Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal ju toimel oma pesast vlja ning kolb saab vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. LINTPIDUR 1. kolvivarras 2. tsilinder 3. automaatkasti veetav vll 4. piduri lint 5. siduri trammel 6. automaatkasti vedavvll Planetaarlekande reduktoris kasut. ketas ja lintpidurit. Ketaspidurid on mitte kettalised,sarnased mitmekettalise siduriga. Piduri trummel on henduses kasti korpusega. Kui vedavad ja veetavad kettad hendada,siis rumm lukustub. Lintpiduri thtsaks osaks on LINT ja SIDURITRUMMEL! Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur tl D3- esimene.tagumine sidur, lintpidur vaba 2- tagumine sidur, lint tl 1- SAMA Hdrotrafo: Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom
9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.16. Ankrukepsel: 1- juhtraud, 2- ketiratta lahutusmuhv, 3- trummel, 4- võll, 5- keti- ratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, 6- hammasmuhv, 7- hülss, 8- ketiratas, 9- lintpidur, 10, 11- lintpiduri juhtmehhanism, 12- elektrimootor, 13- tiguülekanne, 14- pseudoplanetaarne ülekanne; vasakul ketiratta ehitus. Joon. 10.2.110. Ketiratta lintpiduri ehitus: 1- pidurdav lint, 2- ülemine vedru, 3- telg, 4- vint, 5- kang, 6- alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal.
Joonis15. 3.3. Pidurid Planetaarreduktoris kasutatakse kahte tüüpi pidureid: ketas- ja lintpidureid. Ketaspidurid on oma ehituselt sarnased siduritega, erinevus on ainult selles, et ketaspidurites ei ühendata veetavaid kettaid mitte trumli, vaid planetaarreduktori kere külge. Kui vedavad ja veetavad kettad omavahel ühendada, siis osutub ketaspiduri rumm kere külge blokeerituks ja pidur töötab. Lintpiduri tähtsamaks osaks on ümber siduri trumli (5) (jn 16) paiknev lint (4). Selle pingutamisel pidurdatakse siduri trumliga koos ka planetaarülekandega ühendatud osa. Kui lintpiduri töösilindri (2) kolvi alla tekitatakse õlirõhk, siis töösilindri kolb koos vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri töötamine pidurdamisel, C lintpidur on vaba
Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainul ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafo juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri koli all olev vedru.
Kui hiivatakse ankrut tugeva tuulega, tuleb anda laevale väike käik edasi, et vältida ankrupeli ülekoormust. Kui kett on suunaga laevakorpuse alla, on edaspidise liikumise kiirus liiga suur. Vahel harva, olenevalt olukorrast, nagu näiteks sildudes kai äärde, tuleb ankur alla lasta ka edasikäigul. Kui ankur langeb põhja, tuleb vööris üles tõmmata ankrukera milleks on must kerakujuline 60 cm läbimõõduga signaalkujund, öösel peavad olema sisse lülitatud vastavad tuled. Lintpiduri või ketitrumli abil lastakse ankruketti tasapisi vette kuni kästud seeklite arvuni. Ankrus seistes hoitakse ankruketti kinni peli lintpiduritega, tugeva tuulega kinnitatakse lisaks vintpidur. Ankrut hiivates, niipea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued. 15 Sõiduajal, kui ankur on klüüsis, kinnitatakse ankruketi kõik
Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. · Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub.
