Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis · Kere lateraalfleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o M. rotatores o M. spinalis o M
10.2002 b) M. iliocostalis thoracis kulgeb 5 -6 alumise roide Angulus' telt 5 - 7 ülemise roide Angulus' tele - katab sisuliselt kõigi roiete Angulus' eid. c) M. iliocostalis cervicis kulgeb 5 - 7 ülemise roide Angulus' telt 4. - 6. kaelalüli Proc. transversus' ele. 2) M. longissimus asub keskselt, jaotub topograafiliselt: a) M. longissimus thoracis algab üldjoontes Os sacrum' i Facies dorsalis' elt, nimmelülide Proc. costarius' telt, 6 -7 alumise rinnalülide Proc. transversus' telt ning kinnitub 10 alumise roide Angulus' tele + kõikide rinnalülide Proc. transversus' tele. b) M. longissimus cervicis algab 4 - 5 ülemise rinna- ja alumise kaelalüli Proc. transversus' elt nign kinnitub 5. kaelalüli kuni Axis' e Proc
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti)
Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma) Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juurde Erector spinae kompleks longissimus ja iliocostalis ---> kinnitusi täpselt pole vaja, üldine kinnitus, algus + funktsioon (laibal peab ka teadma) M trapezius kõige selgemalt nähtav fiksaatorlihas, funkt + algus + kinnitus M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist
latissimus dorsi - Seljalailihas rhomboideus - Romblihas levator scapulae - Abaluutõstur Serratus posterior superior Tagumine ülemine saaglihas Serratus posterior inferior Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis
f: ühepoolne -> painutab pead, kaela ja rinnakut samale poole, pöörab teisele poole; kahepoolne -> sirutab rinnakut, kaela ja pead Musculus semispinalis thoracis o: T6 – T12 processus transversus i: C6 – T4 processus spinosi Musculus semispinalis capitis o: C4 – T7 (processus transversi ja articulares) i: os occipitale (linea nuchalis superior ja inferior vahel) Lateraalne trakt Musculus erector spinae Musculus longissimus lumborum Musculus longissimus thoracis o: os sacrum + crista iliaca + vertebrae lumbales (spinosus) + alumised vertebrae thoracicae (transversi) i: costa 2-12 + vertebrae lumbales (processus costales) + vertebrae thoracicae (transversi) f: ühepoolne -> painutab ja pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus longissimus cervicis o: T1 – T6 (processus transversi) i: C2 – C5 (processus transversi)
6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt /
6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt /
nimme niude-roite lihas aga nende fikseerimine. Kaela niude-roiete lihas - Esimesed rinnalülid Kaelalülide ristijätked Osaleb väljahingamisel. ... cervicis (Car) Pikim lihas - m. longissimus Nimme pikim lihas - Puusaköber, niudeluuhari, Nimmelülide roie- ja Selgroo sirutamine ja ... lumborium ristluumine köber, liigesejätked jäigastamine ning pea ja nimmelülide ogajätked, kaela tõstmine, ühepoolsel
Ristijätkelt - ogajätked, soodustab 1.m. iliocostalis- ogajätked, ristijätked, sirutab keret ja pead, lis kuklaluu pööramist niude-roidelihas niudeluuharja oimuluu ühepoolselt painutab : m. turjalamendik ümber pikitelje 2.m. longissimus- välisserv nibujätke, keret ja pead küljele semispinalis 2.1 või 2 lüli ja stabiliseerib pikimlihas kuklaluu capitis; võrra ülespoole lülisammast 3.m. spinalis- 3
liiges M. erector spinae -iliocostalis: crista -kaelalülid -sirutab keret ja -lülidevaheliiges dorsales iliaca (kollane) -os temporale, pr. kaela +nimme- nervorum mastoideus -kere ja kaela ristluuliiges spinalium -longissimus: -os occipitale lat.fleksioon crista iliaca -kere ja kaela (punane) samapoolne rotatsioon -spinalis: +kallutab vaagnat nimmelülid (lilla) ette *spinalisel
