmaalt 13. sajandist ALLEGOORIA mõistukõne "REBASEROMAAN", "ROOSIROMAAN", Mõlemas satiir, huumor ja mõistuse propageerimine "REBASEROMAAN", Loomaeepos Loomalugude hiigelsari, mida ühendab keskne tegelane rebane Renart Teoses sotsiaalne satiir, kus peegelduvad suhted ja kombed. TEGELASED REBANE kaval, leidlik väikefeodaal HUNT juhm, toores KARU kohmakas, juhm suurfeodaal LÕVI kuningas OINAS, EESEL vaimulikud KANAD, JÄNESED lihtrahvas PALJU TÕLKEID JA MUGANDUSI Eestis Kreutzwaldi mugandus "Lood Reinuvader Rebasest" - 1850 "Roosiromaan" allegooriline prantsuse värssteos TEGELASED lahke Tervitus,
Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist". - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga.
Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949). Loodus- ja loomajutud. R.Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947), „Tiit ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A.Hindi „Angerja teekond“ (1950). August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss” (1947). Lasteluule kompromissid ja saavutused: Kersti Merilaas, Felix Kotta ja Ralf Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960. aastad Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „Kadri“ (1959), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt. Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H.Mänd, E.Niit, A
silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus (mõistukeelsus, sümbolism). Esindavad "Reinuvader rebase seiklused". Loomeepos jutustab allegoorlises vormis kavalast rebasest kelle pärast kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem kirjutatud loomalugude allikaks. Fr. R. Kreutzwaldi "Reinuvader Rebane". Mõistukeelsuse näide 13.- 15. sajandil "Roosiromaan" - prantsuse teos, mille teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Kirjeldab ja õrna ja õilsat armastust. Räägib noormehest kes satub imeilusasse aeda ja kohtab seal roosi millesse armub, ta tahab seda noppida, kuid teda takiustavad sümboolsed tegelased nagu Keelepesk, Hirm, Häbi jne. , kuid aitavad Kaastunne, Suuremeelsus jne
Kangelaseepos- väga armastatud lugulaul mitmesuguste kangelaste vägitegudest. Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul''. Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjutas 1230.aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279.aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega
ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil. "Rebaseromaan" - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Renarti läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Ta tüssab, röövib, petab, irvitab. Loomades võib ära tunda seisused ja seisustevahelised suhted. · "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks põhineb J. W. Goethe teosel ,,Reineke Fuchs" Fr. R. Kreutzwaldi ,,Reinuvader Rebane". Allegooria näide on 13.-15
kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said
Tristan sureb, armastatud Isolde juab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujud saab otsa ja ta sureb. Samal htul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pimunud teineteise ümber ja juured maa all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda, kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud. 11. "Rebaseromaan" 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma
lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega
Kohe kui nad paradiisi jõuavad, hakkavad laamendama. Peetrus mõtleb mida teha. Talle meenub, et sõdurid peavad alluma korraldustele ja ta lööb taevavärava taga sõjatrummi ja nad marsivad kõik kolonnis ilusti taevast välja. 51. Rebase ja roosi romaanid 13. sajandi prantsuse kirjanduse kaks suurteost on ,,Roosiromaan ja"Rebaseromaan". ,,Rebaseromaan" on loomaeepos, 13. Sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid
=Pak Amis -Saksa vagantidel -Preester, kes tegi sulitempe =Kaval-Ants ja Vanapagan Eestis =Robin Hood Inglismaal Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust ="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse
lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud,
häbi, hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus, Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus lase roosi noppida. ,,Rebaseromaan" - loomaeepos, loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid üle ühe, kuid on ka laenatud lugusid. Teos- rohked jutustuslike harude ebaühtlus, sotsiaalne satiir. Loomade ja nende seiklustes on ühiskonnasuhete peegeldused, samuti humoorikad kombed ja rahvatarkus. Peateema on kavala ja leidliku, kord väikefeodaali, kord kodanlast kehastava Renart'i võitlus toore ja juhmi hundi Ysengriniga, kes nagu kohmakas karu Brun
annaabi.ee 
