Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Kasutatud materjal http://www.seoeffect.net/internetiturundus/et/interneti-ajalugu http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#Lühike Interneti ajalugu
interneti vallas, mõnes valdkonnas on neist ka ette mindud. Kuna Eesti on väike, on interneti levitamine oluliselt lihtsam ja praeguseks on kiire interneti võimalus olemas pea kõikjal Eestis. 7 Kasutatud allikad: http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Wifi_ajalugu_Eestis http://www.eava.ee/~anur/internet/interneti_ajalugu.html http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm http://www.riso.ee/et/infoyhiskond/statistika 8
INFOSÜSTEEMID Loeng1 Rahaliste IT vahendite kasutamine pole põhjendatud ettevõtte eesmärgil. ITIL CoBit 2002-2003 tekkis infosüst. metoodika. Kujunes välja tarkvarade kasutamis metoodika. 4 võimast ülemaailmset muutust ettevõtetes 1. Globaliseerumine ka majanduslik. Ebay,amazon,alibaba. Turg on globaliseerunud. Konkurents maailmaturul. Tekkisid globaal tarnimissüst.-d. 2. Tootmise automatiseerimine võimaldab kiiresti toota piiramatu arvu tooteid. Vaja spetsialiste. Tootmine on muutunud teadmistepõhiseks. Tootmine alguses ja hiljem on hinnapoolest sama. Arendus ja reklaam on tasutud ja poole aasta pärast toode poole odavam. Eluiga lühike. 3. Ettevõtete toote turuletoomine. Toote turuletoomine kiirendab uue toote arenduse ja turule toomist. Produkt vananeb moraalselt juba valmistamiseajal 4. E-firmade rajamised Intranet- ettevõtte...
aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD). 9 Kasutatud kirjandus · http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng2.htm · http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#L%FChike%20Interneti%20ajalugu · http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm · http://www.arvutiweb.ee/ 10
aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD). 7 Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng2.htm http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#L%FChike%20Interneti%20ajalugu http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm http://www.arvutiweb.ee/ http://www.vallaste.ee/ http://www.eava.ee/~anur/internet/interneti_ajalugu.html 8
http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia16_1.html http://nrg.tartu.ee/algkursus/Teema1.htm http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,843,844 http://www.obs.ee/~jaak/loengud/esimene_02/loeng7/tryk7.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pascal_blaise.htm http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ajalugu.html http://www.avenyy.ee/main.php?pg=archive_article&ArticId=817&CatId=29 http://www.kakupesa.net:8080/akadeemia/ITSPEA/loengud/loeng1 http://math.ut.ee/pmi/kursused/ajalugu/EuroopaXVIIsajand.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Jansenism http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdrostaatika
leiavad ka nn häkkerid võimaluse, kuidas sellest turvalisusest läbi tungida. Internet areng on kaasa toonud palju muutusi alates sellest ajast, kui see välja loodi. Polnud kunagi võimalust enne firma kohta midagi teada saada, kui kohale minnes. Nüüd saab seda väga lihtsalt ka kodus teha. 10 Kasutatud kirjandus: http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm http://www.postimees.ee/010507/esileht/siseuudised/258132.php http://www.tarbija24.ee/010507/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/258036.php http://www.virumaateataja.ee/180507/esileht/15038417.php Alo Linntam ,,Interneti kodulehe tegemine" (Külim 2002) 11
Minule kõige huvitavamaks teemaks osutus liikide hävimine, võib-olla ka sellepärast, et ka Tallinna Loomaaial on tähtis roll selles valdkonnas, hea on teada et ka Eesti on positiivselt seotud keskkonnaga ning selle teema kohta tundus olevat ka kõige rohkem informatsiooni. 17 KASUTATUD KIRJANDUSE (KIRJETE) LOETELU 1. Roos, I. 2007. Loodushoid energeetikas [WWW] URL http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/roos/loeng1.pdf (04.09.2007). 2. Liikide hävimine - [WWW] URL http://kesa.edu.ee/pdf/liikide_havimine.pdf (02.12.2008). 3. Adamson, H., Kask, K. 2008. Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine - [WWW] URL http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBQQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.keila.edu.ee%2Fest%2Fdownload.php%2Ffile_id %2F214%2FBioloogiline%2520mitmekesisus%2520ja%2520liikide %2520havimine.ppt&rct=j&q=liikide%20h
on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Kõneorganid, häälduselundid, vt nt: http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Häälikute jaotamise alused: Moodustusviis mis toimub kuidas kopsudest suu või nina kaudu tuleva õhuga ning kuidas keele ja huulte asend kujundavad tekkivat heli Moodustuskoht millises kõnetrakti osas häälik moodustatakse Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele kononandid
77E7020D6667&Display=chapter&RootChapterId=BC41D14D-6756-4BDE- A1D2-8C436701E22F#622bb664-5b55-4bfd-ad1b-f33f578f1f80 (15.03.2011) 7. Ghanri, P. Gronhang, K. 2004. Äriuuringu meetodid. Tallinn. Külim 8. Järve, V. Kastan, T. 1998. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn. Folio. 9. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinn Raamatutrükikoda. 10. Kalnin, S. 2004. Finantsarvestus [WWW] URL http://193.40.33.19/doc/MA.059.loeng1.pdf 11. Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tartu. Rafiko. 12. Kerem, K. Randveer, M. 2004. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 4 tr. Tallinn. Külim. 13. Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatipidamise sise-eeskirja koostamine. Agitaator OÜ 14. Kikas, E. Treumann, M. 2004. Majandusaasta aruande koostamine. Greif OÜ. 15. Kõomägi, M. 2006. Ärirahandus. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. 16. Kümnik, A. 2000
Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi:
Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi:
ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust LOENG1 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid
Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h
erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega(väljahääldamine). (Kaua aega arvatai, et rõhk ongi seotud ainult
peamiselt peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus. Kui selliseid osi on alla 1%, siis pinnases külmakerkeid enamasti ei esine. Joonisel 3.13 on esitatud näitena Casagrande pinnase külmakerke ohtlikkuse hindamise kriteerium. 9 lk 39, loeng 1 10. Kogupinged, efektiivpinged, neutraalpinged pinnases. Vee voolamise mõju pingetele. loeng1 lk 42 K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendadaühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga.
annaabi.ee 
