Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H
Tema esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia. Nüüdseks on kirjaniku metafoorirohke ja vormiliste piirideta luule muutunud voolavast minimalistlikumaks. 2.2 Luule Kaplinski üks parimaid luulekogusi oli aastal 1967 ilmunud ,,Tolmust ja värvidest".Luulekogus paistab silma tema loodustaju, kuid suhe ajalooga on tal pigem tõrjuv. Jaani kirjutus stiil on seal elliptiline ja metafoorirohke. Luules on tal vaheldumisi paigutatud vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk. Aastal 1976 ilmunud luulekogu ,,Ma vaatasin päikese aknasse, on põhijoontes samasugune eelmisega. Seal on ka palju kasutatud varasemaid tekste, kõige venemad neist pärinevad aastast 1958. Seitsmekümnendate aastate alguses muutus miskipärast ta väljenduslaad napiks. Eriti sõnade
Jõudu peab inimene ammutama iseenda sisemisest rikkusest. Tark olla ei tähenda sugugi olla kirgedeta, vaid õppida oma kirgi puhastama. Mida targem ollakse, seda kergemini suudetakse end veenda, et ollakse õnnelik. Õnn ei lange kaela neile, kes kodus istuvad. ,,Pimedad" ,,Printsess Maleine" ,,Kasvuhoone" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind" 7.Knut Hamsun Pärines lihtsa põllumehe perest. Tema kodukohaks oli Põhja-Norra ning sealsed kaunid maastikud äratasid noormehes juba varakult erksa loodustaju ja eneseväljendusvajaduse. Ta püüdis kirjanikuna läbi lüüa kuid esialgu edutult. Ülikoolihariduse omandamine ebaõnnestus majanduslikel põhjustel. 1890. aastal ilmus Hamsunilt autobiograafiliste sugemega romaan ,,Nälg", mis vastandus skandinaavia kirjanduse naturalismimõjulisele suunale, näiteks Ibseni ja Strindbergi draamadele, ning kujunes Hamsuni läbilöögiteoseks. Laialdase populaarsuse tõid talle lüürilis-romantilised romaanid ,,Müsteerimuid", ,,Paan" ja ,,Victoria"
avangardistlikud luuletajad. John Milton (1608-1674) Inglise kirjanik. Miltonis segunesid renessansi mõjud puritaanliku maailmavaatega. Pärast Shakespeari ja Donne´i tõstis just tema inglise luule ajutisest madalseisust uutesse kõrgustesse. ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik" (1632) paarisriimilised lühipoeemid- renessanslik elujaatus ja looduslähedus. ,,Comus" (1634) mütoloogilispastoraalne värssdraama antiikmütoloogia oskuslik kasutus ja elav loodustaju. Tuntuks sai ta hoopis proosatraktaatidega need said laia vastukaja osaks. Nende kaudu sekkus ta Inglise revolutsioooni sündmustesse. ,,Areopagitica" (1644) traktaat. ,,Kaotatud paradiis" (1667) religioosne blankvärsiline poeem. Seda läbivad religioosne sümboolika, vastuolulised mõttekäigud. Kuulsaim tegelaskuju on Saatan. ,,Taasleitud paradiis" (1671) Martin Opitz. (1597-1639) Raamat saksa peetikast 1624. Opitz on mõjutatud prantsuse
kustuneks- ja keela tuuli tõttamast, siis mine laulusid lukustama ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja laulik nuttu ning naeru keelma!... ,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles Haava on esitanud oma intiimse loodustaju: Meid saatnud vaikuste helin ja tähesäravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920) kahestub pealtnäha samuti intiimsete ja sotsiaalsete tunnete võrdseks pooleks. Esimene on pühendatud armastusele
uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja. 1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel. Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem sisulised kvaliteedid, mis hakkavadki kangrolikkust märkima. Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.
