HOBUSTE VÄRVUSED Koostas : Elsa Tamm PH 11 2014/2015 õ.-a. MUST Nahk ja karvkate on musta pigmendiga, Lakk ja saba mustad Võib suvel pleekida Erinevad varjundid ahkmust Must Ahkmust RAUDJAS Naha pigment -must Karvkate - punane või punakas Lakk, saba ja jalad - sama tooni mis kehagi või alumised otsad tooni võrra heledamad Linalakk - beežikas, helepruun lakk Erinevad varjundid : Heleraudjas Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must Karvkate kehal punakas Jalad, lakk ja saba mustad Erinevad varjundid Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb Kõrb Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb VÕIK Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane Jalad, lakk ja saba mustad Esineda võivad ulukmärgised
värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Impressionistlikud võtted muusikas Heterofoonia häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus) Erinevate laadide sissetoomine Täistooniline gamma, Debussy "Prelüüd nr.2" Pentatoonika ( Debussy "Linalakk tütarlaps") Plütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast
.....8 KUTSE.............................................................................................................................................................8 2 Kontserdi kirjeldus. Käisin Looduse Aasta Foto õhtul. Seal kuulutati välja võistluse Looduse Aasta Foto 2012 võitjad ning jagati Tantsivaid Hunte. Suurel ekraanil näidati võistluse 700 paremat pilti. Hea muusika eest vastutas linalakk Eivør ja Mikael Blak Fääridelt, Villu Veski, Tiit Kalluste, Valerijus Ramoska, Raimonds Macats, Taavo Remmel. Õhtut juhtis Rohke Debelakk. Üritus oli VÄGA äge. Tohutult meeldis, kuidas laulis Eivør. Tema hääl oli vapustavalt võimas ja pillimängu oskus oli ka tasemel. Kontsert toimus Estonia kontserdisaalis 28.aprillil, laupäevasel päeval. Heli oli väga hea. Kõlarite asukohta kahjuks ei suutnud leida ja kui aus olla, siis see ei olnudki minu eesmärk. Kui esineja
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp.
hetk, kus tundus, et muusikud mängisid ainult minule. Lood, mida mängiti olid väga erinevad. Kõlas lugusid, mida teab iga eestlane ning kuulsin mitut pala, mis on üle ilma kuulsad. Minu lemmiklugu oli „Ungari tants“ nr. 5 J.Brahmsi sulest. See oli kiire rütmiga ja tõmbas päeva käima, nagu lubatud. Olen „Ungari tantsu“ varemgi kuulnud ning seda päris muusikute esituses kuulda oli eriti meeleolukas. See meeldis mulle teistest paladest (nt C. Debussy. „Linalakk tütarlaps“) rohkem, sest rahvaviise lõbus kuulata ning ette kujutada vastava ajastul rahva elu. See sobis kogu kontserdi konteksti nagu valatult, Eesti heliloojate ning „Ukuaru valsile“ oli „Ungari tants“ väga meeldivaks vahelduseks. Kontsert oli väga huvitav ning sobis hästi meie kooli keskkonda. Esitus oli nauditav. Artistid olid loo mängimisse süvenenud ning oli väga hästi näha kui hea tehnika ning koostöö laval oli.
