Ka disorganiseeritud kapitalismiks; majanduse ja valitsemise detsentraliseerimine, võimu hajumine,suhete ja kihistuse muutumine ebapüsivaks; majanduses erineva suuruse ja tegevusprofiiliga ettevõtted.teenindusettevõtted, virtuaalbürood, investeerimisfirmad.Inimsuhted: kahaneb perekonna ja kiriku positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus väheneb; hävib tööeetika; linnalik eluruum,anonüümsus, ükskõiksus, ülim vabadus,stress.Suured filosoofid: LYOTARD-temalt narratiivi mõiste- teooria,lugu,õpetus,ideoloogia.Modernismiaja suured narratiivid olid marksism,liberalism.Kakristlus,rahvuslus.Postmodernistlikus ühiskonnas puudub valitsev narratiiv.BAUDRILLARD-temalt pärineb Simulaakrumid- reaalsete asjade või sündmuste koopiad, hea kvaliteediga.nr reality-showd.Uudised muudetakse meelelahutuseks jne.
peregrinus, a, um võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv perpetuus, a, um alatine, igavene, jääv, püsiv privatus, a, um era-, isiklik, privaatne publicus, a, um avalik, riiklik Romanus, a, um rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil- immobilis, e liikumatu, kinnis- incorporalis, e kehatu levis, e kerge utilis, e kasulik corporalis, e kehaline
vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Linna pindalaks on 5,9 km 2. Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas 12-korruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni 5-korruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus. Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosi-, Kirikla-, Lille-, Saunasaar ja Naistesaar. Roosi- ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm. Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada Põltsamaa linna ning määrata kindlaks linna praegune keskkonnaseisund. Teiseks eesmärgiks oleks leida võimalikud lahendused linna keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. 3 1
18. saj oli hernhuutlus keelatud, kuid hiljem said need jälle lubatuks ning muutusid talurahva hulgas populaarseteks. Kohtud talupojad pidid ise kõike korraldama. Piibliseltside ilmumine Eestisse. Püüti levitada ja propageerida vaimulikku elu ja piiblit, vagaduse põhimõtte levitamine. Tihti olid liikmeteks ka eesti talupojad. EESTI RAHVA KULTUUR 19. SAJANDIL Eesti kontekstis 19. sajandil rääkides eesti kultuurist räägime talurahva kultuur. Linnalik kultuur oli pigem marginaalse tähtsusega ja maaelu taustaga. Juttu tuleb talukultuurist argiolme kontekstis. 19. saj tulevad sisse muutused. 19. saj on suurte muudatuste aega ka talupoegade argikultuuris. Erika Azlauskaite 6 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Talupoja argielu oli tihedalt seotud taluga, talumajandusega. 19
(Kallimachos ja epigoonid), vahendaja Parthenios Nikaiast (jõudis Rooma 75 eKr). · Revolutsioonilisus Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine (varem: sporaadiline, nt Laevius 1. saj eKr) Neoteerikute luuleideaalid · Lühiluule (väheldane raamatukene, ,,värsikesed", ,,vallatused") · Lihvitus, poleeritus · Haruldaste süzeede ja motiivide kasutamine: õpetatud (doctus), linnalik (urbanus), haritud, peen, uuenduslik · Vormi ja sisu massiivsuse vältimine · Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine · Teemad: · 1) armastus selle mitmepalgelisuses, armukadedus, vihkamine; · 2) pilge kõrgemalseisvate isikute aadressil; · 3) lihtrahva põlgamine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kogu 116 luuletusega: armastus selle eri nüannsides (kiindumus,
enne 13. sajandit olemas linnaline asutus. Nipet-näpet leitud, aga mitte midagi tähtsat. Sõna "linn" saksa ja vene ajalookirjutises erineva tähendusega. Stadt - linn on asula, millel on linnaõigus, linn on legaalne, puhas juriidiline termin. Vene keeles on linn gorod- tähendab nii linna kui ka linnus. Nt linna puhul räägitud käsitööliste kontentratsioonist. Olemas nt eesti keeles Aolinn, kus linn alles tõuseb silmapiiri tagant, varajane linnalik elamisvorm, mis tingimata ei pea kujunema pärislinnaks. Võib olla kasutusel ka fantoomterminina, et meil olid ka linnad, kus tegelikult ei olnud. EHK piiri tõmbamine linna ja mitte-linna vahel keeruline. Mitte ühegi keskaegse liivimaa linna puhul pole kontinuiteeti keskaegse ja uusaegse linna vahel. Ainuke erand eestis Tartu, tõendatud nii kirjalike kui arheoloogiliste materjalidega linna olemasolu 11. sajandil. Jurjevi periood 30ndatel- 1060-61, kuni see kellegi poolt tagasivallutati
Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine Nähtused ja suhted on ebakorrapärased Inimestel on suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus Inimsuhted postmodernses ühiskonnas: Kahaneb perekonna ja kiriku positsioon Löövad kõikuma traditsioonilised väärtused Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb Hävib tööeetika (distsipliin, oskus pingutada, koostöö) Linnalik eluruum, anonüümsus, ükskõiksus teiste vastu) Ülim vabadus olen selline, nagu tahan Stress 10. Globaliseerumine Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine.Globaliseerumise kõrval veel kaks olulist tendentsi nüüdismaailma arengus- rahvusvahelistumine e. Internatsionaliseerumine ja info-ja suhtlusvõrkude levik e. Digitaliseerumine. Globaliseerumine e
teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: ,,I" (personaalne mina) & ,,Me" (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on inimese "sotsiaalne mina" Erving Goffmani järgi? ,,Me üritame kontrollida muljet, mis me endast jätame" Linnalik vaatenurk: rollide paljusus. Vähem differentseeritud ühiskonnas, kus kõik tunnevad üksteist, on inimene isklikult palju rohkem seotud oma rolliga. Maskide vahetamine ei ole samal moel võimalik. Mulje kontroll: inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. # Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest
Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on inimese “sotsiaalne mina” Erving Goffmani järgi? „Me üritame kontrollida muljet, mis me endast jätame“ Linnalik vaatenurk: rollide paljusus. Vähem differentseeritud ühiskonnas, kus kõik tunnevad üksteist, on inimene isklikult palju rohkem seotud oma rolliga. Maskide vahetamine ei ole samal moel võimalik. Mulje kontroll: inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. # Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest
saj. alguspoolel eKr. Selle liikmed oli Euphorion, Catullus, Valerius Cato, Helvius Cinna, Cornificius ja teised. Eeskujuks oli jällegi kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendajaks Parthenios Nikaiast, kes jõudis Rooma 75. aastal eKr. See oli luulealane revolutsioon Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline jäljendamine. Neoteerikud kirjutasid lühiluulet, mis oli lihvitud ja kasutas haruldasi süzeid ja motiive. Oli linnalik, haritud ja peen luule, mida iseloomustas nii pilge valitsejate suunas kui ka lihtrahva alavääristamine. Tihti oli teemaks armastus selle mitmepalgelisuses, ka armukadedus ja vihkamine. Kasutati peamiselt kolme erinevat meetrumit: eleegiline distihhon, Phailaikose 11-silbik ja Sappho stroofi. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Catullus kuulus neoteerikute koolkonda
Peavad palju tööd tegema. Palju lapsi põhiline eelis kasvatasid ise toitu, seega sai lapsi üleval pidada. Suur ebavõrdsus mitmesugustes hüvedes (kariloomad, maad, rahad, naised jne). Industriaalne enamus inimesi ei ole hõivatud põllumajanduses, toidu hankimisega. Selles ühiskonnas on toidu tootmine muutunud juba nii efektiivseks, et see väiksem osa, kes toitu toodab toidab ülejäänud ühiskonna ära. Linnastumine linnalik eluviis muutub järjest rohkem populaarsemaks. Suur asustustihendus seoses suurte korterelamute tekkega. Suur majanduslik spetsialiseerumine. Postindustriaalne teoreetikute arvates see alles praegu tekib, mõnes kohas on juba tekkinud ja mõnes pole ja mõnes alles tekib. Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus ja tootmine. Teine termin selle ühiskonna kohta on infoühiskond. Peamiseks ressursiks muutub informatsioon, mitte tehnika
jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. * Ettevõtte direktor on tihti direktoriks ainult selle tõttu, et ta näeb välja nagu direktor. - Varajane Goffman: Inimesed kasutavad maske igapäevases interaktsioonis. Sõltuvalt sellest, kellega suheldakse rolli mängimine, eri rollide esindajatega. doktor & patsient, kelner & kunde. * Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. - Linnalik vaatenurk: rollide paljusus. - Michel Maffesoli (1944 - ...) Les temps des tribus (1988) (ja selle mõju: Andy Bennett, After subculture (2004)) - meie rollid ei ole piiratud või fikseeritud, vaid võime neid vabalt vahetada. => kriitika: see on võimalik ainult teatud osale elanikkonnast, kes on vaba majanduslikest piirangutest Vähem differentseeritud ühiskonnas, kus kõik tunnevad üksteist, on inimene isklikult palju rohkem seotud oma rolliga
Erinevad statistilised allikad (põllumajanduslik statistika, maakasutuse statistika jmt) Uuringud ja küsitlused 4. Kus on maastikuhooldus/ parendus vajalik ja võimalik? Millel on potentsiaalne väärtus? Ajalooline analüüs Hinnangud Uuringud ja küsitlused sh eelistused Stsenaariumid ja avalikud arutelud Teavitamine ja hankekonkursid 191. Maastikuanalüüsi erinevad metoodilised lähenemised (suuremad piirkonnad, linnalik asula, elamukeskkond, paik; ajalooline analüüs, ruumilis-struktuuriline analüüs, väärtusanalüüs, piirkonnaanalüüs, lokaliseerimisfaktorite analüüs, looduslike komponentide analüüs) Alljärgnevalt käsitletakse kuut enimlevinumat maastikuanalüüsi metoodikat, mida saaks kasutada erinevates situatsioonides kui kombineeritavaid osametoodikaid. Need metoodikad on järgmised: 1. Ajalooline analüüs 2. Ruumianalüüs 3. Väärtusanalüüs 4. Piirkonnaanalüüs 5
annaabi.ee 
