Valgamaa kutseõppekeskus Karoliina Purga RT-10 MEIE GALAKTIKA-LINNUTEE referaat Juhendaja:Sille Allik Valga 2012 SISSEJUHATUS Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-40...
Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi . Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud.
Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Linnutee tähesüsteem
suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale.Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt.Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
klass Mis on Galaktika? Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikarühmas Sisaldab umbes 200-400 miljardit tähte Umbes 13,2 miljardit aastat vana Linnutee välimus Kunstniku nägemus Linnuteest Vaade Linnuteele Amburi tähtkuju suunas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb ta 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsumegi Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad, aga kui tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Tänapäev
................................................................7 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid. Lähemalt on räägitud ka meie kodugalaktikast Linnuteest . Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas
hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Kuidas näeme linnuteed? Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. 2 kaaslast. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Andmed. Koosneb: gaas, tolm, tähed. Diameeter 100,000 valgus aastat.
tähekettad. *Need kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse *Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo *Halo koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed. Omadused *Linnutee galaktika tuum on must auk. *Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. *Linnuteed on võimalik vaadelda teleskoobiga. *Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. * Linnuteest on võimalik eristada ainult heledamaid tähti. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast *Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv. *Need asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. *Mõlemad on korrapäratud galaktikad *Neid on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim galaktika *Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
kasvab keskme suunas. Keskosas asub suur must auk, mis on ümbritsetud vesinikust gaasirõngaga. Linnuteel on neli suurt haru ja mitmeid väikseid. Kindel harude arv ei ole teada. Spiraalharud, gaasipilved ja tolm moodustavad ketta paksusega 2000 valgusaastat. Linnutee halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Galaktika keskosa on kõige heledam. Linnutee galaktikal on kaks kaaslast- Suur Magalhaesi pilv ja Väike Magalhaesi pilv. Need asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel Linnuteest. Suur Magalhaesi pilv koosneb umbes 30 miljardist tähest ning tema läbimõõduks on 14 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilv on udulaik, mille läbimõõt on Suure Magalhaesiga võrreldes poolt väiksem, 7 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilves on umbes 3 miljardit tähte. Andromeeda udukogu ehk Andromeeda galaktika on Linnutee naabergalaktika, mis asub Linnuteest 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika on saanud oma nime printsess Andromeda järgi
Andromeeda galaktika Koostas: Raili Arumets 9.a 2008 Andmed · Spiraalgalktika, mis asub Andromeeda tähtkujus. · Tähistused: M31 või NGC 224 · Kutsutakse ka Andromeeda tähesüsteem ja Andromeeda udu, kuid varasem ja tavakeelne nimi on Andromeeda udukogu. · On meie naabergalaktika ning asub meie galktikast (Linnuteest) 2,52±0,14 miljoni valgusaasta kaugusel. · Mass: 1,2 miljonit solaar massi (Linnutee 1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks. Teda loeti M31 avastajaks sest andmed Al Sufi varasemast tööst puudusid.
Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) aastal 1750 oma teoses "An original theory or new hypothesis of the Universe", et galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. 1785. aastal alustas William Herschel erinevatel kaugustel Linnuteest olevate tähtede süstemaatilist loendamist. Saadud andmetes näitas, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Ta seletas seda nähtust oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschel visandas ka selle tähesüsteemi kuju: lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam-vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskpunkti
suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale
Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al-Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. Viis aastat hiljem võttis Immanuel Kant kasutusele termini "saarte universium". 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi ning sellega suutis ta vahet teha spiraalsetel ja elliptilistel udukogudel. Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni,
Need on spiraalsed galaktikad ja kõigil on väikseid kaaslasi. Meie Galaktikal on suuremateks Suur - ja Väike Magalhäesi Pilv, mis asuvad taeva lõunapoolkeral ja on palja silmaga nähtavad (Eestis on nähtav Andromeeda udu mis paistab täiskuusuuruse uduse laiguna) . Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt Vanade eestlasete arvates näitas see rändindudele teed nende rännakul lõunamaale. Ta
AJALUGU • 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. • Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. • 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. VIDEOMATERJAL • Täispikad dokumentaalid: https://www.youtube.com/watch?v=aNV1Q--R7-A https://www.youtube.com/watch?v=ttz4Sr0tZFg https://www.youtube.com/watch?v=qlfGtkRJy6U • Väikesed klipid: https://www.youtube.com/watch?v=sm-ucbDVyRU https://www.youtube.com/watch?v=KySThq5CxLI Lisa: https://www.youtube.com/watch?v=j2oXFWKpJiA
lühikese aja jooksul 10 000tuh kordi. Pärast süttimist hakkab taastuma tähe esialgne heledus. Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. III. Kvasarid.
