hektarilt 1,61 miljoni hektarini. Jiang et al (2011) on veendumusel, et selline muutus teeb murelikuks, kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine osa, kus Lõuna- Jiangsu provintsis haihtus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 hektarit haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks umbes 11 405 hektarit, samas kui linnalisi piirkondi tekkis juurde ligi 88 000 hektarit, mis on ääretult kolosaalne number ning paneb nii mõnegi mõtlema, et kuidas on selline asi võimalik. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga aastatel 1990-2000 ligi 37% ning 2000-2006 46%. (Liu et al 2010). Et toita kogu oma elanikkonda vajab Hiina iga elaniku kohta minimaalselt 500 kg toorest vilja, lisaks tuleb arvesse võtta, et kui elanikkond pidevalt kasvab, siis kasvab ka toiduvajadus
varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel
kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Nõnda on kujunenud maaressursside vähenemisest ning liig kiirest kadumisest üks Yangtze delta suurimaid probleeme. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine provints, kus Lõuna- Jiangsu provintsis kadus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 ha haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks 11 405 ha, samas kui linnalisi piirkondi tekkis juurde ligi 88 000 ha. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga 1990-2000 37% ning 2000-2006 46%. Jällegi, on sellised muutused kaasa toonud drastilise haritava maa vähenemise ning riisipõldude ja kuivmaa killustatuse (Liu et al 2010). Yangtze jõe delta tootlikkse vähenemine võib Hiinale kaasa tuua suuri raskusi, kuna just sellest piirkonnast tuleb suurem osa põllumajanduslikust toodangust, mis kindlustab inimeste igapäevast toiduvajadust
Hanslik väljendas selget arvamust, et kui linnageograafiline esitus tahab anda uuritavast objektist rahuldava pildi, siis tuleb leida linna piirides loomulikud linnaosad. Sellega sammub linnageograafia mööda senisest ajalukku kalduvast esitamisvormist ja leiab üha kindlamalt oma pärisala ning sellega kaasnevad ilusad ja väärivad seisukohad. Linnageograafia mõiste. Linnageograafia on inimgeograafia haru, mis uurib linnalisi piirkondi. Nendele piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon, inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning rahvastikutihedus on tavaliselt suur. Linnageograafia areng. Linnageograafia on traditsiooniline geograafia haru. See sai alguse 19. sajandi lõpus. Alguses tegeles linnageograafia peamiselt linnade arengu iseloomu ja struktuuri kirjeldamisega
Jüriöö ülestõusu peetakse muistse vabadusvõitluse jätkuks. Ka veel sajand hiljem ei olnud eestlased leppinud vabaduse kaotusega. 1346.a. müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju-Viru Saksa ordule, 1347.a andis ordu kõrgmeister selle valitsemiseks Liivi ordule. Kaart: 3 Linnade teke ja areng Juba muinasaja lõpul oli Eestis kujunenud rida linnalisi keskusi. Neist tuntum Tallinn (esmakordselt mainitud araabia geograaf al Idrisi poolt 1154.a. Kolõvanina (Kalevi linn), Henriku kroonikas Lindanise. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 (Lüübeki õigus). Linnadeks kujunesid veel: Tartu (Esmakordselt mainitud 1030) Narva , Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana-Pärnu (algselt Saare-Lääne piiskopkonna keskus, põletati 1263 leedulaste poolt maha, piiskop elas seejärel Haapsalu linnuses. 1599.a. livkideerisid Poola
kujunesid eelkõige väikelinnade või suuremate 1957. Karotammest aastal vabariikliku alluvusega linn. Ühtlasi uuendati ka maaasulate arvestust, sisuliselt EKP juht, kuigi amet asulate tagamaade ühendamise teel, ning ühele mille Linnalisi asulaid moodustati veelgi. Viimastena likult kinnitati ta tulemusel esimeseks senisest rohkem sekretäriks
