Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loodusvarad - geograafia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, kanada, energiamajandus, saasteaineid, austraalia, tehnoloogia, põlevkivi, kivisüsi, tuuleenergia, energeetika, hispaania, loodusvarad, energiavarad, elektrienergia, energiamajanduse, kütused, ebaühtlane, maavarad, taastuvad, tuumaenergia, soojusenergia, tahked, biomass, kulukas, pärsia, tooraine, iraan, mehhiko, soojusenergeetika, energialiikKordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia.
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed,
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited.
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1)
ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC
osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- saastata pinnast Britannia, Mehhiko Maagaas Soojus- ja SRÜ, Lähis- USA, Venemaa, Saksamaa, Keskkonnasõbralik, Plahvatusohtlik,
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus
· kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa
(mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge; väga soojanõudlik; pärit Lõuna-Ameerikast; kasvatatakse Brasiilias ja Aafrikas [sealt tuleb üle poole saagist].) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30. NISU - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad? (Pakistan, Türgi, Austraalia, USA, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada; vajad küllaldase niiskusega mulda; eksportijad Austraalia, USA, Kanada, Euroopa) 31. RIIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?* (kasvatatakse süüakse peamiselt Aasias, kasvatatakse veel Indoneesias, Tuneesia, Bangladesh jne; valgusenõudlik, vajab veega üleujutamist, ühtlaslt sooja ilma, väetamist jne; suurimad eksportijad Kagu-Aasia regioon, Tai, Vietnam) 32
Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms.
tarbijatele kättetoimetamisega, taastuvad energia allikad alternatiivsed, roheline energia on looduses toimuvate protsessidega kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist, tuule, vee, päikese, maasise ja biomassi energia, taastumatud energia allikad: traditsioonilised, fossiilsed kütused moodustuvad looduses väga aeglaselt või ei teki enam üldse, nafta, maagaas, tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), tuumaenergia, traditsioonilised energia allikad energia allikad, mille otsene kasutamine on praegu tavaline, alternatiivsed energia allikad energia allikad, mille kasutamine on võimalik, kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja
· Nimetage 3 kaasajal kõige enam kasutatavat energiaallikat. 2 · Miks kasutatakse taastumatuid energiaressursse tunduvalt rohkem kui taastuvaid. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega
Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa, India Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi
Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Nisu- USA, Kanada, Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia), Pakistan, Hiina, India, LAV, Austraalia Mais- USA, Hiina, Brasiilia Riis- Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, Vietnam, Tai Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia, Mehhiko Tee- India, Hiina, Sri Lanka, Kenya Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia
Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid.
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Austraalia,Venemaa
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass)
toorainena Prantsusmaa Gaas taastamatu Elektrisaamiseks 36% Lähis- Ameerika Venemaa Kanda Ameerika Jaapan, Suur kütteväärtus. Torulekke oht, trants. traditsiooniline Soojuse Idas Venemaa Rumeenia Itaalia Ei vaja Väljaspool juhtmed on tootmiseks, 36% venemaal Kanada Holland Lõuna-Korea ümbertöötlust kallis keevitus töödel Norra Norra Saksamaa Holland Prantsusmaa Tahked kütused Elekrti- ja soojuse Varusid 230 a. Hiina Austraalia Jaapan ,Itaalia Varud on suured, Trants. kulukas,
V: Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaid. III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ja sademeid suhteliselt palju. Lihakari kesk- ja lõunaosas, sest seal on kuiv ja vähe sademeid. IV Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? V: Lõuna-Ameerikas ja Aafrika kesk- ja edela-Aasias, Austraalia, Uus- Meremaa, sest nendes on troopiline kliima ja seal on savann ning rohtlad. PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE PÕHJUSED TAGAJÄRJED ABINÕUD KUIVENDAMINE Põhjavee taseme Põllu pinda vähendada. alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada.
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus
-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus
kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus õhku väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus Ei osale pruunsüsi => ebaotstarbekas maailmaturul
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate
Geograafia - Energia majandus . 1. Energiamajandus ehk energeetika on tegevusvaldkond , mis uurib , hangib , töötleb looduslike energiaallikaid , elektriks , soojuseks , mootori ja ahjukütuseks ,toimetab need tarbijani ning asutab vajalikud äriteenused . 2. Energia osakaal : Nafta 40 % Maagaas -28% Tahked kütused 20 % Veeenergia 5% Tuumaenergia -5% Muud -2% 3. Nafta tootjad : USA Saudi araabia Venemaa Iraan mehhiko 4. Maagaasi tootjad : USA venemaa Kanada Suurbritannia Alzeeria 5. Kivisöe tootjad : Hiina USA India Austraalia Lõuna aafrika vabariik 6. Hüdroenergia tootjad : Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa 7. Tuumaenergia tootjad : USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania Taani India 9
annaabi.ee 
