valdkonnas; arhiivimoodustajate dokumentide liigitusskeemide kooskõlastamine; arhiivimoodustajate arhiiviskeemide ja arhiivikirjelduste kooskõlastamine; arhivaalide kogumine; linnaarhiivile üleantud arhivaalide säilitamine vastavalt arhiiviseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele; arhivaalide konserveerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate tegemine; arhivaalidele juurdepääsu tagamine linnaarhiivi uurimissaalis ja veebikeskkonnas; päringutele vastamine, sh arhiiviteatiste väljastamine isiku õiguste või tehingute tõendamiseks, arhivaalide koopiate väljastamine; linnaarhiivis säilitatavate dokumentide arvestus- ja teatmesüsteemi pidamine ja arendamine; Tallinna ajaloo teadusliku uurimise korraldamine, sh eelkõige linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide ja neil põhinevate teaduslike uurimuste avaldamine;
1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19
1695- vangide põgenemine Punasest Tornist 1706- vangide põgenemine Punasest Tornist 1770- koostati Punase Torni rekonstrueerimisprojekt (jäi reliseerimata) 1780-1783- ajavahemikul koostati Punase Torni inventariseerimisjoonis 1783- koostati Punase Torni rekonstrueerimisprojekt, milline realiseeriti 1783-1892- Punane Torn eksisteeris kahekorruselise vangitornina 1892-1893- rekonstrueeriti Punane Torn linnaarhiiviks 1883-1908- täitis Punane Torn linnaarhiivi funktsioone 1908-1970- täitis Punane Torn mitmesuguseid arhiivseid, klubilisi ja laofunktsioone Punane torn 20 saj. Punane torn hetkel. Käisin punast torni vaatamas täna, 26. aprillil, 16.56 jõudsin punase torni juurde, tegin pildi, ja vaatasin selle seisukorda. Katuselt on puudu kivisid mõnest kohast. Seinad on väga kõverad. Seintelt kukub krohvi maha. Minu enda arvates on punane torn väga halvas seisundis
1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ? Piiriandmeid,piiri koordinaate,Eksplikatsiooni,1931 aasta kaart,kaart on mõõdus 1:2000. 2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3.1 Mitut trammiliini näitab kaart? 9 2.3.2 Millised olid kõige tihedama graafikuga liinid? Pole kirjas 2.3.3 Nimeta 2 kõige pikemat raudteeliini ?
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468
Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti tõestada, et enne taanlaste tulekut oli siin eestlaste linnus ja asula, kuid ka skandinaavlaste kaubahoov koos kirikuga - Oleviste kirikuga. Seda fakti pole seni siiski veel arheoloogiliselt ega ürikuliselt tõestatud, kuid see on tõenäoline kui ümberlükkamatu hüpotees. Kiriku erinevad ehitusjärgud · Esialgne kirik Enne 1219.a. püstitatud kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta puuduvad andmed,
Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti tõestada, et enne taanlaste tulekut oli siin eestlaste linnus ja asula, kuid ka skandinaavlaste kaubahoov koos kirikuga Oleviste kirikuga. Seda fakti pole seni siiski veel arheoloogiliselt ega ürikuliselt tõestatud, kuid see on tõenäoline kui ümberlükkamatu hüpotees. 3 Kertu Pellja
ühingu põhikirja. Liikmeks vastu võtmise otsustab juhatus, isik saab liikmeks kui tal on ¾ juhatuse häältest. Sisseastumismaks Dokumendihaldurite Ühingul puudub, liikmemaks on aga töötavale isikule 7 ja mitte töötavale 4 , juriidilisele isikule aga 21 aastas. Eesti Arhivaaride Ühing- EAÜ loeb oma asutamisajaks 1939. aastat, aga läbirääkimisi alustati juba 1938. aastal. 1944. aastal 9. märtsil süttis Rüütli tänaval asunud Tallinna Linnaarhiivi hoone ja selle hulgas oli ka 10 säilikut, mis pärinesid Eesti Arhivaaride Ühingust. Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud.
ühingu põhikirja. Liikmeks vastu võtmise otsustab juhatus, isik saab liikmeks kui tal on ¾ juhatuse häältest. Sisseastumismaks Dokumendihaldurite Ühingul puudub, liikmemaks on aga töötavale isikule 7 ja mitte töötavale 4 , juriidilisele isikule aga 21 aastas. Eesti Arhivaaride Ühing- EAÜ loeb oma asutamisajaks 1939. aastat, aga läbirääkimisi alustati juba 1938. aastal. 1944. aastal 9. märtsil süttis Rüütli tänaval asunud Tallinna Linnaarhiivi hoone ja selle hulgas oli ka 10 säilikut, mis pärinesid Eesti Arhivaaride Ühingust. Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud.
