Lina Lina - üks põhilisi naturaalseid kiude, mida inimkond on juba tuhat aastat kasutanud ja mis on selle ajaga ennast ainult heast küljest näidanud. Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet)
oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse: madratsite katteriidena igapäeva riiete valmistamiseks võib ka kasutada filtrina Kanepikiud Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vasutpidavat kiudu. Kiudu andev erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ning ei ole narkootilise toimega. Eestis on kiukanepi kasvatamine keelatud. Kanepikiu Omadused Kanepi kiud on: väga kerged tugevad imevad hästi vett hingavad hästi
Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel.
on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed. Pungad asuvad lehtede kaenaldes. 3. (3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu? Miks kasutatakse just lina ja mitte nt kõrrelisi? Linakiudu saadakse varrest. Kiud ulatuvad linavarres enamasti juurekaelast kuni hargnemiskohani. Kiud koosneb puhtast puitumata tselluloosist. 4. (2) Mis on lihtne õiekate? Kuidas moodustub? Ainult üks ring õiekattelehti. Värvilised, perigoon. 5. (1) Mis on säilitusjuur? Säilitusjuur on juur, mis
sõpra päästa.Ta tõugati eemale ja visati peekritäie veini näkku. Peale seda oli kuuldaval kummaline hääl midagi kraapimise taolist. Kuningas ütles Hüpikkonnale, et tema tegi seda häält ja siis oli kääbus naerma puhkenud. Kohe peale seda hakkas ta maskeraadi plaani arutama.Ta mõtles välja, et läheb vaja kaheksat tegelast,et nad mängiks aheldatud orangutange, kes peavad selga tõmbama trikood siis kaetakse nad tõrvaga üle ja pannakse linakiudu peale. Muretseti ka kett millega seoti nad kinni ja nii,et nad saaksid moodustada ringi. Oli üks suur saal, kus maskeraad pidi toimuma oli ümara kujuga ja selle saali keskel oli kroonlühter, mida sai alla lasta ja üles tõsta. See eemaldati ja lisati palju väiksemaid seinalühtreid. Kui saal oli ära kujundatud oodati keskööni mil saal oli rahvast täis. Siis tormasid orangutangide taolised loomad siis ja rahvas ehmus ära ja hakkasid
kõikuvad ja USA ja Euroopa Liidu ja Hiina puuvillatoetuste ja dumping poliitika tulemusena on maailmaturu hind langenud 20%. 2002. aastal jõudis puuvilla hind maailmaturul 30 aasta madalaimale tasemele. LINA Lina ehk harilik lina kuulub linaliste sugukonda. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja subtroopikavöötmest, peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. · LINAKIUDU SAADAKSE LINATAIME VARREST · LINA KASVAB KA EESTIS · LINAKIUD ON HELEKOLLANE VÕI HELEHALL · LINAST TEHAKSE KLEIDIRIIET, VOODIPESU- JA KÄTERÄTIKURIIET, NIITI, NÖÖRI · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU KÜLM · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VEELGI VASTUPIDAVAM KUI PUUVILL · KERGESTI KORTSUV Lina peetakse üheks vanemaks kultuuritaimeks Vanas Maailmas. Arvatakse, et algul hakkas
teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2- 4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Taim vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng on kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevam kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus kollakast elevandiluu ja hallini. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Linane riie imab hästi niiskus, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Kortsub kergesti, aga triikides läheb kiirelt siledaks.
Vill ei kortsu. Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et vältida vildistumist, on võimalik villa spetsiaalselt töödeldes muuta ta isegi masinaga pestavaks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-, viskoos- ja puuvillakiududega. Lina Lina on üks vanimaid kultuurtaimi. Lina on robustne ja kasvatamisel ei pea kasutama keskkonnakahjulikke pestitsiide. Linakiudu saadakse linaniinest. Linane riie on väga vastupidav ja omapärase faktuuriga. Moetööstuses kasutatakse linast kangast sageli suverõivaste, pluuside, päevasärkide, kleitide ja kostüümide valmistamiseks. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga
uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10] Linane Lina on vanim taimne kiud. Seda hakati kasvatama õlirikaste seemnete pärast, kuid seejärel õpiti linataime varrest linakiudu eraldama, mida kasutatakse riiete valmistamiseks. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida paras- ja subtroopikavöötmest. [5] Linane on inimese organismile kõige sõbralikum materjal. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ning on niiskust reguleeriv. Lina imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. Materjal on nahal mõnusalt jahe ja värske. Linane on samuti väga vastupidav ja antistaatiline tekstiil.
