- perekonnaelu, selle seos töörõõmude ja muredega; naiste töökoorem oli neil aastail üle jõu käivalt raske, mehed olid osavõtmatud raskuste suhtes talunõudis tööd ja tugevat tervist; oluline on usaldus abikaasade vahel (Krõõt ja Andres), noorte abiellumisel maksis vanemate otsus, arvestati talu vajadusi ja võimalusi. - Laste vahekord vanematega, laste tööd ja kohustused. Andrese käitumine Liisi ja Mareti abiellumisel, Indreku hellus, kiindumus emasse, loodusearmastus. Autori käsitluse kohaselt peaksid vanemad arvestama lapsi, nende soove ja tulevikuplaane, lapsed, aga peaksid austama oma vanemaid ja toetama neid raskustes. - Varanduslik seisund ja moraal; seisusevahed, üleolev suhtumine Marisse; kohtuprotsessides varandus tõele lähemal (Pearu, Kassiaru Jaska) - Suhtumine rahvusliku liikumise ideedesse, tellitakse ,,Sakalat" jne.
..12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Valisin just tema oma referaadi teemaks, sest olen kuulnud tema põnevast elust erinevates maailma linnades, aga temast ei oska ma midagi rääkida. Ta on samuti sündinud Viljandimaal nagu mina ja suur looduse sõber. Loodse sõprus väljendub ka tema sügavasisulistes luuletustes.
järgmiseid punkte: normaalne vaimne tervis, inimomane kasvatus, haritus, roll ühiskondlikus tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008). Olulisemateks isiksuse omadusteks on temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerikus), vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad
Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on sintoismi neli alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad. 84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: sintoismi ja budismi.
Pesevad vihmad ta marju, Nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju Lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, Oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju" Viivi Luik on üks Eesti silmapaistvamaid naisluuletajad. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Käin ka ise tihti looduses ja eriliselt meeldib mulle just metsas käia ning vahel ongi tunne justkui oleksin ise Luige lüürikasse sisse 3 kirjutatud ja mets koosnebki tema lüürika helgusest ja salajastest varjudest.
eestlaste külas, tuli Karl Tihasel üle elada perekonnale osaks langenud karmid repressioonid ja heal järjel elava küla täielik häving. Lapsepõlv möödus vanaisa ja tema mõttekaaslaste rajatud eesti külas. Talulapse töörohke ja kasinavõitu elu avaldas kahtlemata mõju Karl Tihase isiksuse väljakujunemisele. Küllap siit pärineski tema äärmiselt suur töökus ning kadestamisväärne visadus ja sihikindlus seatud eesmärkide taotlemisel, kirglik loodusearmastus ja huvi arhitektuuri ning tarbimisvormide, eriti aga taluarhitektuuri vastu. Oma töömehepõlve keskkooli joonistusõpetajana alustanud noormees lõpetas 1945. a kiitusega Novosibirski Arhitektuuri- ja Ehitusinstituudi ning töötas seal kolm aastat joonistuskateedri õppejõuna. 1948. a kutsuti mees tööle Eestisse, Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune TTÜ), kus ta töötas õppejõuna algul arhitektuuri, hiljem graafika kateedris. Uuriv loomus ahvatles ta
looduse ja esivanemate kultustest. Sintoismis kummardatakse jumalusi, kamisid (tõlgituna ,,jumalaid"). Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub oma teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Olulisel kohal on perekond, loodusearmastus, füüsiline puhtus ja kaide-esivanemate vaimude kummardamine - 4 sintoismi alustala. Kõige tähtsam jumal Amaterasu. Hiina kultuurimõjude sissetung Yamato perioodi (300-710) võib pidada jaapani keskaja alguseks, tekkisid traditsioonilise elu muutused. · Koerast tulnud sisserändajate vahendusel tutvuti hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele · Uusasukad tõid endaga kaasa ka uusi oskusi põllunduse ja käsitöö vallas
TEEMA 15 ISIKSUSE - JA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Isiksus selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvusest ja eeldusest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom - kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus - Loovus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing Maskuliinsus ja feminiinsus Agressiivsus Isiksuseteooriad Psühhodünaamilised mis siis ikkagi on inimest liikuma panev jõud. Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte
Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on sintoismi neli alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad.
individuaalsete erisuste kogum.(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga.
erisuste kogum.(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga.
olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned.
olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad – mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad – isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned.
annaabi.ee 