Kaheaastaste emiste kehamass 27 on 220-240 kg ja kuldid kaaluvad 250-275 kg, täiskasvanud loomad kaaluvad vastavalt 240-260 kg ja 280-300 kg. Turja kõrgus on täiskasvanud kultidel 0,75-0,85 m. Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides: seljapeki paksus 10,6 mm, ööpäevane juurdekasv ( 0 100 kg-ni) 593 g/ööpäevas, seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 66,5 mm, viljakus 10,9 põrsast pesakonnas. 53. USA-s aretatud seatõud (djurok, hämpsir). Esimesed sead Ameerika mandril pärinevad aastast 1493, mil Kolumbus oma teisel reisil viis Kuubale ka 8 emist. Esimesed Inglismaalt pärit sead sattusid Ameerikasse 1585. a. Kolonisaatorid vedasid pidevalt Euroopast mitmesuguseid sigu Ameerikasse kuni 17. saj. lõpuni. Koos kontinendi järkjärgulise koloniseerimisega nihkus ka seapidamine järjest põhja-lääne suunas. 19
Üla-lõualuu maxilla, Alalõualuu mandibula. 41. Mälumislihased (4) Kõige tugevam mälur m. masseter Oimulihas m. temporalis Keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. M.erector spinae. 2 põhiosa : a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu. b) niude-roide lihas (m. iliocostalis) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel kokkutõmbel on funktsioon seljasirutus. Antagonist rihmlihas. 43. Suur rinnalihas. M. pectoralis major. O. rangluu, rinnak, 2-6 roidekõhr ja kõhu sirglihase eesmine pind I. Õlavarreluu suurkorpuse pinnale Funktsioon: tõmbab õlavart ette, roteerib sisse ja langetab suure jõuga üles tõstetud kätt. 44
M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm. rotatores (breves et longi) - ristijätketelt ogajätketele M. multifidus - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli M. semispinalis (thoracis, cervicis, capitis) - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli, viimaks kuklaluule II. Lateraalne trakt. M. erector spinae:koosneb kahest suurest osast, millel on omakorda alaosad! a) m. longissimus (lumborum, thoracis, cervicis, capitis) o. - facies dorsalis ossis sacri, fascia thoracolumbalis; i. - processus mastoideus ossis temporalis (vahepeal algavad ja kinnituvad eri osad lülisamba lülidele!) b) m. iliocostalis (lumborum, thoracis, cervicis): o. - facies dorsalis ossis sacri, crista iliaca, fascia thoracolumbalis; i. - processus transversus vertebrae cervicales 4. - 6. (vahepeal eri osad algavad ja kinnituvad nii lülidele kui roietele). F
Guttmann, R. P., J. S. Elce, P. D. Bell, J. C. Isbell, and 74:779–785. G. V. Johnson. 1997. Oxidation inhibits substrate pro- Huff-Lonergan, E., F. C. Parrish, and R. M. Robson. teolysis by calpain i but not autolysis. Journal of 1995. Effects of postmortem aging time, animal age, Biological Chemistry 272:2005–2012. and sex on degradation of titin and nebulin in bovine Guttmann, R. P., and G. V. Johnson. 1998. Oxidative longissimus muscle. Journal of Animal Science stress inhibits calpain activity in situ. Journal of 73:1064–1073. Biological Chemistry 273:13331–13338. Hwan, S. F., and E. Bandman. 1989. Studies of desmin Hargreaves, M., and M. Thompson (eds). 1999. and alpha-actinin degradation in bovine semitendino- Biochemistry of Exercise, vol. 10. Champaign, Ill.: sus muscle. Journal of Food Science 54:1426–1430. Human Kinetics
40 või rohkem, kuid alla 45 O alla 40 P Intraskoop on mehhaaniline, püstoli-kujuline searümpade tailihamõõtur (joonis), mis ei ole ühendatud arvutigaKorrektne intraskoobiga mõõtmise koht on sea vasaku poolrümba seljal viimase rinnalüli ja esimese nimmelüli vahe kohal 7 cm rümba poolitusjoonest Üheks searümba kvaliteedi hindamise kriteeriumiks on seljalihase (m. longissimus dorsi) suurus (mass) ja selle pindala. Rümba tailihasisalduse määramise ning kaalumise järel tuleb need märgistada.Kasutada võib etiketti, mis on kinnitatud rümbale nii, et seda ei saa rikkumata eemaldada. Muuhulgas peab seal olema kirjas: · Rümba tapanumber · Tailihasisaldus % ja/või lihakusklass · Tapasooja rümba mass Ühele poolrümbale 1 etikett, kas sisse või väljapoole. Info võib rümbale kanda ka mürgitu, kulumatu tindiga tehtud templi abil
annaabi.ee 
