Pays de la Loire on üks 27 piirkonnast Prantsusmaal, see loodi 20. sajandi lõpus. Prantsuse valitsus valis piirkonna nimetuse, ei põhjendanud ajalugu, kuid puhtalt geograafilised viiteid:Pays(maandub) ja de la Loire(Loire´i jõgi).Pays de la Loire on praegu palju suuri monumente nagu lossid Angers, Laval, Mayenne ja Nantes "Château des Ducs de Bretagne" Royal Fontevraud Abbey (kõige laiema kloostri ansambliga Euroopas), vanalinna Le Mans, ja ka palju loodusparke nagu Brière ja Marsh of Poitou. Piirkond on lõgatud Ida-Läänest Loire jõega. Tänu on rikkalikust loodusest on see piirkond on kuulutatud World Heritage for Humanity Site by UNESCO, mis kirjeldas seda kui "kultuurmaastiku erakordne ilu." Pays de la Loire on hulgaliselt väikesi talumajapidamisija, kuid seal piikonnas aretatakse palju veiseid ja lehmi millest hiljem valmistatakse liha ja piimatooteid. Atlandi ookeani rannik on number üks kalapüügi ja meresõidu ülesannetega sadamad
· Asub Aafrika idaosas · Rahvaarv: 40 213160 (2008) · Pindala: 945 087 km2 veekogusi: 59 050 km2 · Riigikord: Vabariik · Rahaühik: Tansaania shilling (TZS) 1 TZS = 0,008826 EEK · Pealinn Dodomas · Riigikeel: inglise ja suahiili keel · Maismaapiir 7 riigiga · Idast piirneb India ookeaniga · Leidub põlisrahvaid (masaid) Tansaania · Jaguneb 26ks piirkonnaks · Loodushuviliste turistide paradiis · Palju rahvus- ning loodusparke · Ligi 1/3 moodustavad rahvuspargid · Aafrika kõrgeim tipp- Kilimandzaro · Põllumajandus on selgrooks (loomakasvatus ja metsandus) Tansaania · Lähisekvatoriaalne kliimavöönd · Kliima: soe ja niiske · Õhutemperatuur päeval ~35ºC, öösel 20ºC · Pikk vihmaperiood märtsi lõpust juuni alguseni, lühikesed kerged vihmad novembrist jaanuarini · Suur osa on kiltmaad · Rannikualad tasased ja madalad · Leidub savanne
5. Metsamajandus ja -tööstus Riik ei kasuta metsa saadusi palju, kuna ehitusmaterjalina on paremaid ja alternatiivsemaid võimalusi tekkinud. Majapidamistes pole vajadust kütta palju sooja kliima tõttu. Kasutatakse tsitruliste viljade, oliivide, pähklite ja viinamarjade istandusi. Näiteks kasutatakse oliivipuu puitu 2 erinevate tarbeesemete valmistamiseks. Esineb palju metsade loodusparke, mis on turistide meelitamiseks. Metsade järelkasvu eest ei hoolitseta nii intensiivselt, kui näiteks mõni muu Euroopa riik. 6. Puiduvarud Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadust, sest see pole nii suur. 7. Riigi eksport Riik ekspordib puidutooteid, aga see osa maailma metsatööstuses on väike. 8. Metsaga seotud probleemid Peamised metsaga seotud probleemid Kreekas on tulekahjud ja soojast kliimast tingitud puidu mädanemine.
". Tänu sellele on saadud paljud kohad puhtamaks. ,,Teeme ära!" on levinud Eestist ka teistesse riikidesse. Loodust hävitab inimene ka metsa maharaiumisega. Uutele maadele rajatakse suuri tehaseid ning korter- ja elumaju. Nende pealt soovitakse teenida suurt kasumit. Looduse hoidmiseks on paljud riigid liitunud konventsioonidega. Näiteks on Eesti liitunud Natura 2000 ja Rio konventsiooniga. Rajatud on ka loodusparke ja matkaradu, et tutvustada inimestele loodust ja äratada nende huvi selle hoidmise vastu. Inimesed on aja jooksul unustanud looduse tähtsuse. Looduse kaitsmine peaks olema üks inimeste prioriteete. Tänu loodusele on elu Maal võimalik. Paljud riigid näevad vaeva, et loodust kaitsta, kuid samuti inimesed ise saavad selle jaoks palju ära teha. Poleks loodust, siis poleks ka meid.