* Iseloomulik muusika pidev voolavus * Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel, kelle muusikas pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu. Kuula: Debussy “Fauni pärastlõuna”: http://www.youtube.com/watch?v=EvnRC7tSX50 Debussy “Kuuvalgus”: http://www.youtube.com/watch?v=-LXl4y6D-QI Debussy „Linalakk tütarlaps”: http://www.youtube.com/watch?v=Yu4KObwynSc TUNTUD PR. HELILOOJAD Georges Bizet (oop “Carmen”), Jacques Offenbach (operetid), Gabriel Fauré, Charles Gounod (“Ave Maria” Bachi prelüüdile Cduur), Camille Saint-Säens (“Loomade karneval”), Caesar Franck, Maurice Ravel, Claude Debussy, Pierre Schaeffer, Olivier Messiaen jt. TÄNUD KUULAMAST! Loire jõe oru loss
maailmanäitusel. Gamelanorkester koosneb ainult löökpillidest ja selle tämbriterohkus rabas Euroopa heliloojaid. Avarustunnet muusikas antakse edasi järgmiste võtetega: 1) polütonaalsus- mitu eRinevat helistikku kõlab korraga 2) paralleelsed häälteliikumised Nadezda von Meck oli 19. sajandi üks suurimaid metseene ehk toetaja. Nadezda juures oli Claude Debussy kodupeanistiks. Prelüüd - pala, mida iseloomustab algusest lõpuni korduv motiiv. Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg
Uues peres aga olid juba kõik rollid paika pandud ja Tiinale justkui ei olnud seal enam kohta. Juba üsna lapsepõlves teenis ta ära teise peretütre halvakspanu, sest Margus pidas teda huvitavamaks ja Mari leidis, et tõmmu neiu üritab tema ettemääratud peigu ära varastada. Muidugi muutus Mari armukadedaks ning tegi kõike selleks, et Marguse tähelepanu endale tõmmata, kuid pidi noormehes rängalt pettuma, kui too ,,nuku jooksmises" ikka ja jälle Tiina kinni püüdis, kuigi linalakk poisile enda püüdmiseks korduvalt võimalusi andis. Lõpuks sosistas ärritunud Mari Tiinale, et too on libahunt. Hetkelises vihahoos välja öeldud süüdistused mõjusid Tiinale jahmatavalt ning samuti ärritudes purskas ta välja sõnad: ,,Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie!" (tsitaat lk 33, 1987 aasta trükk). Peale hämmingut tekitavat sõnavõttu
välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud ,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses lasteraamatuproduktsiooni vähenemine 90ndate alguses. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma. A. Kivirähk, K. Prügi, I. Trull, A. Pervik,, H
Magdalena oli õhinas, et üks rüütel temaga magas ja et ta arvatatavasti rasedaks jäi. Leemetit tahtis Magdalena meheks. 29.Leemet tahtis endiselt Magdalenat. Johannes tervitas Leemetit. Leemet ei läinud külla elu nautima. Johannes nõustus hambaid krigistades sellega, et Leemet sinna elama jääb ja Magdalena last kasvatama hakkab. 30.Ta oli harjunud mõttega, et on igalpool viimane. Poisid hoidsid Magdalenast eemale ja tüdrukud olid sellest ärevuses. Leemet kohtus taas Pärtliga. Linalakk ja Leemet vaidlesid ussikuningate üle. Leemet istus nüüd inimeste keskel, kes tahtis tema sõpru Intsu ja tema peret tappa. Võõramaalaste kombed pahandasid Leemetit. Ainult Magdalena ja laps huvitas teda. Kevadel sündis poiss. 31.Laps sai nimeks Toomas. Raudmeestest oli juttu pidevalt. Uss nõelas Katariinat, kes oli kiigel ussisõnade kohta pärinud. Põõsast roomas välja Ints. Külameherõivad tegid Leemetile häbi. Salme oli õmmelnud karule püksid. Inimahvid olid vanaks jäänud
1958 ,, Tarkus tuleb tasapisi" 1958 ,,Pidu vihma ajal" värsslugu 1961 ,, Silm juhib sammu" kooliealistele lastele kogu, satiirilised luuletused: telefonitõbi; Närilised; kaks vedamikku 1965 ,, Vikerkaare all" kogu 1967 ,,Ringmäng" kogu Luul-d: Hiire hüppamine; Karujõmmi unelaul; Tihni-Tähni; Ega ma ei sega? 1958 ,,Metsalilled" kogu 1969 ,,Mere taga, metsa taga" 1970 ,,Jorrupõrnikas" 1971 ,,Seitse paid" 1973 ,,Pillerpall" valikkogu 1973 ,,Linalakk ja Rosalind" valikkogu 1976 ,,Tuulekassid" 1981 ,,Luuleveski" Kaks viimast rahvalaulu poeetikat kasutatud. Luul-d: Nääpsuke; Leib; Ei jõua üle lugeda 1986 ,,Rohupäike" luul-d: Jorupill Jonn; Hiire hüppamine; karujõmmi unelaul; Tingel- tangel Eno Raud 11 1975 ,,Kalakari salakaril" 1977 ,,Käbi käbihäbi" 1985 ,,Padakonna vada" 1987 ,,Kilul oli vilu" valikkogu
võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid. Kuid siiski ma ootan kevadet uut, niitude haljust ja palju-palju muud. Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis lõplikult tuled, sest süda nõuab nii. Niitude rüpes meid rõõm leiab taas. Saaremaa valss Debora Vaarandi / Raimond Valgre Georg Ots Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Refr. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib! 27 Refr. Oh, keeruta, lennuta ... Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm!