toite 24V elektripneumaatilise siibri 7 solenoid 6, siiber liigub alla ja ühendab juhtsiibri 3 õhu survemagistraaliga. Suruõhk balloonist rõhuga Psõ redutseeritakse redutsioonklapis rõhuni Pr, läbib õlieraldaja 4 ja antakse siibritesse 7 ja 3. Juhtõhk läbi siibri 7 surub kokku siibri 3 vedru ja avab tööõhu diferentsiaalsilindrisse 2. Silindri 2 kolb liigub alla ja õli survega Pg surutakse läbi tagasilöögi klapi 20 hüdrosilindrisse 15. Silinder liikudes alla vabastab lintpiduri ja ankru raskuse jõul paneb pöörlema trumli ja ankrukett viiratakse. Ankruketi viiramise kiirus määratakse hüdraulilise jäiga negatiivse tagasiside mõjuga. Selle tagasiside anduriks on õli hammasratas pump 14, milline käitatakse ankrupeli trumlilt. Õli paisupaagist 1 pumbaga 14 survega Pp läbi tagasilöögiklapi 17 antakse hüdrosilindri 15 ülemisse poolde ja drosselisse 18. Trumli pöörete suurenemisel suureneb ka pumba tootlikus ja surve
8 19. Tutvu arvutiprogrammi või Online-animatsioonide abil käiguvahetuse elektromagnetklappide ja siibrite tööpõhimõttega. Nimeta joonisel tähistatud detailid! NB! Käiguvahetuse hüdraulika juhtimise animatsioon on tehtud samast käigukastist, mida on käsitletud peatükis Mehaanika / Planetaarülekanded. Lintpiduri (B1) juhtimise kolb Käiguvalikusiiber Käiguvahetussiibrid Käiguvahetuse elektromagnetklapid Rõhuakud 20. Vaata ülalolevat joonist! Milliste käikude korral ei kasutata elektromagnetklappe?
6-7- muhvi kerega koos pöörlevad vahehamma- srattad, 8- lintpidur, 9- hõõrde koonus, 10- käigu hoob, 11- 12- lintpiduri hoovad Reduktori ülekande suhe Ülekannete suhet võime leida kahel viisil: 1. koos töötavate hammasrataste nurkkiiruste suhte kaudu ja tähistatakse u12 = ω1/ω2 (vedav hammasratas / veetav hammasratas) 2. ülekande arvuna so koostöötavate hammasrataste hammaste suhtega u12 = Z2/z1 (veetav hammasratta hammaste arv / veedav hammasratta hammaste arv) rööpsete telgede puhul arvestatakse ka pöörlemis suundi, kui u12 on positiivne
Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel 2.3.1 Lintpidur Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru.
Selleks on olemas seade . Seade peab olema juhitav tekilt (tavali- selt otse ankrupeli kõrvalt). Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus.
Selleks on olemas seade . Seade peab olema juhitav tekilt (tavali- selt otse ankrupeli kõrvalt). Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus.
Selleks on olemas seade . Seade peab olema juhitav tekilt (tavali- selt otse ankrupeli kõrvalt). Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus.
Laevas voib ligikaudselt arvestada, et hoordumiste tottu igas tuled. Lintpiduri või konserviavajat Lk 213 skiivis, peame uldisest tostetava raskuse kaalust 10% votma ketitrumli abil lastakse ankruketti tasapisi vette kuni kästud seeklite arvuni
Ankur peab olema klüüsist välja lastud kuni veeni, rippudes nii peatatuna vaid lintpiduriga. Eriti tähtis on see madalatel temperatuuridel, mil ankrusäär võib olla klüüsi kinni külmunud. Pakil töid juhatav tüürimees peab olema tutvunud ankrupaigaga kaardil, teadma pinnase iseloomu ja sügavusi. Samuti tuleb teda tutvustada lähenemise ja manööverdamise plaaniga. Pehme pinnase korral ja tingimusel, et sügavus ei ole suurem kui 25- 30 m, antakse ankur ära lintpiduri vabastamisega. Suurematel sügavustel ja kivise pinnase korral lastakse ankur peli abil nii sügavale, et lintpiduri vabastamise hetkel ei oleks nad põhjast kaugemal kui 10-15 m. Ankru äraandmine võib toimuda liikumisel nii edasi kui tagasikäiguga, liikudes inertsi mõjul seisatud masinaga edasi või tagasi ning ka triivimisel tuule ja hoovuse poolt kantuna. Peamine on, et laev omaks vähest liikumist põhja suhtes. Vastasel juhul langeb kett ankrule peale, satub
annaabi.ee 