Kuverneriks on Frank Murowski, kes allub Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale. Riigikeeleks on Alaskas, nagu ka teistes osariikides, inglise keel. Enim levinud religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism. Suvehooajal külastab Alaskat väga palju turiste, kellele on loodud erinevad kelgukoeralaagrid, kus rakendisõitu nautida ja õppida tundma elu koerte seltsis või erandjuhul ka liustikul. Samuti on loodusparke, kus nautida matkamist imelises looduses. Turismi tähtsuse tõttu inimeste elus, on alaskalased väga sallivad võõraste ja turistide suhtes. Just hooaeg, kus osariiki külastavad turistide vood on alaskalaste meelest kõige nauditavamad. Võõrkeelte suhtes ollakse küll sallivad, kuid enamasti eelistatakse inglise keel, mida valdavad kõik kohalikud elanikud. Vimaste aastate jooksul on väga palju suurenenud ka maavarade kaevandamise osatähtsus elatusallikana
elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad rauamaak, kuld ja alumiiniumimaak. Veel tähtsaid ekspordiartikleid on liha, vill ja nisu. Austraalia turismi arengu üheks eelduseks on kindlasti loodus. See on väga mitmekesine ja rikkalik ning on palju rahvus-ja loodusparke, mis on väärt külastamist. Teiseks eelduseks on ka kliima, mis on enamjaolt troopiliselt niiske(erineb piirkonniti) ning on alati soe ilm. Kolmandaks on ümbritsetus ookeanide- ja meredega. Inimestele meeldib mere ääres peesitada päikese käes, ujuda, võtta koolitusi(näiteks surfikoolitus) ning on palju erinevaid merepealsete ekskursioonide võimalusi. Riigi arengutase Austraalia kuulub kõrge arenguga riikide hulka. 2001. aastal oli Austraalia kõrge arenguga riikide edetabelis
elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad rauamaak, kuld ja alumiiniumimaak. Veel tähtsaid ekspordiartikleid on liha, vill ja nisu. Austraalia turismi arengu üheks eelduseks on kindlasti loodus. See on väga mitmekesine ja rikkalik ning on palju rahvus-ja loodusparke, mis on väärt külastamist. Teiseks eelduseks on ka kliima, mis on enamjaolt troopiliselt niiske(erineb piirkonniti) ning on alati soe ilm. Kolmandaks on ümbritsetus ookeanide- ja meredega. Inimestele meeldib mere ääres peesitada päikese käes, ujuda, võtta koolitusi(näiteks surfikoolitus) ning on palju erinevaid merepealsete ekskursioonide võimalusi. Riigi arengutase Austraalia kuulub kõrge arenguga riikide hulka. 2001. aastal oli Austraalia kõrge arenguga riikide edetabelis
inimese (ligi 10% riigi elanikkonnast). Külades on olemas kauplused, koolid, moseed, turud, arstipunktid, politseijaoskonnad, tuletõrje. Majades telefonid, satelliittelevisioon, internetiühendused. Külad on küll osaliselt varustatud puidust kõnniteedega, aga peamiseks liiklusvahendiks on ikkagi veetakso. Brunei Sultani Palee, Istana Nurul Iman, on maailma suurim eramu. See asub 20-hektarilisel territooriumil ja selles on 1788 tuba. Ehituse kogumaksumus oli 400 miljonit USD. Seal ka palju loodusparke: loodusturism on juba praegu Bruneile enam kui tähtis. 80% riigi territooriumist on kaetud rikkaliku vihmametsaga. Vihmametsad on imetlusobjektiks turistidele ja töömaaks paljudele loodusuurijatele, kus ikka ja jälle avastatakse uusi taime- ja loomaliike. 3 Kokkuvõte Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei majandus põhineb nafta ja
Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislikarusid, baribalisid, hunte ja nelja liiki hirvesid. (4) Grand Canyon National Park On võimas ja inspiratiivne maaala,Grand Canyon on 227 jõemiili ehk 446 km pikk, kuni 18 miili ehk 29 km lai ja tervelt miil ehk 1,6 km sügav. Looduspargi staatuse omandas ta 1919. (5) Yosemite National Park Rajati see park 26. veebruar 1919. See on USA üks kõige vanemaid loodusparke ja see asub Arizonas. Park hõlmab 1,902 miili² see on 4927 km². (6) Serengeti National Park On suur ( 800 aakrit ehk 3.2 km2 ) rahvuspark Aafrikas Serengetis Tanzanias, mis on rajatud 1951. aastal. Põhi asukateks on seal lõvid, leopardid, elevandid, mustad ninasarvikud ja aafrika pühvlid lisaks paljudele teisetele loomaliikidele. (7) El Yunque National Forest On vihmametsa looduspark, mis asub Puerto Rico saarel, suuruseks on tal 28,002 aakrit ehk 113