ülikooli/koolkonna juristidele. Provintsiaalõiguse kodifitseerimine oli vahetult seotud vanade õigusaktide väljaselgitamisega. Selle aja Baltikumi üheks tuntumaks õigusajaloolaseks oli Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), kes osales Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimisel. Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten" (=LUB), 18531914. Bungel oli eriline roll ka Tallinna Linnaarhiivi kujunemisloos tema juhtimisel korrastati selle kõige vanem osa, mille kasutamine oli olnud praktiliselt võimatu. Soovituslik kirjandus: "Tundmatu Friedrich Georg von Bunge", ÕES, 2006. 1883. a astus Tallinna linnaarhivaarina ametisse Theodor Schiemann, kes muretses arhiivile uued riiulid jm varustuse, et asuda korraldamistöödele. I maailmasõja päevil tegid arhiivi vanimad kogud läbi eksitavad rännakud mööda Venemaad,
peasekretäri Marika Valgu. Komisjoni aseesimeheks kinnitati abilinnapea Yana Toom ja liikmeteks Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo, Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns. Nõukogu tööd korraldab Tallinna kultuuriväärtuste amet. Nõukogu esimene koosolek toimus 29.septembril, järgmine kohtumine leiab aset 1. detsembril
Peterburis. Väärtuslikud on tema koostatud ürikukogud. Tartus tal ei lubatud kaitsta doktoritööd, Bunge töö saadeti Heidelbergi, Dabelofi abiga, siis seal see hinnati ära ja sai doktoritöö kaitstud. Wiesbadeni läks siis (Dostoevsky mängis seal ennast vaeseks) elama, kirjutas seal raamatuid ja enam tagasi ei tulnud. Johannsen oli hea ajaloolane. Teda huvitas eestlus õigusajaloos. Oli Tallinn linnaarhiivi direktor. *Teaduses ja ajalooteaduses käivad ka moed ja üks või teine mõiste tuleb mingil hetkel kasutusse, moodi. Kunagi oli arusaam, et kolooniatel peab olema meri vahel. Tänapäeval saab kolooniatena käsitleda ka riigi territooriumiga ühenduses olevaid alasid. Professionaalsed ajaloolased sündisid õukonnaametitest, valitsejatel olid kroonikud, kes asju kirja panid. *Ükskõik kui pikk on rahva ajalugu, ikkagi minnakse müütide, muistendite juurde. Saksamaal tegutses prof
Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914 Eestikeelseid publikatsioone avaldati vabariigi ajal. 1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta. Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures. 1923 ilmus ,Eestimaised palved Kullamaalt', milles sisaldub 1517. aasta J.Kiivelti katekismus, mis sisaldas Pater Nosterit, Credot ja Ave Mariat. Seejärel ilmus Paul Johannseni publikatsioon ,Liber Census Daniae' ,Taani hindamisraamat' Allikate populariseerimisesk kasutati lugemikke, nt H.Kruusi ,Ajalooallikate lugemik'. Keskarhiivis publitseeriti maarevisjonide dokumente, nõukogude aja materjal oli selektiivne ning viideteta, seevastu kroonikaid publitseeriti
Üldajaloos Peeter Tarvel. Ajaloouurimine ja -kirjandus 1936-50 Harri Moora ÕESi esimees. Ferdinand Linnus ERMi juht, esimesi, etnolooge, kes doktorikraadini jõudis. Eesti-Soome ajaloolaste koostöö, mida ka Cedeberg aitas organiseerida. Oskar Rütli (advokaat) poliitik, kes 20. sajandi algul Tõnissoni lähikonnad, hiljem ei klappinud enam. Oli Soome konsul. Otto Liiv, T. Rinne, Artur Soom, Juhan Libe, Oskar Rütli, Rudolf Kenkmann (Tallinna linnaarhiivi direktor) ka ajaloo õppejõud, jätkasid Cederbergi stiili. Erik Tender, Paul Johanson (Tallinna arhiivi juht) ja R. Rosen. Kesk- ja varauusaja uurimine Põhjalikumalt tegelenud baltisaksa ajaloolased, jätkavad õpetlase rollis, arhiivis tööd. Esiplaanil asustus- ja agraarajalugu Paul Johanson - tema isa 19. sajandi lõpust Taani põllumajanduse teadlane. Eesti Liivimaa mõõtmistööd, maaparandustööd, kultuurtehnika insener. Omandas hariduse Taanis, Kopenhaagenis õppis põllumajandust
