Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu sajandiks. Bolognas tekkis 11. kuni 12. sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12. sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus.
järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11- 12.sajandi vahetuse ülikool(1119a.), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus
A klassi ja Osula Põhikoolist kaheksanda klassi õpilaste seas. Autor valis kaheksandad klassid sellepärast, et Osula Põhikoolis on see kõige suurem klass, kuigi seal on ainult 15 õpilast. Kokku oli küsitletuid 43 (24 poissi, 19 tüdrukut). Õpilased pidid vastama ankeedile, milles oli 11 valikvastustega küsimust. Arutelu Kokku oli küsitletuid 43 (24 poissi, 19 tüdrukut). Maakoolist vastas 15 õpilast ja linnakoolist 28 õpilast, nagu on näha joonisel 1: Joonis 1: Vastanute arv. Küsimusele, kui teadlik oled helkuri vajalikkusest vastas enamik õpilasi, et tean et see on vajalik: maakoolis 85,7% poistest ja kõik tüdrukud. Linnakoolis 82% poistest ja kõik tüdrukud. 100% tüdrukutest ja 83% vastasid, et helkur on vajalik. Need poisid, kes ei valinud seda varianti, valisid 1 poiss maakoolist ja 3 poissi linnakoolist, et helkur on ainult mõnikord vajalik. Tulemused on näha joonisel 2:
Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat ning joonistamist. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. Aastal 1788
Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja
ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike usutõdedega. Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid seega usuteadus ja filosoofia (skolastika). AASTAARVUD 476- Lääne-Rooma langemine 493-
Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. 20. aprillil 1635 abiellus R. Brockmann endise Niguliste kirikuõpetaja J. Temme tütre Dorotheaga. Abielust sündis kolm tütart ja poeg, samuti Reiner, kes jätkas isa tööd alates 1666. aastast Laiuse (Lais) pastorina, 1678. aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana. R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus R
Hakati õppima ja austama võõraid keeli. Laienes eurooplaste silmaring, idamaadest võeti palju uut: peegel, diivan, samet, siid, paber, vann, türgisaun, kätepesu enne sööki, araabianumbrid. Täienes toidulaud:arbuus, aprikos, sidrun, tattel, suhkruroog, tatar, riis. Taaselustus antiikkultuur. 9. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, õpitavad ained, õppetöö vormid, õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183) 11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11.-12.sajandi vahetusel ülikool, kus peamiselt õpetati õigusteadust (asutamisaastaks peetakse 1119). See kool püsis Euroopa tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edaspidi. Pariisi ülikool tekkis 12
Kreeka keelt enam ei räägitud, vanakreeka autoreid tunti vähe. Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine). (1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim
hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile.1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Saksamaa olud olid Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. Saksakeelses luules enim kasutust leindud sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid. Tundis Opitzi reegleid. Flemingi eeskujul kirjutab ka sonette. Timotheus Polus(1599-1642) sündis Saksamaal. Ta õppis esmalt Halles Sigismund Eveniuse käe all, 1610. aastal immatrikuleeriti ta Leipzigi ülikooli.
See oli tema suur teene eesti kult ja hariduse ees, et tema kaudu said paljud eesti poisid haridust. Samas oli ta väga võimudele kuulekas kuju. Lausa lipitsev ja truu alam. Ilmselt oleks kool pandud ka kinni, kui oleks ajanud sirgeseljalist rahvuslikku poliitikat. Tuleb hinnata Treffnerit, et suutis palju asju korda saata ja tegutseda eesti poiste ja tüdrukute huvides. G. suits keda ähvardas sündmuste tõttu koolist väljaheitmine sai lõpetada. Tuglas lahkus vabatahtlikuna linnakoolist. Lõpetaks eksternina, see jäigi tema ametlikuks hariduseks. Järgnes pagulus. 1905. Noor-Eesti loomise aasta. Plaanisid ,,kiirte" 4. Albumi väljaandmist 1903, see viibis. Kui N-E esimene algus 1905 ilmus, oligi pealkiri ,,Noor- Eesti". Miks muutus Kiired Noor-Eestiks. Ilmselt eeskujuks teistes riikides olnud noored liikumised. Suits, Mihkelson, Tuglas, Aavik, Linde, Grünthal, Kitzberg. Kitzberg oli ainus vanemast kirjanike seltskonnast. N-E olid radikaalsed, aga Kitzberg leidis
Sündis Põlvamaal. Isa oli aidamees, majanduslikult elas pere hästi. Lõuna-Eesti loodus avaldas talle mõju. Tartus läks kõrgemasse kooli, seal olles hakkas ta ka kirjutama. 1901 ilmus tema esimene jutustus Lastelehes – „Siil“. Tartus olles hakkas läbi käima teiste kirjandushuviliste noortega, sealhulgas Gustav Suitsuga. Nende tegevusest sündis noorte kirjandushuviliste rümhitus, millest kasvas välja Noor-Eesti. Selle tegevuse eest heideti linnakoolist välja. Tuglas (Mihkelsoni nime all) huvitus ka ühiskondlikest küsimustest, oli sotsiaaldemokraat nagu Vilde. Ka Tuglas esines kõnedega rahvakogunemistel. Ta arreteeriti, sest võttis ühest kongressist osa. Oli paar kuud Tallinnas Patarei vanglas vaatega merele, sellest inspireerituna kirjutas luuletuse „Meri“. Vabastati pärast paari kuud. Samas sai ta aru, et kogu tema riigivastast tegevust ei teata ja ta võidakse pikemaks ajaks vangi panna. Seetõttu lahkus ta Eestist 1906.
annaabi.ee 
