LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957
Keskkonnaseisundi hinnang annab ülevaate seire vaatlustulemustest ja käsitleb hetkeolukorda vaatluse momendil. Keskkonnaseisundi prognoos on püüe ette ennustada keskkonna olukorda tulevikus lähtudes seire tulemustest. Ökoloogiline ekspertiis on spetsialistide uurimistöö põhjal antav hinnang kavandavate muutuste mõjust keskkonnale. Vabatahtlike keskkonnakaitsjate organisatsioonid maailmas ja mujal: 1. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN). Looduskaitsealase tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästev kasvatamine. 2. Maailma Looduse Fond. Hankida raha IUCN-I projektidele ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asustamiseks arengumaades. 3. Greenpeace. Eesmärk kaitsta loodust ja rahu maailmas. 4. Rooma klubi. Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimusest ja inimkonna tulevikust. 5. Worldwatch Institute
Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa, Taani ja Venemaa.(10) Tuntumad rahvusvahelised organisatsioonid · Greenpeace aktiivne ja hästi tuntud keskkonnaorganisatsioon, ülesandeks kaitsta loodust, keskkonda ja rahu maailmas. · Maailma Looduse Fond (WWF) Eestimaa Looduse Fond on Eestis WWF-i partnerorganisatsioon. WWF viib ellu ohustatud liikide kaitseprojekte ja algatab looduskaitsealade asutamist arengumaades. · Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Eesmärgiks on looduskaitsealase tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti Kaitsealade Liit ja ELF on IUCN-i liikmed. · Rooma klubi rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust.(6) Kasutatud kirjandus: 1. http://www.envir.ee/2853 2. http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html 3. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 4. http://et.wikipedia
Eelkõige on keskkonnakaitse eesmärk kaitsta ümbritseva keskkonna kõiki koostisosi biosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja litosfääri inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Olulisim kaudselt kaitstav objekt on seejuures inimene ise. Keskkonnakaitse eeldab kogu tootmise sellist korraldust, mil kõik tekkivad jäätmed muudetakse kas uuteks toodeteks või toormeks teistele tootmisprotsessidele. Keskkonnakaitse on lahutamatult seotud loodusrikkuste ratsionaalse kasutamise ja looduskaitsealase tegevusega, mis kulgeb kolmes põhisuunas. Esimene tegevussuund on uute toorme-, energia- ja toiduallikate otsimine ja prognoosimine ühiskonna kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Siia kuulub maavarade luure, uudismaade ülesharimine, saagikuste suurendamine, vee magestamine, valkude süntees. Teise tegevussuuna moodustavad tootmis- ja elukondlike jäätmete kahjutustamine ja utiliseerimine.
1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros,
..oli Eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane. 1946- 49 TRÜ-s õppejõud ja zoloogiamuuseumi juhataja ning üliõpilaste zoloogiaringi hooldaja. Uurimusi lindude fauna ja rände, zoogeograafia ja looduskaitse alalt. Koostas 1982 ,,Punase raamatu" rahvaväljaande, kus käsitleti Eesti NSV-s ohustatud taime- ja loomaliike. Ta oli paljude rahvusvaheliste teaduslike organisatsioonide, teadusnõukogude, komisjonide ja komiteede liige. Kumari mälestuseks asutati 1989. aastal temanimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia- kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 194) Hans Kauri (aastani 1935 Mühlberg; 30. mai 1906- 30. jaanuar 1999) Ta oli Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik. Aastatel 1928-1939 ja 1940-1941 oli ta Tartu Ülikooli zoloogia instituudi assistent, 1941- 1944 sealsamas ajutine teaduslik sekretär, 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik sekretär. 1944 emigreerus Kauri Rootsi
UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed a. Rahvastikuprobleemid 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit
(ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks
(ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks
ja maailma 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
sellised kaasajale omased probleemid, nagu kuritegevuse takistamine, raha puuduse leevendamine ja koguni maailma päästmine kõikide teda ähvardavate ohtude käest. Kui vastati tagasiulatuvale funktsiooni puudutavale küsimusele mõisteti looduse hoidmise all nö tasakaalu säilitamist, loomade kaitsmist, aastaaegade vaheldumise jälgimist, siis tänapäevases kontekstis käsitleti looduse hoidmisena selle vähese järelejäänud roheluse päästmist ning looduskaitsealase selgitustöö tegemist inimestele, leiti ka, et haldjad võiks puid istutada. Inimeste abistamise all märgiti üldiselt enim õnne toomist ja kingituste tegemist, tänapäevaselt aga arvati, et haldjad võiks aidata ära hoida masendust ning vähendada argipäeva hallust. Viimane sulab juba järgmise kategooriaga – ehk haldjad aitavad meil unistada. 3.1. Haldjad kui abimehed ja kaitsjad Vanad eestlased tuntsid erinevat liiki haldjaid ning eesliide näitas tavaliselt nende elupaika,
1991.a. asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvedamisel otsustati moodustada Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-Pedja looduskaitseala. 1993.a asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Vilsandi looduskaitseala nimetati ümber Vilsandi rahvuspargiks. Eesti ühines Berni (1992), CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994.a. asutati Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega "Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga". Võeti vastu ka "Kaitstavate loodusobjektide seadus", viies looduskaitseseadus Eestis. Seadusele lisati samuti kaitstavate objektide ja liikide nimistud. Kaitsealad Eestis toimivate kaitsealade süsteem on pika arengu tulemusel tekkinud võimalikult optimaalne kaitstavate objektide, koosluste, tuumalade ja ühendusteede võrgustik. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a
annaabi.ee 