kui miljardist tähest. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri. Kõigepealt on seal ühes tasandis paiknevad ning pöörlevad spiraalsed harud. Tähed galaktikatasandis tiirlevad enam-vähem ümber galaktikatsentri ringkujulistel orbiitidel, samal tasandil esineb ka palju tolmu ja gaasipilvesid. Harud ei kujuta endast püsivat struktuuri vaid need on dünaamilised tiheduse
Ühe aastaga läksime me ühe galaktika universumi pildilt miljardite galaktikatega universumi pildile. Astronoomide silmaring laienes tohutult. See oli astronoomia ajaloo suurim avastus. Meie galaktika diameeter on kuskil 100 000 valgusaaastat. See võib meie jaoks suur tunduda, kuid võrreldes seda mõne teise galaktikaga, on linnutee galaktika siiski võrdlemisi väike. Andromeda, meie lähim galaktiline naaber on kaks korda suurem linnuteest. M87 on suurim elliptiline galaktika meie kosmilises hoovis ja see on palju suurem Andromedast. Kuid M87 on tibatilluke võrreldes selle hiiglasega: IC1011 on suurim galaktika,mis siiani leitud. Selle läbimõõt on 6 miljonit valgusaastat. See on tervelt 60 korda suurem kui meie linnutee. Me teame, et galaktikad on suured ja need on kõikjal, kuid miks see nii on? Esimesed galaktikad pidid sündima kohe pärast suurt pauku. On vaja gravitatsiooni, et moodustada
34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Me ei näe Galaktika keskosa, kuna tähtede vahel olev tolm piirab meie vaateulatust, meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. ( 3 ) UDUKOGUD Udukogud on gaasi- ja tolmupilved
Riba moodustab tähistaevas 10-20 kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse põhjuseks on tohutu arv nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. 18. sajandi lõpus alustas üks kõigi aegade edukamaid astronoome- vaatlejaid William Herschel tähtede süstemaatilist loendamist erinevatel kaugustel Linnuteest ning tegi kindlaks, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. W. Herschal näitas, et kõige paremini saab nähtut seletada oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschal visandas ka selle tähesüsteemi oletatava kuju- lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam- vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskel.
Milky Way, sks. Milchstrasse). Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a., kui Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse suunas, sai selgeks, et riba helenduse põhjuseks on tohutu arv nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. 18. saj. lõpus alustas üks kõigi aegade edukamaid astronoome-vaatlejaid William Herschel tähtede süstemaatilist loendamist erinevatel kaugustel Linnuteest ning tegi kindlaks, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. W. Herschel näitas, et kõige paremini saab nähtut seletada oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschel visandas ka selle tähesüsteemi oletatava kuju - lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam-vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskel.
on aega huvitavamaid leide võimekamate teleskoopidega detailsemalt uurida. Kui 1950. aastatel valmisid esimesed raadiokiirguse taevaülevaated, ootas astronoome ees mitu üllatust. Selgus, et Universumis leidub palju ulatuslikke raadiokiirguse allikaid. Osa neist oli võimalik seostada meie galaktikas supernoovana plahvatanud tähtede jäänustega, kuid teine, veelgi põnevam osa paistis olevat seotud Linnuteest kaugel väljaspool olevate galaktikatega. Kaugust arvestades pidid selliste objektide mõõtmed olema hiiglaslikud, ületades sadu ja isegi tuhandeid kordi galaktikate eneste mõõtmeid. Üksikasjalikumal vaatlemisel selgus, et neid raadiokiirguses nähtavaid piirkondi ühendab kodugalaktika keskosaga pikk ja peenike, samuti üksnes raadiokiirguses nähtav ainevool. Ilmselt toimub seal aine paiskamine galaktika keskmest kaugele eemale.
Kuid laser peab olema täpselt suunatud, kuna tema sagedusala on küllaltki väike. Joonis http://history.nasa.gov/SP-419/pxv.htm Joonis 4 NASA Kepleri teleskoop 2009. aastal saadeti kosmosesse NASA observatoorium, mille eesmärgiks seati Maa sarnaste planeetide avastamine. NASA poolt on tegu esimese sellelaadse teleskoobiga, mis on võimeline leidma planeete elamiskõlblikust ja sellest väljaspool paiknevast alast. Teleskoop on programmeeritud kõigest väikest osa vaatama Linnuteest. Kepler otsi Keb eksoplaneete varjutusmeetodil. Observatooriumi põhiline tööinstrument on fotomeeter, mille tööpõhimõte on mõõta valgustugevust, mis mõõdab korraga umbes 145 000 tähe valgust. Need andmed saadetakse Maale, kus arvuti analüüsib perioodilisi valgustugevuse muutuseid, mis on tingitud planeetide pöörlemisest vaadeldava tähe orbiidil. Sellised hetked juhtuvad ainult väga lühikeseks ajaks ja üsna pika aja jooksul