YIKN27M:&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/kiu_pikkus.html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu.ee/op mat/ku/MLT6040/5.4.puuvilla_kupar.a.h.foto.jpg&w=800&h=600&ei=8QlhT6iDA6PR0QXj3ZGYBw&zoom=1&iact=rc&dur=277&sig=1 11075098155866197889&page=9&tbnh=125&tbnw=150&ndsp=25&ved=1t:429,r:5,s:182&tx=110&ty=43 Lina Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niineosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevamad kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Kanep Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu. Kanepikiust saadakse takku
Lina on ilmastikukindlam kui puuvill. HOOLDAMINE: Linane kuivab kiiresti. Tal on tekstiilikiududest kõige suurem kuumuskindlus. Auruga või niiskelt kõrgel temperatuuril (3 punkti) triikides muutub linane siledaks. Linaste kangaste pesemisel tuleks vältida tugevat hõõrumist või tugevat masinaprogrammi. Kui linasest tooted niiskena seisma jätta, võivad tekkida niiskusplekid. Kiud ei ole nii kergelt pleegitatav kui puuvill ning pleegitamine rikub linakiudu. SEGUD: Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. VILL (lühend: WO) Vill on lambalt saadav kiud
Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6
ole nii lihtne, sest nad ei ole enamasti puhtad polümeerid, vaid kopolümeerid, koosnevad erinevatest kiududest (nn. segakiud) ja sisaldavad ka plastifikaatoreid värvaineid jne. 2.1 Mikroskoopia. 10 Meetod ei ole liiga keeruline. 200 kordse bioloogilise mikroskoobiga saab identifitseerida puuvillakiudu, mis paistab mikroskoobis kui veidi keerdunud telefonijuhe või keerdunud lintnuudel. Joonis lk 70 Timoteus. Linakiudu näeb mikroskoobis kui linti, mis on mitmest kohast läbilõigatud ja siis uuesti kokku kleebitud. Joonis lk 70 Villakiud ja ka teised teiste loomade karvad paistavad mikroskoopis kui pikad kuusekäbid: soomustega pikad nöörid. Joonis lk.70. Need soomused ei ole küll väga korrapäraselt paigutatud. Siid on ainus looduslik kiud, mis on väga ühtlane ja seetõttu ei ole teda mikroskoobi all lihtne eristada teistest: tehis- ja sünteeskiududest eeskätt.
Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust. Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis. Neil õnnestus leiutada ka keeruline tehnoloogia, mis lubas linakiudu värvida siniseks; seda vajati orjade kehakatte tarvis. Punast värvainet saadi mitmetest taimedest , nagu näiteks alkanna, punavärvik ning värvohakas. Kuningate tuunikateks ja kinnasteks värviti kuldset lõnga. Värvida osati isegi nahka, mida esines punases, kollases ja rohelises toonis. Ehted ja kaunistused: 7 Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida
Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust. Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis. Neil õnnestus leiutada ka keeruline tehnoloogia, mis lubas linakiudu värvida siniseks; seda vajati orjade kehakatte tarvis. Punast värvainet saadi mitmetest taimedest , nagu näiteks alkanna, punavärvik ning värvohakas. Kuningate tuunikateks ja kinnasteks värviti kuldset lõnga. Värvida osati isegi nahka, mida esines punases, kollases ja rohelises toonis. Ehted ja kaunistused: 7 Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida
Pilt ja alltekst: Raba on ökoloogiliselt tähtis, sest seal peituvad veereziimi tasakaalustavad mageveevarud. Rabad on ka haruldaste liikide elupaik. Pilt ja alltekst: Raba on inimesele majanduslikult tähtis, sest sealt saab kaevandada turvast, mida kasutatakse taimekasvatuses, kütteks, tööstuse toorainena ja mujal. Toit ja tooraine Paljusid taimi ja loomi kasutab inimene toiduks, osa neist on looduslikud, osa aretatud. Loomadelt saab näiteks villa, nahka ja siidi, taimedest puuvilla, linakiudu, puitu ja palju muud. Mida rohkem on erinevaid organisme ja ökosüsteeme, seda rohkem võimalusi on leida uusi loodussaadusi ning uut toorainet tööstusele. Näiteks püüavad teadlased leida baktereid, kelle abil toota tervislikku toitu. Algloomad ja teised mikroorganismid aitavad puhastada reovett. Püütakse leida uusi putukaliike, mida saaks kasutada biotõrjes võitluses põllukahjuritega. Liigirikkus on tähtis ka põllumajanduses. Kuni põllutaimede sugulasliike on looduses
annaabi.ee 