Hetkel on Eesti inimene hakanud järjest rohkem hindama Eestit, kui turismisihtkohta, ilmselt on suureks mõjutajaks ka välismaal toimuvad terroriaktid ning muud meeleavaldused. Eesti on suutnud tagada turistile turvalise keskkonna ning see on samuti üks põhjuseid miks turist Eestit külastab ( nii sise, kui ka välisturist). Eesti võimaldab turistile eelkõige turvalisuse ning eestlase enda jaoks on oluline veel mugavus. 2.4. Eesti looduspargid Eestis on väga palju kauneid loodusparke mida üritatakse hoida korras ning võimalikult puutumatutena. Looduspargid on siiski Eestile tuluallikaks kuna väga paljud välismaalased, kui ka siseturistid on hakanud järjest enam huvi tundma loodusparkide vastu. Ühest küljest on selline tähelepanu väga vajalik kuna looduspargid saavad tänu sellele käibele järjest enam areneda ning rahaliselt on lihtsam loodusparke hooldada, samas teisest küljest rikub rahvarohkus parkide loomuliku atmosfääri.
Kaitseala pindala on 362,5 ha. Kaitseala moodustati 2007.aasta. Maastikukaitseala - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning nendega seotud liike. - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas. - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala
loodusmaastikku kuulus suursoode ja erinevate metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 120. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e. looduspark on kaitseala , mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks 121. Nim. Eesti suuremaid loodusparke ja kir. 1 mida kaitstakse ja mille poolest kuulus? · Otepää looduspark: Kaitstakse: otepäe kõrgustikule iseloomulikke maastikke, mida ilmestavad moreenkünkadja mõhnad Kuulus: kuutsemäe kõrgustiku ja pühajärve poolest · Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark
loodusmaastikku kuulus suursoode ja erinevate metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 119. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e. looduspark on kaitseala , mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks 120. Nim. Eesti suuremaid loodusparke ja kir. 1 mida kaitstakse ja mille poolest kuulus? · Otepää looduspark: Kaitstakse: otepäe kõrgustikule iseloomulikke maastikke, mida ilmestavad moreenkünkadja mõhnad Kuulus: kuutsemäe kõrgustiku ja pühajärve poolest · Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark
metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 120. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e. looduspark on kaitseala , mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks 121. Nim. Eesti suuremaid loodusparke ja kir. 1 mida kaitstakse ja mille poolest kuulus? · Otepää looduspark: Kaitstakse: otepäe kõrgustikule iseloomulikke maastikke, mida ilmestavad moreenkünkadja mõhnad Kuulus: kuutsemäe kõrgustiku ja pühajärve poolest · Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark
kõrval), teenindades reisijaid mitmelt poolt maailmast (USA-st, Suurbritanniast jne). Kruiisilaevad peatuvad Tallinnas tavaliselt teel Peterburgi või sealt tagasi. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti Venemaalt ja Lätist. Meritsi tulijad piirduvad sageli vaid Tallinna ja selle lähiümbruse külastamisega. Pikemaks ajaks Eestisse tulnud sõidavad mööda maad ringi, külastades Eesti saari, Kagu-Eestit, loodusparke ja -kaitsealasid, tutvudes puutumata loodusega, või viibivad Eesti puhke- ja raviasutustes. Niinnimetatud kuurortpiirkondades (Pärnu, Haapsalu, saared, Otepää) on hotellid ja sanatooriumid tavaliselt täis väliskülastajaid. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. Turismist saavad otseselt tulu reisifirmad ja
annaabi.ee 
