kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas. Luuletustest ,,Lõoke" ning ,,Lind poegadega" on juba pealkirju vaadates aru saada, et luuletajale on linnud südamelähedased. Ka ,,Reseedas" on ühes salmis teemaks linnud ... naabripoiste taltsad valged tuvid kui suured lumepallid lendu lasti? 3. Mis on ,,Lind poegadega" idee? Pane luuletusele oma pealkiri. Luuletuse idee seisneb selles, et kuni iseseisvateks saamiseni, hoolitsevad meie eest vanemad. Nad teevad kõik, et lastel oleks olemas kõik kasvamiseks vajalik.
Ometi meres, Mõnd sadamat vilusat. kuulutab luuletuse Oma saart aga mina ei leia, lõpp, et elu on Oma unistust ilusat. elamist väärt Ma sõuan merel – ja hõljun Ja lained hõljuvad ka, Kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved – Oma saart aga otsin ma. Luulenäide • Sügisemaru Marie Under Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus, kohutab tigedalt lindusid pesas, karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt,
võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt! Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa? oh millal saan sind näha ma!
mu süda särav...". Under räägib loodusest kui võrratust ilust ja ,,...Päike, kõige õitsva ema!...". Eestimaal on see omapärane ja ilus. Samas ei jäta ta ka mainimata, et igal asjal on ka omad halvad pooled. Sügisemaru Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsades läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külmetand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. Kevad jäi Underile kõige rohkem südamese, sest see peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus
,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samal ajal on loodus nii värvikirev ja lummav. Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil
Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samalaajal on loodus nii ilus ja kaunis. Näite mille ma leidsin näitab sügise katastroofilisemat poolt, kuna sügis ei ole aeg, kus ei toimuks mitte midagi. Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka
tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks. Pääsukese sabaharude saamislugusid on veel: selle eest, et pääsuke inimest kaitses, hammustas madu tal tüki sabast välja; pääsuke jäi aiateiba otsa kinni; naeris enda saba lõhki. Pääsukest on nimetatud ka jumala kanaks (lutsi keelesaare eestlased) või Jeesuse linnuks, seletusega, et Jeesus lapsena teinud savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Pääsupesa mahakukkumine, pääsukeste loobumine pesitsemisest maja juures tähendas loomaõnnetust, tulekahju, tüli, pahandust, koguni majaomaniku surma. Inimelamusse sisse lendamist pole heaks endeks peetud, see kuulutab ette tulekahju või pereliikme surma, harvemini pulmi. Lehma kõhu alt läbi lendamine arvati nagu *lepalinnu lendamisestki, et lehm hakkab verd lüpsma
peaaegu kunagi vastust. Peeter on sunnitud avastama seda maailma üksinda., Mustamäel sündinud ja kasvanud laps oma mõnevõrra kummalise mõttemaailma ja omanäoliste aruteludega, Linnalapse maailm erineb suuresti teistsugustes oludes sirgunud laste omadest. Peetri arusaamad ülejäänud maailmast on kujunenud vaid raamatute põhjal. Loomadestki teab ta vaid neid, keda linnamajades või nende ümbruses leidub – hiirt, kassi, koera, mutte ja lindusid. * Theo – restoranišveitser – talle väga maitseb alkohol ning naised ei pidanud seda oma põhitööks/ sügavate huvidega tark mees. Teda huvitab sügavalt astroloogia. Kuid igal hommikul painab teda üles mõte, kes ta on. Tema arvates on ta korraga intellektuaal (ta on vaimsete huvidega – huvitub teosoofiast ja astroloogiast ning loeb hea meelega raamatuid) ja hooramees (igal ööl on tal uus naine, vahel ka lausa prostituut, voodis ning raamatu alguses oli tal 235. naine)
või vajavad mõnda kergehitus hoonet omale peavarjuks. Kõige rohkem räägitakse nende söötmise puhul just tavalisest, sest suvel saavad nad edukalt karjamaal ise hakkama, kui on piisavalt ruumi. Eestis on lihaveised hakanud väga tublideks abilisteks ka maastiku hooldusel. Selleks toodi ka Eestisse sisse Shoti mägiveis, kes on väike ja vähenõudev. Veised on tublisti kaasa aidanud eesti ranna niitude hooldusele ja tänu sellele ka aidanud paljusid lindusid. Edukas näide on kalju kotkas, kelle arvukus on kõvasti tõusnud tänu hooldatud ranna niitudele. 4 Eestis on registreeritud 14 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin-angus ja Limusiin (Tabel 1). Neist kõige värskem lisanduja on Ameerika piison, keda on kokku Eestis hetkel 13 neist 4 ammlehma. Piisoneid aga on rohkem kui Shorthorne keda vaid 11 ja ammlehmad puuduvad. Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012
Põhja-Euraasia on neid samuti, Karjalas nt. Kogu Põhja poolkera tegelikult, meist enam edasi lääne poole ei lähe (nende müütide leviala). Manabozo Manabush Manabozho... Suve tagasitoomine (Jaan Kaplinski): Ennemuiste elas Manabozo kaugel idapool onupojaga. Käis jahil, aga onupoega kaasa ei võtnud, kuna väljas oli palju lohesid. Mõeldud sellist müütilist aega, kus seda meie maailma veel olemas pole. Ükskord kui M oli ära mõtles op et läheb metsa ja laseb lindusid. Jõudis jõe äärde, keegi võttis ta kinni (lohed ilmselt). M tuli õhtul koju, op kodus polnud, läks otsima metsa aaga ei leidnud. Lohed pole kiskjad, ürgvee (kaose), substantsi sümbol. Üks lohe must, teine valge. Lohedes on sees juba taevas ja maa, hea ja kuri, algne dualism. Kosmoloogiline polariteet. Jõe ääres palju lohede jälgi. Kui M jõudis kose äärde nägi haigrut, silmitses teda. Haigru vaatas pingsalt jõge. "Mida sa seal näed?", küsis M
181. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Toonekurg, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Toonekure toiduvaheldus, Eno Raud. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 7. Kured tulevad, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 20 PÄÄSUKESED PÄÄSUKEST on nimetatud ka jumala kanaks või Jeesuse linnuks, sest Jeesus teinud lapsena savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Tuntud on muistend, mille kohaselt pääsukesed on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia madude talvekorterisse jäämisega). Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke. Pääsukest peetakse suvise päevasooja saadikuks, usaldatavaks ilmaprohvetiks, kenaks lauluvidistajaks
/ ¡ Kujutab lindu. . sisaldub vaimolendit £135 vastandab v¨ ¢ aidetavalt m¨ arkivas m¨argis, pikkade sabasulgedega ja kujutades vaimu kandvat l¨ uhikeste sulgedega . Luu- koljut. Inimese alusele ja pronkskirjas esineb erikuju- t~ostetud surnukeha l¨o¨omise lisi lindusid tihti, seotud ilma- maagiat nimetati , lisades 122 kolba saame , m¨ark on m¨ark tulenoolt , pronks- samuti t~orjemaagiline, nimelt kirja m¨argid on sarnased kaa-
11 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 898 74 135 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab lindu. 〔説文〕vastandab v¨aidetavalt pikkade sabasulgedega しん 鳥 ja l¨uhikeste sulgedega 隹. Luu- ja pronkskirjas esineb erikujulisi lindusid tihti, ふうじん ちょうせい seotud ilmajumalate 風神 kultusega, samuti taevase t¨ahtkujuga 鳥星. 音符 ⇒島 DEGA , ¨ 隹 L UHIKESTE SABASUL - 参考 GEDEGA LIND
annaabi.ee 