UELN 07.03.2007 1990, raudjas Andres Supp 23300230037499 22.07.00-156-200- 6 22,5 KUNINGAS KAUNIS 2184 ER Peatõuraamat 1892 ER VIKTORIA KAASIK sünd.15.08.00 02.08.2005 1979 h.raudjas Sauga vald raudjas-linalakk Gen.eksp. ETI Pärnumaa nr. 608 6219 ER tel.5077851 UELN 28.02.2007 1993 raudjas Viktoria Kaasik 23300230061590 05.06.05-157-194- 0 23,5 KEVIN KASPAR
noor madame Lorge, ta püsis üle aasta. Ta oli tõeline prantsuse kasvatajanna, aga lastele pööras ta vähe tähelepanu. Sergei oli õnnelik ja ajas meelsasti kasvatajannaga juttu. See ärritas Nadezdat ja naine vallandas madame Lorge. Aleksandril oli kaks venda ja õde. Vend Lev, kõige pisem, oli pesamuna; õde Olga, kenake ja riiakas piiga, kaebas vend Saska peale. Tädi Anna tõi tüdrukule kingitusi, Olga hoidis neid kadedalt oma nurgas. Vend Nikolai oli haiglane linalakk. Aleksandr suhtus neisse nagu teeklaasidesse, mida ei tohtinud maha pillata ja mille pärast ta tõrelda sai. 6 Kui Aleksandr oli seitsmeaastane, lagunes kodu ühekorraga ja äkitselt koost. Marja Aleksejevna oli väimehele ja tütrele ammu käega löönud. Ta kraapis kokku leserahad, võttis pantkirjad ja lepingud ning ostis Moskva lähistele mõisa. Ariska jättis ta noorhärrade eest hoolitsema. Keegi ei pidanud teda kinni
peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib)
Aga Molotov ei võinud kaua aega unustada, et see oli käinud tema peale kaebamas. Sagedasti pöördus ta selle juurde tagasi. Kord ütles ta: ,,Milline nähvits! Tema ei kannata vene keelt! Isegi naised kannatavad välja, kui mina nendega vene keelt kõnelen. Esiti on pirr lahti, aga pärast ei midagi. On mul üks kuski seitsmendas: pikk ritv, peaaegu minu tutini; kui käib, siis nõtkub teine nagu vedrudel. Ja mis te arvate, mis ma ütlesin talle? Ainult linalakk -- ei muud midagi. Ära minestus! Saate sellest aru: Linalakk -- ja tema pikali! Muidugi mitte just pikali, sest enne sain mina jaole, panin ta pingile istuma. Kisa, kära, nutt, ulgumine, auhaavamine! Mina ja au haavanud! Aga teate, kuis nüüd? Punastub ainult, kui ütlen: linalakk. Punastub, nii et paistab läbi riietegi. Jumala eest, just nõnda!" XXIII. Ühel päeval ilmus härra Molotov klassi, näpu otsas väike pakk valges paberis. Poisid katsusid
annaabi.ee 
