väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku
vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917). Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu). Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte
saama. Asi lõppes valdade saadikute kinni võtmisega ja 51 mehe karistamisega ilma kohtuta jäleda peksuga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 8 Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis, kujutades aga Maidu ja Leena armulugu muutu ta väljendustes kaastundlikuks ja soojasüdameliseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Enne ,,Prohvet Maltsveti" kirjutama asudes, külastas Vilde ajaloolisi tegevuspaiku, mida ta raamatus kasutada tahtis ja vestles erinevate inimestega. Romaanis esitatakse tõetruu pilt talurahva õigusetust olukorrast saksa feodaalide ikke all. Eesti talupoeg oli harjunud, et
Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu
1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine.
1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi – rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine
Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber terve rea rahvuslikult mõtlevaid eesti soost haritlasi (Peeter Põld, Karl August Hindrey jt) Oma tegevuses seadsid rahvuslased esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega. (konfliktid tekkisid nii baltisakslastega kui nt Grenzsteiniga). Nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Oma toetajatena nähti eeskätt jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. · Konstantin Päts (1874-1956) ja Tallinna radikaalid. Päts asutas 1901.a Tallinnas ajalehe "Teataja" Tema kaastöölisteks olid nooremad ja vihasemad mehed Jaan Teemant, Anton Hansen Tammsaare jt. Nad pidasid tähtsaimaks eelkõige eestlaste majandusliku olukorra parandamist ja leidsid, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna
+ ,,Postimehe" ringkond e aatemehed + Jaan Tõnisson (1868-?) sai 1896.a Karl August Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad seadsid tegevuses esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega, nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Toetajatena nähti jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. + Villem Reiman Liberaalsete demokraatida radikaalne tiib + ,,Teataja" ringkond e majandusmehed + Konstantin Päts (1874-1956) asutas ,,Teataja" 1901.aastal, kaasates noored ja vihased, nt Jaan Teemanti ja Anton Hansen Tammsaare, pidades tähtsaimaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist, leides, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. + 1904
Maapäeva valimiste väljakuulutamine J. Poska poolt. Rahvusväeosade loomise idee kus AV lubas väeosade komplekteerimist eestlastega. Loodi Rakveries 1. Eesti Polk mis kujunes eesti poliitikute kaitseks. Eesti rahvuse vastaseid rünnakuid alustasid ka enamlased e bolsevikud. Poliitiline areng 1917a suvel. Eesti Demokraatlik Erakond J. Tõnissoni juhtimisel kes esinasid L-Eesti jõukamaid talupoegi, linnakodanlust ja intelligentsi. Selle kõrval kujunes välja Eest Maarahva Liit Eesti Tööerakond kes koondas linna keskkihte ja ametnikondasid, oli mõneti pahempoolsete kallutustega. VSDTP vähemlaste tiib, ehk mensevikid kes saavutasid 1917a suvel silmapaistva edu. Neist eraldus Eesti Sotsaaldemokraatlik Ühendus Eesti Sotsaalistide-Revolutsiooni Partei oli välja kasvanud Ülevenamaalisest SRP-srt.
a K. A. Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber terve rea rahvuslikult mõtlevaid eesti soost haritlasi (Peeter Põld, Karl August Hindrey jt) Oma tegevuses seadsid rahvuslased esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega. (konfliktid tekkisid nii baltisakslastega kui nt Grenzsteiniga). Nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Oma toetajatena nähti eeskätt jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. · Konstantin Päts (1874-1956) ja Tallinna radikaalid. Päts asutas 1901.a Tallinnas ajalehe "Teataja" Tema kaastöölisteks olid nooremad ja vihasemad mehed Jaan Teemant, Anton Hansen Tammsaare jt. Nad pidasid tähtsaimaks eelkõige eestlaste majandusliku olukorra parandamist ja leidsid, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea
Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 2) Eesti Rahvaerakond- Jaan Tõnissoni juhitud partei, oli loodud juba 1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna nime all. Taunisid rahvuslust ja sotsialistlikut õpetust. Rõhutasid, et on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset majandus poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi - rahvuslik liberaalne partei. EESMÄRK: Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. 3) Eesti Tööerakond- Otto Strandmani poolt juhitud partei, mis tekkis kui ühines
annaabi.ee 