Püütakse uurida linnapiirkondade struktuure, sealtoimuvaid protsesse ja muutuseid, aga ka linnastumisega seotud probleeme. 32. milline on linnakultuur? Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist? Linnakultuur on linnade ja metropolide kultuur. Üle terve maailma, nii minevikus kui tänapäeval, võib märgata erinevusi käitumises, elustiilides kui kultuurielementides, mis eristavad linnalisi piirkonda maapiirkondadest. Suurbritannia, Ameerika, Kanada linnad ja sealt kasvanud stiilid on muutunud kaasaegse linnakultuuri iseloomulikeimateks näideteks. Tüüpiliselt kajastavad nad selliseid linnakultuurielemente nagu tänavatants, hiphop, craffiti, räpp, house jms, mis on muutunud olulisekd linnaosaks ja eristab seda just maapiirkondadest. Ühtlasi on see muutunud oluliseks majanduse osaks. Teiselt võib linnakultuur viidata ka suurematele võimalustele kultuuri tarbimisele. 33
Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 8 Kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest. Peamiselt veised aga ka lambad, kitsed, sead. Varajasel Tripolje perioodil oli oluline jaht. Tunti ka vaske. Asulad Tripoljes olid suhteliselt suured. Nelinurksed viilkatustega majad, saviseinad
Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas söödi ja joodi. Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN Kuigi juba muinasaja lõpust on Eestist teada rida linnalisi keskusi (Tartu asutamisaastaks loetakse 1030, Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid eestlaste keskustesse oma kivilinnuseid ja rüütlite, preestrite ning sõjasulaste kõrval kolis sinna peagi elama arvukalt kaupmehi ning käsitöölisi (tähtsamate linnade ja asulate nimed allpool) Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused
kaugkaupmehed, kes maale peatuma jäid ja endale privileege juurde nõutasid. Liivimaa linnade tekkimise aeg - 13. sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat polnud. Kas enne XIII saj oli Eestis linnalisi asulaid?- Saksa linn ehk piiratud omavalitsus, mille õigus pärineb Saksamaalt ja mille eliit on koosnenud Saksamaalt sisserännanud inimestest. Aolinn - Varajane linn, kus on teatav inimeste tegevuste osakaal, kuid pole niivõrd suur, et kutsuda linnaks (Tartu, Senpilseta, Daugmale). Aolinnad pole arenenud keskaegseteks lnnadeks, sest linnad tekkisid kuskil lähedal. Enne Tallinnat oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud
2500, siis nüüd see tõusis üle 3300. Kõige suuremad vallad olid jätkuvalt Petserimaal. Irboska vallas oli elanikke koguni üle 10 000. Kõigest 20 valda jäid selles reformis puutumata. Linnu oli Eestis enne iseseisvuse väljakuulutamist 10. Üks maakonnata linn - Paldiski. Napilt Eesti aladel jäi välja Narva ja Valga. Sellisel kujul püsis linnade arv kuni Vabadussõja lõpuni. Narva, Petseri ja Valga lisandus 1921. aastast?. Samas oli 20. sajandi alguses tekkinud hulk väikseid linnalisi asulaid, mis ei saanud pretendeerida linna nimetusele: üks osa raudteede ümbrusesse, üks osa majanduslike piirkondade ümber jne. 1917. aasta suvel Vene AV andis välja nn aleviseaduse - sellega esimesed tööstuslikud asulad võisid senise valla koosseisust iseseisvuda ja nimetati aleviteks - Tapa, Türi, Nõmme, Jõhvi, Narva-Jõesuu. Järgnevatel aastatel tuli aleveid juurde, kokku aleveid tekkis 22. 1926. sai linnaõigused Tapa, Türi, Nõmme. Suurim muudatus 1938 aastal,
Puhkerajatiste kavandamine Puhkus/rekreatsioon kaitsealadel keskendub loodusmaastiku kogemisele. Kui külastajatele looduspuhkuse meeldivamaks muutmiseks on vajalik puhkerajatiste olemasolu, tuleb silmas pidada, et see on maastiku kõrval alati teisejärguline. Loodusmaastik on kõige atraktiivsem külastusobjekt, rajatiste/infrastruktuuri paigutus ja kujundus tuleb allutada maastikule. Nö rusikareegel inventari hulga kohta on: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Väljaspool linnalisi asulaid – maapiirkondades ja eriti kaugemal asuvatel kaitsealadel tuleb arvestada, et külastajate hulk on väiksem. Sellegipoolest, kui rajatisi püstitatakse, peavad nad olema kvaliteetsed ja nägema head välja, olema otstarbekad/funktsionaalsed, vastupidavad ning samal ajal odav ning lihtne hooldada. Eelistada tuleks lihtsat, püsivat, märkamatut kujundust ja välistingimustesse sobivaid kohalikke materjale (nii palju kui võimalik) (Bell 2001).