0,0 785,1 443,3 132,7 59,9 586,6 4,3 307,8 14,4 218,9 017,2 0,0 21,5 63,9 0,9 0,4 4,0 0,0 15,6 0,1 1,5 13,6 8 Viited allikatele Tekst [1] Tartu-Jõgeva puhkeala. RMK. [http://www.rmk.ee/files/PA_kaart_tartu.pdf] (05.10.11) [2] Tartu-Jõgeva puhkeala tutvustus. RMK. [ http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (05.10.11) [5] Tartumaa metskonna üldinfo. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/tartumaa- metskond] (06.10.11) [6] Tartumaa metskonna looduslikud tingimused. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/tartumaa- metskond] (06.10.11) [9] Jõgevamaa metskonna üldinfo. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (06.10.11)
Matsalu rahvuspark Sisesta nimi ja klass 2010 a. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asukoht 3. Matsalu rahvuspargi tähtsus 4. Külastamine 5. Kasutatud allikad Sissejuhatus Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis. Hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Rahvuspargi keskus asub Penijõel. Pindala 48 610 ha. Matsalu rahvuspargi tähtsus Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Mär...
Karula rahvuspark Üldine: · Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark(Rahvuspargi pindala on 12 300 ha) · See asutati looduskaitsealana 1979. aastal ja alles 1993. aastal muudeti see rahvuspargiks · Karula asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonna piiril · Elanikke rahvuspargi piires on u. 250 Pilt 1. Asukoht Eesmärk: · Kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsade- ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos · Karula rahvuspargist 70% hõlmab mets Pilt 3. Karula kuppelmaastik · Karula rahvuspargis on väga eriline ja vahelduv pinnamood · Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik- nevad sood ja järved. · Karula rahvuspargis as...
ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37]10.10.10 Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest, samuti on see ala olnud läbi aegade hea paik teadustööde ja uuringute läbiviimiseks. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Riigmetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala [http://www.rmk.eu/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla- looduskaitseala]10.10.10 Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse. Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teab...
Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid Kasutatud kirjandus 1. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark 2. http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_Rahvuspark/ 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/lahemaa_rahvuspark.htm 4. http://www.slideshare.net/tilk89/lahemaa-rahvuspark 5. http://www.loodus.envir.ee/8page.html 6. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html 7. http://www.balticadventuretours.com/et/destinations/lahemaa/? PHPSESSID=khpav9gs35d7vm359c3vudldo1 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark 9. http://www
Taim on püstise, kuni 60cm kõrguse varrega. Lehed on lineaalsed, kitjad ja tipus teritunud. Õied paiknevad tipmises ühekülgses õisikus. Värvuselt on õied punased, sinaka varjundiga. Soomaal, Lemmjõe kaldal on leitud üksikuid valgete õitega isendeid. Niidu-kuremõõk õitseb südasuel ning suve teisel poolel. Rõõmsalt säravad gladiooli õisi võib leida juulis augustis. Informatsiooni allikad · http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/soomaa-rahvuspark · http://et.wikipedia.org/wiki/Soomaa_rahvuspark · http://www.soomaa.com/?id=32&lang=est · http://www.soomaa.ee/?op=body&id=13 · http://www.estonica.org/et/Loodus/Vahe-Eesti_tasandikud/Soomaa_Rahvuspark/
territooriumile. Kaitseala olulisimad osad on Laidevahe laht ja selle saarestikud, jäänukjärved ning ohustatud poollooduslikud kooslused. Looduskaitsela on mitmete ohustatud liikide elupaigaks. 31. märtsil 2003 kanti kaitseala Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse. 6 Kasutatud materjalid 1. http://www.matsalu.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_rahvuspark 3. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/alam-pedja- looduskaitseala 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Piirissaar 6. http://www.endlakaitseala.ee/ 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Muraka_looduskaitseala 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Nigula_looduskaitseala 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Puhtu-Laelatu_looduskaitseala 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Soomaa_rahvuspark 11. http://www.vilsandi.ee/?id=580 12. http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark 13
Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Mets 2. http://koolielu.ee/waramu/view/1-ac7f8707-03c4-4bf4-ac98-762b14effb5d 3. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5mmemetsad 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Salumetsad 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Laanemetsad 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/metsade_kaitse.htm 8. http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php 9. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/mustjala- looduskeskus/meie-vajame-metsa-mets-meid 10. http://vana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=329150/broshyyr+metsakaitse.pd f 11. http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm 12. http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm 13. http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm 14. http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm 15. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Metsad 16. 14
LUUA METSANDUSKOOL MATKAMISE ALUSED hariduslik programm ,,LOOMADE JÄLJED MATKARADADEL" Koostaja: KRISTI ROOTS (LRJ/2) Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad...
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
kes ühtlasi ka pesitsevad Piusa koobastikus ning tänu sellele tekkis meil huvi ka ise seda kohta tulevikus kindlasti külastada, kuna kumbki meist pole seal veel kahjuks käinud . Referaadi koostamine andis meile ikka päris põgusa ülevaate Piusa koobastikust ning tegi meid nüüd mingil määral ka palju targemaks. 17. Kasutatud allikad 1. http://www.piusamaa.ee/ 2. http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. http://www.vastseliina.ee/?go=t_piusa 4. http://rmk.edicypages.com/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/piusa-koobastiku- looduskaitseala 5. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=1153049772 6. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/piusa_eesti.pdf 7. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-5138/Valitsus-kinnitas-Piusa-koobastiku- looduskaitseala-kaitse-eeskirja 8. http://www.google.ee/imgres? q=piusa+koopad&um=1&hl=et&rlz=1T4ADRA_enEE455&biw=1366&bih=517&tb m=isch&tbnid=feNKyQs2glm_RM:&imgrefurl=http://pilt.delfi
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
annaabi.ee 
