vääriline rahvuslikule tähtsusele.Sellle võiduga pandi alus uuele edumeelsele ja töövõimelisele linnavalitsusele, loodi eeldus otstarbekohasele kogukonna objektiivsete huvide kaitseks ja linna, kui terviku, heakäekäigu tõstimiseks. Selle ajajärgu jooksul oli koondatud nii palju ülitähtsaid poliitilisi, rahvuslikke ja majanduslike suursündmusi, milliseid Tallinn pole elanud läbi aastasadade jooksul ja millised on olnud linnaomavalitsuse tegevusele määrava tähtsusega. Veerandsajangu algul oli Tallinn väike linn, kus elas umbes 70 tuhat elaniku. Rahva tähtsamaiks tegevuseks oli kaubandus., sest tööstus oli veel vähe arenenud. Kümne aasta jooksul tööstus tegi suure arengu ning Tallinn muutus tööstuslinnaks. Pärast sõdasid (maailmasõda ja vabadussõda) tööstus oli suurel määrala paraliseeritud: paljud tehased jäid seisma. Sellevastu aga linna administratiivne tätsus tõusis: Tallinn sai pealinnaks
rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. b) Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus.
Laevandus-merekool Heinastes Tööstus-rajati kalevivabrikuid Narva,Sinti ja Kärdlasse. Raudtee-kiirendas uute tööstusettevõtet rajamist,sellega avardusid luliselt kaubavahetuse võimalused ja suurenes Tallina ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus. 1877-Vene linnaseadus-linnadejuhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte,linnavalitsuse eesotsas oli linnapea, linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 1870-kitsarööpaline radutee 1858-Kreenholmi manufaktuur,kus kasutati Narva jõe koskede vee-energiat,töödeldi puuvilla mida veeti sisse ameerikast ja egiptusest. Ühingud-estofiilide liikumine(uurisid eesti keelt ja kultuuri,avaldasid ilukirjanduts, andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva
endisekt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunftiusundus püsis Eesti linnades kuni 1860. aastate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnased saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale
asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud peaminister Konstantin Päts, Päästekomitee liige Konstantin Konik ja teised vangistati. Päästekomitee liikmed üritasid pääseda kindrali audientsile, ent ta ei võtnud neid algul vastu. Kindral keeldus igasugustest suhtlemistest nii Päästekomitee kui ka Ajutise Valitsuse esindajatega. Alles 1.märtsil võttis kindral vastu Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Jaan Poska kui kohaliku linnaomavalitsuse esindajad. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Kui võimud sattusid tõsistesse raskustesse, andsid nad loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Ajutise Valitsuse esimene legaalne koosolek, üle mitme kuu, toimus 11. november 1918. Võim läks eestlaste kätte täielikult alles 21.november, kui Riias sõlmiti Eesti-Saksa Kokkuleppe. Omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased
nähti ette uutel alustel: · loodi maakonnanõukogud- demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev · valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest)
seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning
käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode. 10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45 ül. 3 Raudtee rajamine Eestisse mõjutas tööstuse arengut: kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja
seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis.1894 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1898 õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1898-1899 teenis KP Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist ülikoolis, siirdus KP Tallinna. 1900-1901 oli KP vandeadvokaadiabi Jaan Poska juures. 1901-1905 andis ta välja radikaalset rahvuslikku ajalehte ''Teataja''. 1904 õnnestus eesti-vene blokil saavutada võit saksa linnakodanluse üle linnaomavalitsuse valimistel Tallinnas. KP sai linna nõunikuks ja linnapea abiks, sügisel 1905 linnapea kohusetäitjaks. Karistussalkade terrori eest põgenes KP esialgu Sveitsi, seejärel siirdus Soome. Soomes kirjutas KP raamatu ''Maa-küsimus'' (1907), milles nõudis Eestile poliitilist autonoomiat. 9-kuulise vanglakaristuse kandis ta ''Krestõ'' vanglas Peterburis 1910-1911. 1901 sõlmitud abielust oli KP-l kaks poega- Leo ja Viktor. Vanglast
Eesti Linnade Liidu varjusurm Veel jätkus Eesti linnade Liidu igapäevatöö.Juhatuse koosolekud toimusid regulaarselt ent juba 1938 aastal aluustas eesti linnade Liit -ilmselt mitte omal algatusel- uue põhikirja väljatöötamist, mis oli nagu lõpu alguse märk.Liidu juhatuse koosolekul septembris otsustati uus põhikiri vastu võtta ning esitada see Siseministeeriumile. Uus põhikirjaprojekt pidi paremini sobima tolleajase elu nõuetega. Ent samas pole raske märgata, et nii uues Eesti Linnaomavalitsuse põhikirjas kui ka samal ajal muudetud eesti MaaomavalitsusteLiidu põhikirjas asetati rõhk keskvõimu kontrolli tugevdamisele liitude tegevuse üle.eesti Linnade Liidu juhatus ei olnud selliste tsentralistlike sätetega nõus, liidu põhikirja projekti arutamisel tehti mitmeid märkusi ja täiendusi. Siiski kinnitas Vabariigi Valitsus 1940. aastal Eesti Linnaomavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu küllaltki ebademokraatliku põhikirja.
olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.Tsaspisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Eestlased olid aga teisejärgulised kodanikud , sest linnavalitsemine jäi sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Pilet nr8 *linnad keskajal
uutel alustel: - loodi maakonnanõukogud ja määratleti nende valimise kord [1. juuli 1917: demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev] - valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · 1917: loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. · 1917. a detsember: enamlased katkestavad maaomavalitsuste tegevuse · 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. · 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet, kutsudes ellu rahvuslikke väeosi, viies läbi mobilisatsiooni,
annaabi.ee 