Astronoomia nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest astr (täht) ning nomos (seadus).[2] Astrofüüsikaks nimetatakse astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval samastatakse termineid astronoomia ning astrofüüsika nende suure seotuse tõttu. [3] Linnuteed uurinud astronoomid Linnuteed on uurinud praktiliselt kõik meie aja astronoomid, kuna linnutee mõjutab meid kõiki, kuna inimene on ise osa linnuteest. Esimest korda avastas Sagittarius A tähtkuju olemasolu teadlane Karl Jansky aastal 1930. Teadlane Erik Becklin avastas esimest korda Andromeda galaktikat uurides ka meie Galaktika keskpunktis asuva musta augu olemasolu. Tänu tema tööle said edasised teadlased uurida Galaktika keskpunkti, kuna just tema märkis ära musta augu asukoha. Tänapäeva kuulsaim teadlane Stephen Hawking on loonud teooriaid musta augu kohta. Astronoom Jan Hendrik
Tal õnnestus konstrureerida viie aastase töö tulemusena taevakaart, millel olid märgitud ka need hiljem avastatud tähed. Kõige suurem probleem seisnes aga selles, et esialgse kaardi koostamisel kasutatud vaatluspunkt ei asunud Maal vaid kusagil väga kaugel. Kui see töö lõpuks tehtud sai, kontrollis rühm astronoome Ohio professori Walter Michelli juhtimisel kaarti kõige moodsamate arvutite abil. Nad jõudsid järeldusele ,et kaardil kasutatakse üht osa meie linnuteest. Kuid kujutatakse nii nagu paistab linnutee meie Maast 36 valgusaasta kaugusel asuvalt tähelt Ceta Retikuli. Surmajärgne elu. Kas surm on ilus? Tuhanded inimesed on surmast naasnud. Haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel on nad viibinud ajutiselt kliinilise surma seisundis, millest neid on õnnestunud taas välja tuua. Enamik neist on öelnud et pöördusid ellu tagasi vastumeelselt. Seda nähtust on uurinud paljud arstid
on jäänud püsima. (nr 1 lk 55,56) PILDIL: See taeva panoraamvaade kujutab endast tegelikult 1940'ndal aastal kahe eestlase, Martin ja Tatjana Keskküla poolt Lundi Observatooriumis Knut Lundmarki juhendamisel koostatut joonist. Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud võrdelistena vastava tähe näiva heledusega. Tulemuseks on praktiliselt foto kvaliteediga pilt meie Linnuteest, kus Galaktika tasand kulgeb horisontaalselt keskel, Galaktika põhjapoolus on ülal ja lõunapoolus all. Galaktika kese on joonise keskel, Linnutee kaks kääbuskaaslast, Suur- ja Väike Magalhãesi Pilv on nähtavad joonise alumises parempoolses osas ja näiteks Orioni tähtkuju asub pildi parempoolse serva lähedal just Linnutee tasandi all. (http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html) 2. Suur ketas
15 siis kui ta ära läeb. Pää panna rohtu kui see, kes sabatähte nägi seitsmetuhande aasta eest, sest selles maailmas mulle mõistmatuks jääb mitmest tuhandest linnuteest ulatas linnutiivana läbi Su vägi, sest Sa tulid surmast kui see, kes võõrasse paika hämara tulles tukkuma jäänd ("Suur Reede") KOKKUVÕTE Uku Masing on tuntud polüglotina, luuletajana, teoloogina, folkloristina, orientalistina, tõlkijana,
Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kord spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravititatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Kääbusgalaktikad Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on suhteliselt väikesed võrreldes teistega. Oma suuruselt on nad umbes sajandik Linnuteest ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mis on kõigest 100 parsekit oma diameetrilt. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ning arvatakse, et 300500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks kui ka korrapäratuteks.
Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb omakorda ümber Linnutee Galaktika tsentri, mille kaugus on 8,5 kpc. Praegusel ajal asub meie Päike ( seega kogu Päikesesüsteem ) Linnutee galaktika kahe spiraalharu vahel: seesmise, Orioni 12 haru ja välimise, Perseuse haru vahel. Orioni haru asub Orioni tähtkuju suunas. Linnutee Galaktika enda läbimõõt on umbes 30 kpc ja umbes 700 kpc kaugusel Linnuteest asub Andromeeda udukogu. Linnutee, Andromeeda ja veel umbes paarkümmend galaktikat moodustavad ühe suurema süsteemi ehk galaktikate parve, mida nimetatakse Kohalikuks Grupiks ehk Kohalikuks Galaktikarühmaks, milles on suhteliselt vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas vaadatuna. Kuid
Inimene seisab temale liiga lähedal, sellepärast ei saa temast õieti midagi teada. Kui ta seisaks meist vähemalt kuu kauguselgi, nii et võiks teda tähetornis selle suure pikksilmaga vaadelda -- selili maas vaadelda, siis ehk saaks pisut teada, mis on inimene. Aga nüüd ei saa. Kui nad ükskord jällegi seisid professori ümber mäenõlvakul, jalge all linnatulede virvendav sigrisagri, pea peal särav tähtede lõpmatus, hakkas ta neile jutustama linnuteest ja udukogudest, mis ka ainult kauged linnuteed, nagu ta kinnitas. Ta pildus enese ümber kümnete, sadade, tuhandete valgusaastatega, aga ta tegi seda nõnda, nagu tähendaks see ainult paaritunnilist kõnniteed tähtedevahelises ilmaruumis. Ta rääkis tähtedest, mis tormavad pöörase kiirusega otseteed meie sihis, ja teistest, mis eemalduvad meist samasuguse ajuga. Neist viimastest oli tal nagu kahju, sest ükskord võivad nad kaduda ilmaruumi lõpmatusse ning
annaabi.ee 
