4. Emil elas a) Vahtramäe talus b) Smålandi talus c) Kassisalu talus 5. Emili väikese õe nimi oli a) Alma b) Ida c) Liina 6. Suureks kasvades sai Emilist a) linnapea b) vallavanem c) vallavolikogu esimees 7. Kuhu jäi Emili pea kinni? a) ämbrisse b) supitirinasse c) heinaveovankrisse 8. Mille neelas Emil alla? a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas? a) punane ja valge b) sinine ja valge c) kollane ja sinine 11. Kuhu pani isa Emili kinni iga kord, kui ta mõne vembu viskas? a) sahvrisse b) pööningule c) tisleritöötuppa 12. Emilil oli viiskümmend viis väikest a) tinasõdurit b) puukuju c) pliiatsit 13. Kui Emil ära kadus, arvas tema õde, et Emil on muutunud a) kanaks b) tuviks c) haneks 14. Kust leiti suure peo ajal Emili ülesse? a) voodi alt b) kalatünnist c) kapist 15
tervitada oma külalisi. Eesti lipp kaunistab asutuste, seltside ja ühingute tähtpäevi ning lisab väärikust avalikele üritustele. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lippu jaaniööl ei langetata. 2.2.3 Nõuded heisatavale lipule · Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. · Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. · Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. · Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. 2.2.4 Euroopa Liidu lipu heiskamine Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli,
lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning
põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J
Eesti iseseisvus ja selle ulatus: Eesti Vabariik sai alguse 23.veebruaril 1918 kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti" Selle sündmuse puhul käskis staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum 24.dal veebruaril korraldada sõjaväeparaad läbi Pärnu. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis Endla teatri lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Sellele hiilgavale päeval eelnes palju kannatusi, kuid need kandsid vilja, sest peale I maailmasõda nõrgenes tsaarivõimu tähtsaim alustala, nimelt sõjavägi. Tänu sõjaväe nõrgenemisele oli võimalik Maapäeval välja töödata PÕHISEADUS , ning luua oma riik. Sõja tagamaad ja põhjused: Sõjal oli 2 head põhjust, nimelt tahtis Nõulogude Venemaa , et Eesti jääks
igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud. Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp, seetõttu tuleb seda kohelda austuse ja väärikusega. Parema ja ühtsema praktika kujundamiseks oleme sõnastanud täpsemad soovitused Eesti lipu kasutamiseks. Täiendavaid selgitusi lipu ja selle värvuskombinatsiooni kasutamise korra kohta annab Riigikantselei. III Nõuded lipu heiskamisel 1. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. 2. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. 3. Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. 4. Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. 2 IV Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud.
lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid väliminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga (pilt 4). Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega. Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule. 9 Pilt 5. Näiteid lippude paigutamise järjekorrast (http://www.riigikantselei.ee/). 10 EESTI LIPU KASUTAMINE LAUALIPUNA Laualipud esindavad samu sümboolseid väärtusi kui suured lipud.
23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu.Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused.Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten
ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. (5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal. §6 Lipupäevi on 14. § 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl. § 9. Nõuded heisatavale lipule (1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. (2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. (4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. § 10. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega (1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. (2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.
· Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. · Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja. · Eesti lippu ei langetata jaaniööl Lipu heiskamise koht · Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti. Nõuded heisatavale lipule · Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. · Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. · Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. · Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega · Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.
kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti Olümpiakomitee kodulehelt: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006) Eestimaalaste ootused Torino olümpiale olid olid väikesed, aga tulemus seevastu suurepärane. Kristina tiimi pingutus ja pikaajaline pühendumus tasus end lõpuks ära. Medalitseremooniat, kus Eesti lipp keskmisesse, kõrgeimasse lipuvardasse tõmmati, nautisid paljud eestimaalased kodus telerite ees ning suusaspordihuvilised üle maailma. 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 9 Kristina ja tema isa Anatoli hoiavad pidevalt end kursis sellega, kus konkurendid laagris käivad, kui palju ettevalmistuste ajal mägedes viibitakse ja jõudumööda ka kõige muuga, mis ülejäänud suusamaailma tegemisi puudutab. Kõige rohkem suhtleb Anatoli venelannade treeneritega ja jälgib Norra koondist
Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali. • EV riigilippu tõstmise ja langetamise kord laevas. Erijuhud. Lipu ja vimpli kinnitamine Igapäevane riigilipi tõstmine ja langetamine laevas on vahimadruse kohustus. Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse laeva seisu ajal sadamas ahti lipuvardasse, merel - tagumise masti kahvlisse või ahtri lipuvardasse koos päikesetõusuga, kuid mitte varem kui 8.00 laeva aja järgi. Lipp langetatakse koos päikeseloojanguga, kuid mitte hiljem kui 22.00. On erandeid. Riigilipp peab olema heisatud enne päikese tõusu ja langetamata pärast päikese loojangut kitsuste läbimisel, välisriigi territoriaalvetes sõites, sadamasse sisenedes või väljudes ning merel sõjalaeva kohates. • RSK – 65 PILET 14
sportvõimlemises. Üheks olümpiamängude peasponsoriks sai Coca-cola, kes saatis Amsterdami 1000 tündrit oma karastusjooki. Sellest ajast saadik on coca-cola olnud põhijoogiks kõigil olümpiamängudel. SANKT MORITZ 1928 Sankt Moritzi jäästaadioni ehitustööd lõpetati jaanuariks. Avamispäeval oli väike 2200 istekohaga tribüün pealtvaatajatest tulvil. Mängud avas Sveitsi president Edmund Schulthess. Suurtükipaugu järel tõsteti lipuvardasse olümpialipp, mille heiskamine esimesel katsel ebaõnnestus lipunööri katkemise tõttu. Kohe pärast pidulikku avatseremooniat alustati jäähokiturniiriga. LOS ANGELES 1932 Pariisis toimunud rahvusvahelise kehalise kasvatuse kongressi soovitusel anti Los Angelese OM-i kuldmedalid sakslastest alpinistidele Franz ja Toni Schmidile, kes vallutasid Matterhorni mäe põhjaseina kaudu. Toni hukkus 1931. a. retkel Alpides. Erilist lugupidamist väärib ungarlane Olivér Halassy (1928
26. aprill lõhe Setumaa eri piirkondade vahel. Riigikogu kinnitas Eesti kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander 4. mai Einselni. 17. juunil andis president talle kindralmajori aukraadi. 12. mai Tartu ülikooli teadusraamatukogus võeti arvele 5 000 000. raamat. Eesti võeti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 14. mail heisati 13. mai Strasbourgis Euroopa Nõukogu peahoone ees lipuvardasse Eesti lipp. Tartu raekojas toimus Rait Maruste eesistumisel Eesti Riigikohtu üldkogu esimene 27. mai istung. 28.–30. mai Tallinnas toimus laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg '93”. 19.–20. Tallinnas toimus VII koolinoorte laulu- ja tantsupidu, millest võttis osa 26 000 juuni inimest. 30.juuni Tallinnas avati Prantsuse kultuurikeskus. Narvas ja Sillamäel korraldasid Vene-meelsed ringkonnad omal algatusel 16.–17.
annaabi.ee 
