Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogu...
Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna areng-linn varustatud toiduainetega, talupoegade siirdumine linna; linna välisilme-olid piiratud müüridega ning väljaspool müüri agul e. eeslinn. Linnade liigid: linnvabariigid Itaalias-Firenze, Genova, Bologna olid iseseisvad riigid, mille ees olid valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja Prantsuse dünastia vahel 1337-1453, sellep
majad jpm). 1250 suurim linn Pariis(100000el.), 5-6 linna u.50000el. VÄLISILME: Linnad olid jagatud kaheks: linnaosa, mida kaitsti, ja osaks, mis piiramise ohvriks langes. Kaitsjad ise võisid linnamüürist jäävad ehitised põlema panna. Kitsad tänavad, läbikäikude võrgustik, maainimesel labürindisarnane. Linnal oli kaks tunnust: linnamüür ja õigus, mis pidid tagama selle püsimise. Mitmetel linnadel õnnestus liita ümbritsevad valdused ja tekkisid linnvabariigid. Neid valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Puudus teoorjus, andamid ja suuremad senjöörmaksud. Polnud täitsa iseseisvad, kuninga kontroll. TSUNFT: Käsitöölised kuulusid kohustulikult tsunftidesse, igal käsitööharul oli oma tsunft. Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti. Ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Põhimäärus skraa, hierarhia õpipoiss, sell, meister, viimaste seast valiti vanem. Tsunftimeistrile kuulus juhtiv osa
Peale klassikalist feodalimi muutusid rüütlid juba palgasõdalasteks ja senjööri-vasalli isiklikud ausuhted ja vastastikused kohustused asendusid veel välise õukondliku mänguga looritatud rahasuhetega. 15. 16. sajandi algus hiliskeskaeg: * kriisid ühiskonnas ja kirikus, * tsentraliseeritud riikide teke * kapitalistliku majanduse tekkimine * keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega * pärisorjuse kaotamine * kaubandusrevolutsioon * rahvuste kujunemine * linnvabariigid ja vabalinnad Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat
Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks!"), linnaaristokraatia patritsiaat (karjääris tõusmine läbi abielude) Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat
Elanikkonna kasv. Toimus sakslaste kolonisatsioon, mis tõi kaasa Läänemere regiooni ristimise (“sakslaste tung itta”). Murranguliseks osutus linnade teke.Teke sai alguse 11. – 12. saj, seoses kaubanduse arenemisega. Linnad olid korporatiivsed kodanike kollektiivid. Võim kuulus linnanõukogule, mis koosnes pms kaubandusaristokraatiast.Kuna linnad tekkisid senjööride maadele, taotlesid paljud linnad senjööride võimu alt vabaks saama (vabalinnad). Kujunesid linnvabariigid ning linnade liidud. Tüüpiline linn oli siiski senjöörist sõltuv. Koos linnadega arenguga arenes kaubandus. Külad hakkasid tootma linnaturule. Maksevahendiks sai metallraha. Muutus mõisate funktsioon: hakati järjest rohkem majandama palgasulastega ning orienteeruti turule. Teo- ja loonusrendi asemel nõuti rohkem raharenti. Suurenes talupoegade liikumisvabadus, vähenes sunnismaisus. Suurenesid võimalused vabaks saada (“linnaõhk teeb vabaks”), mida hakati ka müüma. 12 – 13
ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat kohusetundlik, aus - Rüütlitunnus: saabaste küljes kuldsed kannused - 7 rüütlivoorust: ratsutamine ujumine vehklemine oda ja vibu käsitsemine maadlemine kabemäng §20 21 Linnad keskajal 1. Linnade tekkimine X XI saj - 13 saj. suurim linn Pariis (üle 100 000 elaniku) 2. Linnaõiguse järgi 3 liiki linnad: - Linnvabariigid valitsesid valitavad nõukogud (nt. Itaalias) - Riigi- ja vabalinnad allusid keisrile, tegelikult iseseisvad (nt. Saksamaal), valitses raad eesotsas bürgormeistriga - Linnad, mis jäid mõne senjööri võimu alla 3. Elu linnas - Ülerahvastatus, vaesus, pahed, pinged, omakasu, rahamajandus - Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: - Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused - TSUNFT ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused
Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile. Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita. Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt. 3. Linnamüür - Müür, mis ümbritses linna. Kui linn kasvas, tehti uus müür, vana müür lõhuti maha. Kultuurikeskus kandus üle kloostritest linna, kui tulid kerjusmunga ordud. Kujunes välja patriatsiaat, kes moodustasid linna valitsuse e. rae. Tekkisid erialaühendused kaupmeestest ja kästitöölistest. Kõikidel gildidel e. tsumftidel oli kohustus välja panna oma üksused linna kaitseks, oli kohustus hoolitseda oma endiste liikmete perede eest
Keskaekse linna kaheks oluliseks tunnuseks olid: · Linnamüür (linna keskel elas rikkam rahvas ja müürile läheda alamklass, tänapäeval on see vastupidi, sellist planeeringut nimetatakse kontsentriliseks ülesehituseks) · Linnaõigus (linna valitsemiseks kehtestatud seadustekogu, raad oli linnavalitsus) Linnade iseseisvuse kasv Rikastunud linnad üritasid ennast vabaks osta ja saavutada privileege. Priviligeeritud linnadeks kujunesid Itaalia ja Saksamaa linnad. Tekkisid linnvabariigid. Tuntumad olid Veneetsisa, Genova, Firenze, Bologna. Põhjuseks oli nõrk keskvõim Saksamaal ja Itaalias. Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna. · Haridus · Kirjakultuur · Arhitektuur Linnade elu korraldus · Linnakodanik kaupmehed ja käsitöölised, sellest kujunes välja linnaaristokraatia ehk patritsiaat Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid
valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president. Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval, valida võisid kõik kodanikud) Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid. Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude süsteem), rahvademokraatlik vabariik) Presdentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, kus võim koondub parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul on ka valitsuse juht (USA), Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust.
linnale linnaõiguse õigusnormide kogumi, mis reguleeris elu linnas. Alguses olid igal linnal omad linnaõigused. Hiljem võttis senjöör kusagil mujal eksisteeriva linnaõiguse ja annetas selle uuele linnale. Taani annetas Lübecki linnaõiguse Tallinnale. Riia sai enda linnaõiguse Hamburgilt. Sageli püüdsid linnad ennast senjööride võimu alt vabaks võidelda, et saavutada täielik sõltumus. Kõige paremini õnnestus see osadel Itaalia linnadel. Osaliselt tekkisid seal linnvabariigid Veneetsia. Teine piirkond oli Saksamaa. Seal ei nimetatud neid mitte linnvabariikideks, vaid vabalinnadeks ja riigilinnadeks. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus hakkas tekkima tugevnev kuningavõim, ei saavutatud absoluutset sõltumatust. Keskaegse linna olulisemad tunnused: · linnaõigus · linnamüür Linnamüür püstitati kaitseks, aga kuna linn pidevalt suurenes, suurenes see
XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ise linnu rajama. Need olid korrapärase kujuga ja keskel asetsesid turuplats ja raekoda. Maa-asulast eristas linna linnaõigus, mille saades võis asula ennast linnaks pidada. Inimeste rikkamaks muutumisel kasvas ka nende eneseteadvus ja seda rohkem thtsid nad olla sõltumatud. Feodaalidest maaisandad kartsid aga võimu kaotada ja see võis põhjustada sõja. Mõned linnad suutsid end vabaks osta ja neist kujunesid lausa omaette linnvabariigid (Firenze ja Veneetsia). Nii suur sõltumatus õnnestus ainult vähestel saada ja enamik linnasid said maaisandalt vaid mõningaid järeleandmisi. Ristisõjad 1071. aastal vallutasid türklased ehk seldzukid Väike-Aasia ja kristlased ei saanud koraldada enam palverännakuid Jeruusalemma Kristuse hauale. Kuna Bütsantsi keiser palus türklaste väljatõrjumiseks abi Rooma paavstilt, siis Lääne-Rooma tahtis näidata oma üleolekut Ida-Rooma kirikust. Ristisõjad algatas paavst Urbanus II 1095
annaabi.ee 
