Peamised tootmises tarvitatavad ressursid on toorained, materjalid ja energia. Kaubandus- ja logistikaettevõtted kasutavad materjalidest peamiselt energeetilisi ressursse, lisaks suurtes kogustes pakkematerjali. Tuleb arvestada, et suurem osa ressurssidest on pärit taastumatutest loodusvaradest, mistõttu on eriti oluline, et pärast toote tarbimist oleks võimalik materjale taaskasutada. Muutumas on ettevõtete ja kogu ühiskonna suhtumine logistikasse ja tarneahelatesse. Logistika praegune areng materjalivoogude intensiivistamise ja ratsionaliseerimise suunas tuleb muuta ümber vastavalt suletud süsteemis ringlevate ressursside ringlemispõhimõtetele. Logistika ja tarneahelate haldamise “raskuskese” on hakanud nihkuma kuludelt kvaliteedi ning keskkonnahoiu suunas. Kui me tahame oma järelpõlvedele pakkuda erinevaid teenuseid ja tooteid, kuid samas
kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast kuni lähtekohani tagamaks kauba väärtus. 53. Tagastuslogistika alla kuuluvad. *Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad uued (defektsed) tooted enne või pärast müüki *kasutatud toodete tagastamine jaotusorg-le või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused) (*Üldiselt ka pakendid) 54. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Suurenevad transpordi muutuv- ja püsikulu, marsruutide optimeerimine raskem, veovõime maksimeerimise raskused, tühisõidud jne. 55. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Autokasutuse kasv *pakendijäätmete suur osakaal *(Tootmises) raiskav tarbimine 56. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1)Toote eluea pikendamine- pikema kasutuseaga aga kallimad tooted 2)Ühekordsest
Kaljukitse pöörijoont" ning Enn Kreemilt "Antarktika läbi aegade", "Omapärane talv" ja veel kaks raamatut. Eesti polaarklubi avaldas 1992. aastal mälestustekogumiku "Nabakirjad", Rein Vahisalult ilmus 1998. aastal "Laevaarstina Antarktikas". Hulgaliselt on ilmunud populaarteaduslikke artikleid. Peale selle andsid Andres Sööt ja Mati Kask eestlastele "oma meeste" pildi dokumentaalfilmidega "Jääriik" ja "Enderby valge maa". Panuse Antarktise uuringute logistikasse on andnud mehaanik Ivan Zevnerov ja ehitaja Leo Saul. 13. jaanuaril 2007. aastal vallutasid esimesed eestlased Jane ja Tarmo Riga, Alar Sikk, Toomas Sumeri ning Priit Melnik Antarktika kõrgeima mäe, 4892 meetri kõrgusel oleva Vinsoni tipu. Eesti polaaruurijate unistus meie oma uurimisjaam Antarktikas on aga ikka veel unistus.