Karaski külas Tinno talus peremehe pojana. Karaski külas Põlvamaal möödusid kirjaniku noorusaastad ja need polnud kerged. Kui R.Roht oli 6-aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees, kel oli oma lastega jahe vahekord. Kirjanik nimetabki oma noorust süngeks argipäevaks, kus ainsaks vahelduseks oli kalapüük. Unistava meelelaadiga poiss kiindus loodusesse, mis asendas talle kodus puuduvat ilu ja rõõmu. Ergas loodustaju sai hiljem Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugemisoskuse omandas ta juba kuueaastaselt. Loeti vanaema õe poolt laenatud ajakirja ,,Linda" ja teisi raamatuid, nende hulgas E. Bornhöhet ja eriti Vildet, kes oli Rohu lektüüris eelistatuim autor. Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis, mille õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood. Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja
Rootsi siirdunuid. Rootsi päritolu aga Tartus sündinud oli boheemlik luuletaja Olof Wexionus.Tema matuselaul "Charon" esindab baroki ajale tüüpilist, detailides lausa võllahuumori maiguga mõtistklust elu kaduvusest ja surma võimust. Armastusluuletaja väärib meenutamist rootsimaalane Torsten Rudeen. Jacob Frese Turust pärit rootsikeelne lüürik. Õppis Turus, kodulinn Viiburi. Tema loomingus on kaks peateemat: sõjaaja vintsutused ja isiklik kannatus, mida leevendavad usk ja erk loodustaju. Tuntuim teos "Rõõmulaul"- luuletus kuningas Karl XII Türgist tagasipöördumise auks korraldatud pidustustel esitamiseks. Ta koondas oma luuletused terviklikeks kogudeks. Neid ilmus kaks "Vaimulikud ja ilmalikud luuletused" ja "Mõningad luulekimbud". Tema luuletusi varjundavad harras usklikkus, süvenev haigus ja teadmine pääsmatult lähenevast surmast. Oli esimene soome sünnipärane
George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba talupojaelu käsitlevaid jutustusi. Knud pidi varakult ise enda eest hoolt kandma, oli töötu, kannatas puudust. Enne kirjanikuks hakkamist pidas mitmeid ameteid nii kodumaal kui Ameerikas elades, pidas loenguid, avaldas ajalehtedes artikleid. 1918. aastal asus elama Lõuna-Norrasse Nørholmi mõisa, kus elas elu lõpuni. Hamsuni esimene romaan ,,Nälg" ilmus 1890. aastal, kui kirjanik oli 30-aastane. Romaanis kujutab ta
STEPIHUNT: Stepihundi isiklik kriis, isiksuse probleem: kas ta on kahestunud, koosneb 1000 osast või on hoopis üks tervik. Stepihunt proovib naerma õppida ja terveneda. Ühiskondlikud probleemid: kriitika kodanluse, kerglase elustiili ja sõja õhutamise suunas. Loomingu ja loojate probleem, arutlused kunsti ja muusika üle. 2. L.Koidula elu ja looming, paari luuletuse analüüs Lydia Koidula (Lidia Emilie Florentine Jannsen) sündis Vändras, kust sai vähese eesti keele oskuse, ergas loodustaju, eluaegne metsa-kiindumus. Koliti Pärnusse (maailma avardumine tema jaoks). Pärnu saksa kõrgemasse tütarlastekooli, kus lõpetas. Avardusid ja süvenesid kirjanduslikud huvid. Nõrk tervis, pere eest hoolitsemine. TÜ’s koduõpetaja eksam, kuid ei meeldinud õpetajaamet. Kolisid Tartusse, kus J.V Jannsen tõusis Eesti kultuurielu tippu (“Vanemuine”, üldlaulupidu, “Eesti Postimees”). Koidula sai seal tuntuks kui boheemlaslik kirjaneitsi - vaba ja teravmeelne
ja "Reheahi" arendab selle välja. Lühidalt, mis see kangrolikkus oleks? + alustab sonettide kirjutamisega, aga mingis mõttes on see juhuslik ja natuke seotud tema uurijakalduvustega. Vormikultuuri teadvustamine on muidugi tähtis, aga ei saa ka öelda, et see oleks absoluutne ja et me peaks kogu retseptsiooni sellel kinnistama. Pigem ikka sisulised kvaliteedid, mis hakkavad kangrolikkust märkima. "Sonettidest" peala on kangrolikkus üks punkt ergas loodustaju ja natuke erispärase nurga alt: st kindlasti sügavamat paigatunnetust (elab kohtadesse sisse) ja väga palju motiive tuleb algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit legendide hämarat ainest - mütologiseerimine pole juhuslik ja "Reheahjus" jõuab tipphetkeni. St ka seda, et süveneb kokkupuutepunkt folklooriga, aga just tumedama poolega. Mitte mis tahes folkloorne aines, vaid vanad majad, reheahjud jm. Seal
annaabi.ee 
