Kaldpinnal kangi surumine 4 x 8 12 Negatiivse kaldega kangi surumine 4 x 8 12 Kaldpinnal hantlitega surumine 4 x 8-12 Ületõmbed hantlitega 4 x 8-12 Lamades hantlitega lendamine 4 x 8-12 Kõhulihased 3 x max Teisipäev - Selg Lõuatõmbamine lai haare 4 x 8-12 Ettekallutatult kangi tõmbed vastu kõhtu 4 x 8-12 Ploki tõmbed ülalt kitsas althaare 4 x 8-12 Ühe käega hantli tõmme küljele 4 x 8-12 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B TO: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli Keerdpendel lisaraskusega, nihik, määramine kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud keerdvõnkumisest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Traadi läbimõõt ja pikkus L = ...... ± ........ Katse d, mm d -d, mm (d - d)2, mm nr. d = ..... ± ....... r = ..... ± ........ Võnkeperioodide määramine m = ...... ± ....... D1 = ...... ± ........ D2 = ....... ± ........ Põhiketa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem l Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat F jõudu = nimetatakse tangentsiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas S
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused
võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel; 5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga; 6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; 7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile
·Lamades ülakehatõsted jalad üleval ·Lamades ülakehatõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Kerekallutused hantliga ·Jalgade tõsted rippes ·Jalgade viimine rippes üle pea ·Jalgade viimine rippes mõlemale küljele ·Ülakeha ja jalgade tõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Lamades jalgade kallutused küljele ·Lamades sirutused kettaga ·Ülakehatõsted kaldpingil kehapööretega ·Jalgade tõsted rippes küljele ·Lamades ülakehatõsted lisaraskusega pöördega küljele ·Külililamangus ülakehatõsted ·Küünarvarstoengus keha hoidmine ·Küünarvarstoengus keha hoidmine põlvedel ·Küünarvarstoengus keha hoidmine ette-taha liikumisega ·Kerepöörded istudes lisaraskusega ·Põlved tõmme külje suunas trenazööril ·Põlved tõmme kõhu alla trenazööril ·Jalgade tõsted pingil istudes ·Keha hoidmine külgasendis jala tõstmisega ·Külgasendis puusa tõstmine ·Keha hoidmine külgasendis ·Keretõsted kaldpingil
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 30.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B OT: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, keerdvõnkumisest. kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb traadi nihkemooduli määrmises keerdvõnkumisest. Töö teostatakse seadmega ,,B". Esmalt tuleb määrata kruvikuga kolmest erinevast kohast (igas kohas kahes ristsihis) traadi diameeter. Teostada mõõtmised ja kanda tulemused tabelisse ning arvutada nihkemooduli väärtus ja selle viga
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 19.11.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 12 B OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö teoreetilised alused. Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu F (1) S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad
Kordamine seeriatena, korratakse ilma pausita Seeriate vahele jääb puhkeintervall, mille pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel Puhkepausi tähtsus Jõuvõimete arengu aluseks Väsimuse aste määrab KNS aga ka lihasraku adaptatsiooni jõutreeningule. Lihasvastupidavuse arendamine Seeritate arv 3-5 Sooritatakse suure korduste arvuga 20-50 Puhkepausid lühikesed 30sek Väikese lisaraskusega 0-30% Korduste koguarv ühes treeningus 500-1500 Harjutuste arv 5-8 Tempo aeglane Jõuvastupidavuse arendamine Seeriate arv 3 Sooritatakse lisaraskusega 20-50% Puhkepausid 20-45sek Korduste arv seerias 10-20 Korduste koguarv treeningus 300-600
võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel; 5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga; 6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; 7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 18.10.06 Õpperühm: EAEI11 Kaitstud: Töö nr. 12b OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik. 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus l on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse. L = .......... ±........... Katse nr. d, mm d d, mm (d d)2, mm2 d =........... ±..........
60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/? %C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus 2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 2050%, korduste arv seerias on 1020, harjutuste arv 810, seeriate arv 3, puhkepausid 2045 sek, korduste koguarv ühes treeningus 300600, harjutuste sooritamise tempo on kiire. 3. Vastupidavustreeningu ajal intensiivsuse määramine näitude järgi · subjektiivsete tunnuste järgi · hingamise järgi - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 13.03.2017 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10A TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L . Tulemused kandke tabelisse № 1. Töötamisel seadmega 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2
rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; · käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; · vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel; · sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga; · lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; · haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 12B TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul
m sin 2 t B Cs 2 B Cs H H ; ehk Tundliku elemendi võnkumiste summutamist õlisummuti abil nimetatakse rõhtmomendi meetodiks. 7. Tundliku elemendi võngete summutamine ekstsentrilise lisaraskusega Joonis 15 Lisame ühendatud anumatega tundliku elemendi y –y telje läänepoolsele küljele raskuse P, mis asub teljest z – z kaugusel a. Kui tundliku elemendi telg x – x on rõhtasendis tekitab raskus P küll momendi telje x-x suhtes, kuid ei tekita pretsessiooni. Kui aga tundliku elemendi peatelg tõelise horisondi pöörlemise tõttu moodustab tema suhtes nurga β olukord muutub. Joon 16
mäesuusatamine jt). Valikreaktsiooni kiiruse arendamiseks kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, järk-järgult raskendades valiku olukorda. Reaktsioonikiiruse harjutusi sooritatakse treeningtunni alguses, puhanuna. 2. Lähtekiirenduse harjutused on suunatud kiiruse kiireks tõstmiseks mingist standardsest asendist. Kõige tüüpilisem stardikiirenduse harjutus on jooks madallähtest, aga ka paigalt sooritatud hüpped – kolmik-, viisikhüpe ning lisaraskusega tehtavad plahvatuslikud hüppeharjutused. Sellised harjutused peavad olema suhteliselt lühiaegse kestusega (näiteks kiirjooksjatel 5–6 sek). Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis, säiluma peab lõdvestus. Harjutused seisnevad kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. 3
jätta, kahjustamata teist, kahjusta- mata kogu sportliku ettevalmistuse taset. Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus
jõud kiired kiud hüpertoofi a kvaliteet Harjutused lisaraskusega, Harjutused Harjutused Harjutused Harjutused lisa- lokaalsed lisaraskusega,
C C H D t m sin at tan C C Tundliku elemendi peatelg tasakaalu asendis on tõstetud nurga β võrra tõelise horisondi suhtes ja kõrvale kallutatud tõelise meridiaani tasandist nurga αt võrra. joonis 18 Tundliku elementi kõrvalekallet võngete summutamisel ekstsentrilise lisaraskusega nimetatakse summutamise veaks. Summutamise vea väärtus keskmistes laiustes on 1°...2°.Tundliku elemendi võnkumiste summutamist ekstsentrilise lisaraskuse abil nimetatakse püstmomendi meetodiks. Vurrkompass liikuval alusel. Eelmiste teemade vaatlusel eeldasime, et tundlik element ehk vurrkompass seisab paigal. Kui aga tundlik element paigutada liikuvale alusele, tuleb arvesse võtta aluse liikumisest tulenevad muutused. Tundlikule elemendile avaldavad mõju kõik aluse liikumised, nii
annaabi.ee 
