Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogu...
küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid aga keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla. Vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi. Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia- paritsiaat. Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohast äraelamist. Samuti tuli vähemalt aasta linnamüüride vahel elada. Linnakodaniku staatus tähendas ka kuulumist mingisse ühendusse, mis oma liikmete huvisid kaitses ja vajadusel nende eest välja astus. Kõikvõimalikud vennaskonnad ja liidud moodustasidki linnaelu kandepinna
· tekkis uuesti tahvelmaal esimesed tiibaltaritele LINNADE TEKE · eeldused/põhjused: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht · linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnal turu lähedal ka raekoda · kaks olulist tunnust linnamüür ja linnaõigus · RAAD linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, koosnes bürgermeistrist ja raehärradest · PATRITSIAAT linnaaristokraatia · VÄIKEGILD ühe linna käsitöötsunftid · SUURGILD kaupmeeste ühendus (kodanikuks võetud) · MUSTPEAD vallalised kaupmehed või kaupmehesellid TSUNFTID · mingi kindla käsitööalaga tegelejad · ülesandeks oli kontroll tootmise, kvaliteedi ja müügi üle · sageli oli tsunftil oma kaitsepühak või kabel · tsunft võis sõjategevuse korral välja astuda ka iseseisva lahingüksusena
küll aga kasutati ära õigust valida oma valitsust Paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid aga kuni keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla Linna kaitsesid tema privileegid vabadus ei laienenud linnas elavatele inimestele ühtmoodi eelisseisundis olid linnakodanikud nende seast tõusid esile omakorda rikkad kaupmehed, pankurid pärilik linnaaristokraatia patritsiaat Elu linnas nõudis elanikelt väga suurt kohastumisvõimet Paljud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud Eraldatust said endale lubada väga vähesed Elati väga tihedalt koos Perekonnad olid linnas väiksemad ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem Abielu osutus linnas sageli omalaadseks sotsiaalseks võiduks Abielluti võrdlemisi noorelt Noorelt abiellumist said endale lubada jõukamatest või nimekamatest
tihedalt täis. Müüriga piiratud ala – all-linn – eeslinnad – külad. Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest tõusid esile rikkamad perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik linnaaristokraatia ehk patritsiaat. Nendest moodustati linna valitsemiseks linnanõukogu e raad. Oma huvide kaitseks kaubareisidel lõid kaupmehed gildi- ja tsunftikorralduse. Gildid ja tsunftid olid linnakodanike vennaskonnad, mis ei tegelenud vaid ametialase tegevuse reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad, sepad jne). Nad kontrollisid
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Peatükk 20 Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna? Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats. (Omavalitsusega linnal ka raekoda) Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus. Saadi maahärra käest. Keskaegse linna tunnused linnamüür ja linnaõigus Patrisiaat rikkamad linnakodanikud nagu rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. 3 valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kantsid haridus, arhitektuur, kirjakultuur Linna valitsesid: raad (reahärrad ja bürgermeitsrid) Linnaelanikud: kaupmehed, käsitöölised, lihtrahvas. Peatükk 21 Linnaelanike põhilised elatusalad kaubandus, käsitöö ning ka põlluharimine, aiandus ja kariloomade pidamine. Tsunft grupp käsitöölisi, kes tegelevad sama alaga. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku
80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks!"), linnaaristokraatia patritsiaat (karjääris tõusmine läbi abielude) Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit
mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia patritsiaat. Niisiis asusid kivimüüride varjus veel teised, linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid, mis tagasid eliidile eelisolukorra ja mida ületada suutsid vähesed. Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohast äraelamist. Kõigele lisaks tuli vähemalt aasta linnamüüride vahel elada. Linnakodaniku staatus tähendas ka
olid linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Prantsusmaal ja Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad võisid valida oma valitsuse, mis tegutses koos kuninga ametiisikuga. Linnakodanikuks sai, kui olid elanud vähemalt aasta linnas, pidi olema seaduslikust abielust, pidid leidma toetajaid ning pidi olema seisusekohane elamine. Nt: kaupmehed, pankurid. See- eest oli ka pärilik linnaaristokraatia patrisiaat ELU LINNAS Hilary Karu 3 2009 veebruar · Palju erinevaid keeli, kombeid, ülerahvastus. Abielluti keskeas väärika positsiooniga. · Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid.
Priviligeeritud linnadeks kujunesid Itaalia ja Saksamaa linnad. Tekkisid linnvabariigid. Tuntumad olid Veneetsisa, Genova, Firenze, Bologna. Põhjuseks oli nõrk keskvõim Saksamaal ja Itaalias. Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna. · Haridus · Kirjakultuur · Arhitektuur Linnade elu korraldus · Linnakodanik kaupmehed ja käsitöölised, sellest kujunes välja linnaaristokraatia ehk patritsiaat Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid. Kaupmeestel oli gildid ja kästitöölistel tsumpfid. Mõlemad olid erilised vennaskonnad, kellel olid oma kaitsepühakud, kabelid, kirikud, ühiskassa ja isegi sõjalised üksused. Aadel Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus on inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused
annaabi.ee 