tagastusõigusega tooted. Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud. 2) Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne. 21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest
ummikutega seotud probleeme, pakkudes uut paindlikku võimalust kehtestada raskeveokite suhtes eri kellaaegadel erinevad tasumäärad. Ühtlasi laiendatakse Eurovignette´i direktiivi kohaldamisala, mis hakkab lisaks üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T) hõlmama kõiki kiirteid üle Euroopa. ELi uued eeskirjad annavad ettevõtjatele õiged hinnasignaalid, millest lähtuvalt on võimalik suurendada investeeringuid tõhusasse logistikasse ning vähem saastavatesse transporti. 1999. aasta Eurovignette'i direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest on nähtud ette ELi raamistik teemaksude sissenõudmiseks rasketelt kaubaveokitelt. Direktiiviga on liikmesriikidel lubatud nõuda üle 3,5 tonni kaaluvatelt veoautodelt kasutusmakse (ajapõhised maksud, nt päeva, nädala või aasta kohta) või teemakse (vahemaapõhised maksud, nt kilomeetri kohta)
paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine
paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine
· Liitumises nähakse hävingut · Tähtsam kui ühistöö on võim logistilises ketis · Ei reageerita nõudlusele · Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonide kaudu. 16. Iseloomustage materjalihaldamise ja füüsilise jaotuse keskset arengufaasi. Selle arenguetapi alguseks loetakse 70. aastaid Ameerikas ja 80. Euroopas. Seni ei olnud tootmisfirmade tegevus enne tootmist erilise tähelepanu all. Mainitud etapp algas siis, kui logistikasse kaasati materjalijuhtimine. Selle arenguperioodi alguses keskenduti peamiselt operatiivsele tegutsemisele, logistilise tervikstruktuuri arendamisele ei pööratud erilist tähelepanu. Kulude juhtimine muutus ettevõtte majandamisel aga üha tähtsamaks. Firmad mõistsid, et kulusid on võimalik kokku hoida, kui seostada sisendpool, seesmine tegevus ja väljundpool, st vaadelda logistilises ketis toimuvat kui tervikut. Lihtsustatud logistiline kett:
Motorsi tehases, seejuures oli Toyota defektide arv auto kohta kolmandik GM vastavast numbrist." (Tint) Toyota jätkuv edu on endaga kaasa toonud väga suure teadmistejanu kulusäästliku mõtlemise ning tootmise järgi. Tänaseks päevaks on kirjutatud tuhandeid raamatuid, uurimusi, artikleid ja muud sellel teemal. Kuna see mõtlemisviis levib järjest rohkematesse riikidesse, 5 on kulusäästlikkus levinud tootmisest edasi ka logistikasse, teenindusse, kaubandusse, tervishoidu, valitsustesse ja mujalegi. Toyota on aga jätkuvalt selle ala peamiseks eeskujuks ning on tõusmas maailma suurimaks autotootjaks. Kulusäästlik juhtimine on olnud aluseks selle ettevõtte edukusele nii müügis, suurte turuosade saavutamisel kõigil maailma turgudel kui ka hübriidtehnoloogia arendamisel. (A Brief...) 2.1. ,,Masin, mis muutis maailma" Kulusäästlik mõtlemine sai oma nime 1990. aastal ilmunud raamatu ,,The Machine
Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents. Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Logistika konseptsioonid: Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali,
jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4, arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate löpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb
Kuid levinud oli endiselt seisukoht, et heal firmal peab kaup alati laos olema, laod on jõukuse mõõdupuu, inflatsioon korrastab laokulud, hea tegutsemisvõime eeldab suuri ladusid ja odavam on osta suurte koguste kaupab. 3) Ettevõttesisese integratsiooni etapp (materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne etapp) - selle etapi alguseks loetakse 70.aastaid Ameerika ja 80. aastaid Euroopas. Etapp algas siis, kui logistikasse kaasati materjalijuhtimine. TOORAINE ALLIKAS TOOTMINE LÕPPTARBIJA Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, logitilisele tervikstruktuuri arendamisele ei pööratud erilist tähelepanu. Kulude juhtimine muutus oluliseks. Firma tegevust hakati vaatama ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. See tähendas tarnijate ja jaotuskanalite kaasamist, et kindlustada lõpptarbijale õige toode õigete kuludega õigel ajal õiges kvaliteedis, koguses ja kohas
minimeerimiseks. Keskkonnasõbralike veondus- ja kaupade käitlemise süsteemide loomine on muutunud peaaegu kõikjal maailmas oluliseks eesmärgiks. Muutumas on ettevõtete ja kogu ühiskonna suhtumine logistikasse ja tarneahelatesse. Logistika praegune areng materjalivoogude intensiivistamise ja ratsionaliseerimise suunas tuleb muuta ümber vastavalt suletud süsteemis ringlevate ressursside ringlemispõhimõtetele. Logistika ja tarneahelate haldamise “raskuskese” on hakanud nihkuma kuludelt kvaliteedi ning
annaabi.ee 
