“Lui vutoon” Armin Kõomägi 2016 Autori elust ja loomingust • Sündinud 5-juulil 1969 Moldovas (46.aastane) • Kirjanik ja ärimees • Ema armeenlanna ja isa on eestlane • Autor alustas kirjutamist 2003. a (34.aastaselt) • Autorilt on ilmunud kokku 6 teost • Esimene teos ilmus 2005. a ,lühikeste juttude kogum “Amatöör” • 2006. a Friedebert Tuglase novelliauhind (“Anonüümsed logistikud”, looming, 2005, nr4) • 2015. a saavtas I koha Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel (käsikiri “Lui vutoon” Sisu lühikokkuvõte • Tegevustik algab 4.juulil ja lõppeb 25. aprill ja toimub Eestis peamiselt Talinnas, Ülemiste ostukeskuses ja selle ümbruses • Teos on kirjutatud päeviku vormis • Peategelaseks on noormees nimega Lui Vutoon (päris nimi tegelikult Lui Vutt) • Kogu teose sündmustik kirjeldab Lui Vutooni elamist Ülemiste ostukeskuses,
ja suureneb pikaajaliste suhete osatähtsus väheste tarnijatega Klientide logistilise teenindamise süsteem Logistikatoimingute tõhustamiseks tuleb tellimuste täitmist juhtida tsentralisee-ritult. Ettevõtte logistikajuhid peavad vastutama klientide teenindamise eest. Tarbijatega tegelevad ettevõttes müügi, -turundus- ja turustusosakond. Müügi –ja logistikapersonali koostöö eesmärgiks on tuua logistikud lähemale klientidele. Mida rohkem tegelevad logistikud klientidega, seda enam kaob eraldatus ja personali jaotamine töötajaiks, kes tegelevad klientidega ning töötajaiks, kes organiseerivad tellimuse täitmist. Klienditeeninduse programmi väljatöötamisel on vajalik välja selgitada, mis on klientidele kõige olulisem. 15
erinevate vedude pakkujate võrgustiku juhtimise valdkonnas. Rail Baltic toimib uues sujuvas ühendvedude mudelis digitaliseerimis- ja innovatsiooniplatvormina, pakkudes läbipaistvust ja 11 teenuste integratsiooni. Reisijate jaoks tähendaks Rail Baltic kvaliteetset, kiiret ja kliendisõbralikku reisilahendust, mis on seni olnud kättesaadav vaid Lääne-Euroopa elanike jaoks. Logistikud saavad võimaluse muuta oma teenust mitmekesisemaks ja ladusamaks, kuna Rail Baltic tagab takistusteta ligipääsu Euroopa raudteesüsteemile. (Kasud 2018) Rail Baltic ja sellega kaasnev infrastruktuur võimaldaks luua uue majanduskoridori. Selle ehitamisega luuakse riikidevahelise integratsiooni ring ning Balti riigid integreeritakse uude regionaalsesse tarneahelasse, mis on Euroopa ja kogu maailma jaoks väga oluline. Rail Baltic on
Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega. Erinevatel partiidel võib esineda siiski üksikuid väikesi kõikumisi mõõtmetes. Üldjuhul antakse konteinerite mõõtmed jalgades, sageli lisatakse need ka meetermõõdustikus [2]. 6. PAKENDI DISAIN Tuleb arvestada, et marketingi- ja logistikatöötajatel on tootjaettevõttes pakendite suhtes osaliselt erinevad huvid. Marketingitöötajad soovivad, et jaepakend oleks pilkuhaarav ja atraktiivne ning avaldaks tarbijale mõju. Logistikud seevastu on huvitatud, et jaepakend oleks niisuguse kuju ja suurusega, mis sobiks hulgipakendi kuju ja võimalike moodulmõõtudega. Pakendi kujul ja teostusel võib olla ettevõtte kasumlikkusele arvestatav mõju. Pakendi maksumus moodustab enamasti 110% toote hinnast. Konkreetsel juhtumil võib pakendi maksumus moodustada toote maksumusest küll tühise osa, kuid arvestades kasutatavaid koguseid, võib ka ühesendiline sääst pakendi hinnas väljenduda aasta jooksul
Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtuga. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on paljudel armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on 5 logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilomeetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. 2 LOGISTIKA AJALOOST Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Kaupu on transporditud juba kaugest minevikust saati laevade ja veoloomadega, esialgu härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini
Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtuga. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on paljudel armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on 5 logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilomeetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. 2 LOGISTIKA AJALOOST Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Kaupu on transporditud juba kaugest minevikust saati laevade ja veoloomadega, esialgu härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini
Projekt vähendab vahemaid nii Euroopa mõistes kui kindlasti ka Balti riikide mõistes. Kaasaegne ja kiire raudteeühendus pakub turvalist ja mugavat alternatiivi reisijateveoks ning arenguvõimalusi kaubandus vedude pakkujate võrgustiku juhtimise valdkonnas. Reisijad Balti riikidest saavad ligipääsu kvaliteetsetele, kiiretele, mugavatele ja kliendisõbralikele reisilahendustele, mida juba pikemat aega on saanud nautida Lääne- Euroopa elanikud. Veoste omanikud ja logistikud saavad võimaluse muuta oma teenust mitmekesisemaks ja ladusamaks, kasutades otsest ja takistusteta toimivat ligipääsu Euroopa raudteesüsteemile. 3.1 UUE MAJANDUSKORIDORI LOOMINE Antud projekti elluviimine looks Eesti jaoks uue majanduskoridori, mille kaudu oleks võimalik kaubandust lükata järgmisele tasemele. Füüsiline raudtee olemus toimib kui ideaalse terivkliku lahendusena infrastruktuuri näol. Selle ehitamisega luuakse võimas
o Jotussüsteemide tsentraliseerimine (globaalsed ettevõtted) · Logistika väljasttellimisega on seotud järgnevad riskid: o Oht kaotada kontroll toote- ja materjalivoogude üle o Logistikateenuse osutaja pankritt või madalama kvaliteediga teenusepakkuja ülevõtmine o Täieliku info puudumine ettevõtte logistikasüsteemi toimimiskulude kohta o Organisatsioonisiseste üksuste vastanduvad huvid (logistikud tajuvad ohtu oma tööle) o Koostöö keerukus ja problemaatilisus · Ettevõtted on ettevaatlikud logistika väljasttellimise järgnevatel juhtudel: o Otseselt seotud klienditeenindusega o Streteegiliseks peetava info jagamist o Logistikaprotsessi seisukohalt olulised protsessid o Ei nõua suuremahulisi investeeringuid o Kiire tasuvusega investeeringud
Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2. Klientide nõudmised ja vajadused Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel. Logistikud peavad mõistma ka sisemiste klientide tootmine, marketing, finantsjuhtimine jms vajadusi. Tuleb jälgida turu muutuvaid prioriteete. Hea on kasutada väliste konsultantide abi, kuna nendelt saab üldjuhul hinnalist objektiivset informatsiooni. Ettevõtted,
Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2. Klientide nõudmised ja vajadused Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel. Logistikud peavad mõistma ka sisemiste klientide – tootmine, marketing, finantsjuhtimine jms vajadusi. Tuleb jälgida turu muutuvaid prioriteete. Hea on kasutada väliste konsultantide abi, kuna nendelt saab üldjuhul hinnalist objektiivset informatsiooni. Ettevõtted, kes soovivad edukat
RMK klientideks on Eestis ja väljaspool riiki asuvad ettevõtjad, kellel on õigus esitada pakkumusi puidu ostuks. Müügilepingud sõlmitakse klientidega, kelle pakkumused osutuvad kõige edukamaks. Puidumõõtmistalitust juhib juhataja, kes koordineerib nelja puidukontrollmõõtja tööd. Talituse põhiülesanne on korraldada pidev ja korrapärane müüdava metsamaterjali ja muude puiduliste metsasaaduste mõõtmine ja kontrollmõõtmine. Paljud RMK ametikohad (näiteks praakerid ja logistikud), samuti töövõtjad (metsaraie ja puidu transport) on puidumõõtmisega ühel või teisel viisil seotud, sest nende ülesanne on tagada igal hetkel ajakohane teave laos olevate puidukoguste kohta. Kontrollmõõtjad tegutsevad sisekontrollina ja mõõdavad RMK valdusest ostja valdusesse minevat puitu. Suurem osa mõõtmistest viiakse läbi puidu transportimise ajal (töövõtja veokitele laadituna) ning kontrollmõõtmistest tehakse klientide juures või vaheladudes vahetult
sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtmisega. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilo- meetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Logistika arengu kiirendajaks peetakse ka tööstusrevolutsiooni. Üleminekul käsitööndus-
võivad virtuaalkeskkonnas toimida väga edukalt ja eelkõige seetõttu, et on ilmselt juba ammu harjunud kasutama IKT vahendeid oma töös. Suured andmemassid, mida selline töö eeldab, on tihti salvestatud elektrooniliselt ja andmete ning info jagamine elektrooniliselt teiste meeskonnakaaslastega on seetõttu loogiliseks järgmiseks sammuks, mis tuleb antud töövaldkonna esindajail ilmselt loomulikumalt välja kui teistel. Tulenevalt ajalistest ja rahalistest piirangutest on insenerid ja logistikud ilmselt juba võtnud kasutusele audio- ja videokonverentsid. Samas tulenevalt pigem loogilisest ja vähem loomingulisest lähenemisest tööülesandeile ei ole nende poolt suhtluskanalite valikus ilmselt palju varieerumist (kasutavad väikest arvu kanaleid, tihti asünkroonseid) ja fokusseeruvad oma töös pigem ülesandele ja tulemusele kui suhetele ja protsessile. Virtuaalmeeskonna juht peab tehnilise taustaga töötajaid suunama kasutama ka rikkamaid infokanaleid ja teadlikult
annaabi.ee 