ümber lagunenud hooneid. Uusi ehitisi rajati vaid mõnes üksikus kohas ja sedagi varemetes olevate hoonete ning vabade platside asemele. Tuntumatest selle perioodi ehitistest võiks nimetada barokset von Dellingshauseni maja Pikk 19, kus praegu asub Vene saatkond, varaklassitsistlikku hoonet Lai 5 ning Tolli ja Laia tänava nurgal asunud asetsenud Peeter I linnapaleed, mis taastati pärast 1767. aasta tulekahju oluliselt muudetud kujul 1782 tollimajana (praegu osaliselt restaureeritud ning linnaarhiivi käsutuses). 1825. aastast on säilinud linna üksikasjalik plaan ja fassaadijoonised, mis näitavad, et tol ajal oli valdav enamik Tallinna all-linna hooneid pärit veel keskajast, kuigi juba mitmete ümberehitustega. 19. sajandi algul jõudis Eestisse klassitsism ja seda peamiselt Tsaari-Venemaa vahendusel. Seal kehtestati tollal tüüpfassaadid, millest tuli juhinduda hoonete ehitamisel või ümberehitamisel kõikides linnades
Ajalooarhiiv oluline ka mitmete väliseesti kogude seisukohalt. Üldises plaanis kõige olulisem on Riigiarhiiv, millesse on sisse lülitatud ka endine parteiarhiiv. Lisaks Rahvusarhiivi arhiivikollektsioonile on oluline ka Tallinna Linnaarhiiv just Tallinna ajaloo seisukohalt, teatud küsimuste puhul pakub see ka laiemat informatsiooni - tänapäeval Eestis olemas ainult 1 ametlik linnaarhiiv. Tallinna Linnaarhiiv on ametlikult linnaasutus, ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Selle linnaarhiivi juures tasub meeles pidada, et need dokumendid on lülitatud rahvusarhiivi otsingumootorisse. Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud arhiivid - enamalt jaolt tegutsevad selleks, et jooksva asjaajamise käigus tekkinud dokumente hoida. Nii on endised siseministeeriumi dokumendid osaliselt ametkondlikus arhiivis, seal palju personalidokumente jne. Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne
talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane. Kroonika on mitmeköiteline. Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Henriku “Liivimaa kroonika” (1224 – 1227) Baltisakslased konstrueerisid selle teksti abil oma minevikku, identiteeti jne. Eestlaste puhul algas siit vaid dokumenteerimine
komplekselt säilinud Taani Riigiarhiivis, enamasti majandusdokumendid. Mis puudutab linnade arhiive, siis väikelinnadest praktiliselt midagi säilinud pole. Enam-vähem ainukene väikelinn Eestis, millest midagigi on säilinud, on Pärnu. Kahtlemata kohapeal kunagi olid arhiivid, aga need lihtsalt pole säilinud. See tähenda, et väikelinnade ajaloouurimine oleks võimetu. Suurtest linnadest Tartu keskaegne arhiiv on hävinud, kõige vanemad tartu linnaarhiivi säilinud dokumentidest pärinevad 1540. ?aastast. Riia arhiivis pole keskaeg esindatud mitte kõige paremini. Sellega kontrasteerub Tallinna linnaarhiiv, mis on kõige paremini säilinud linnaarhiiv Hansas. Keskaja Liivimaa linnaajalugu on suurel määral Tallinna ajalugu. Tallinna linnaarhiiv muidugi ei ole säilinud tervikuna, aga temas leiduv materjali hulk on piisavalt suur - säilinud rae kirjavahetus ja asjaajamisraamatud. See, milline osa keskaegsest Tallinna Arhiivist
Tallinna linnaarhiiv on hästi säilinud - Mõne kaupmehe materjalid olid säilinud, kuid juhuslikult, sest kaupmees jäi pankroti ja jäi linna erakätesse. Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat. Esimesed köited ilmusid aastail 1853-1875, mis olid koostatud F. Bunge poolt. Kokku ilmunud 15 köidet kirju, ürikuid ja muid dokumente. Materjalid ulatuvad 12. sajandist 1510. aastani, lüngaga 1472-1494. Väga tähtsal kohal oli ordumeister Plettenberg, Vene-Liivi sõda, Reformatsioon.
1884. Vallalised ei tohi seaduse järgi koos elada Virginias, LääneVirginias, Floridas, Michiganis, Mississipis, PõhjaDakotas ja PõhjaCarolinas 1885. Virgina osariigis on kehtiv 1950. aastatel kehtestatud seadus, mille kohaselt ei tohi pühapäeviti loomi jahtida. Välja arvatud pesukarud, kelle jaht on lubatud kuni kell kaheni öösel 1886. Connecticuti osariigis on 1949. aasta seadusel alusel keelatud linnaarhiivi hoida kohas, kuhu on ladustatud ka alkoholi 1887. 1974. aastal Tennessees kehtestatud seadus ei luba osariiki sisse tuua ega välja viia elusaid haisuloomi 1888. Paljudes osariikides on siiani käibel ka avalikus kohas vandumist keelavad seadused ning neid seadusi on politsei ka edukalt järginud 1889. Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? 1890. Miks me kardame inimestele oma pisaraid näidata? 1891. Miks tundub armastus meile kui vangistus? 1892
annaabi.ee 
