Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe b) sääst täishõive kogutulu tasemel c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapita Laenud
Maksud T = 400 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe 1300 (Y = 1000 + 0,9(Y 400) + 990; Y = 16300; 16300 1500 = 1300) b) sääst täishõive kogutulu tasemel 460 (-1000 + 0,1(15000-400)) c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? 130 (G = 15000 1000-0,9(15000-400)) = 470; G = 600-470 =130) 35. Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Reservid 20 Nõudeteposiidid 100 Laenud 80 Omakapital 30 Väärtpaberid 30 a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, 20% 36. Oletame, et kohustuslik reservinõue on 10% ja pangasüsteemis ei ole lisareserve. Samuti on teada, et täishõivetaseme SKP on 1200
a) Inflatsioonilõhe – b) sääst täishõive kogutulu tasemel – c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude-
sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on
4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 41
4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna d
4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. * majanduse tõusude ja mõõnade areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. infotehnoloogia tsükliline areng Question 43 (1 point) Struktuurne töötus on: a. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole b
Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Raha multiplikaator: on deposiitide(hoius) laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. Ta võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele: Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. 10. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver. Inflatsiooni tekkepõhjused. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost
laenu ja hoiuse püsivõimalused eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga. pankade kohustuslikud reservid keskpangas - summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana. 11.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused
maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2
finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi:
Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest: 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19
väljaspool pankasid. Õige 73. Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha arvata kohustused (võlad). õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78
kõrgem kui välismaal, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas pangas rha hoidma. Siis on tegemist nn raha endogeense ehk sisetekkelise (teistest majandusnäitajatest sõltv) pakkumisega. M1 on leitav rahabaasi ja rahavõimendi korrutisena M1=m(D)M0 22 Raha pakkumine sõltub: pankade soovitud sularahareservimäärast (mida väiksem on kohustusliku reservimäär ja mida vähem lisareserve soovitakse hoida, seda suurem pakkumine); erasektori soovist hoida sularaha (mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade reserv ja raha pakkumine); intressimäärast Reaalne rahatasakaal M/P näitab raha ostuvõimet ehk selle tegelik väärtus. Raha nominaalne pakkumine jagatud läbi hinnataseme indeksiga. Rahaturu pakkumispoolne agregaadi väärtus, millega raha nõudlus peab olema võrdne rahaturu tasakaalu korral
annaabi.ee 
