mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” • Vokaalkammermuusika • Prelüüd ja Fuuga g-moll • Soololaul “Muremõtted” • Toccata (lõpetamata) • Rahvaviisiseaded “Arg
Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks.
,,Ave Maria“, ,,Gigue“, fuuga f-moll ja ,,Pastoraal“ PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 5. Miks peetakse erandlikuks Peeter Süda koorilaulu ,,Linakatkuja“, põhjenda. Esimene koorifuuga Eesti muusikas. Nii viis kui sõnad pärinevad rahvaloomingust. 6. Millise uue suuna tõid Mart Saar ja Cyrillus Kreek koorimuusikasse? Kuidas see on seotud Eesti rahvamuusikaga? Mart Saare ja Cyrillus Kreegi kooriloomingus välja uudne rahvaviisikäsitlus. Varajasemad heliloojad, kes kasutasid oma koorilauludes rahvaviise (Miina Härma, Konstantin Türnpu) sidusid need klassikalise harmooniaga
· Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti · Veel on ta kirjutanud mõned klaveriteosed (Scherzo, Fuuga, mõned prelüüdid), kaasaegsete luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). soololaulud ("Muremõtted", tekst G. Suits) ning koorifuuga "Linakatkuja" (tekst Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa rahvaluulest). looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: "Ühest vaiksest pühast hiiest", · Süda oreliteosed on valminud vahemikus 1910-1920 ning kuuluvad mitte ainult "Mets", "Põlismetsa järv"
Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed:Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" (soololaul) Raimond Lätte (1931-1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis ning 1957 samal erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Artur Vahteri klassis. 1961. aastal lõpetas ta kompositsiooni eriala Tallinna Riikliku Konservatooriumi Anatoli Garsneki klassis.Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast.Ta oli
Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loo mingu aluseks v õttes oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses. Loo ming: Süda loo ming pole kuigi suur, kuid te ma pari mad teosed kuuluvad oreli muusika klassikasse. Tuntumad neist on . Fuuga fm oll , ,, Avemaria" , ,, Basso ostinato" , ,, S cherzino" , ,, Pastoraal" , prelüüd ja fuuga gm oll . Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,, Mure m õtted" . · Muusikaelust Eesti Vabariigis · Tallinna ja Tartu Kõrge ma Muusikakooli rajamine · Eesti Lauljate Liidu asutamine · Tallinna Muusikamuuseu mi avamine · Üldlaulupidude traditsiooni elluvii mine · Teatrietenduste korraldamine, esi m ene rahvuslik ooper, ballett, lai valikkontsertteoseid e esti heliloojatelt · Ligi 20 erinevat ni metust muusikakollektiivide häälekandjad ja laulupidude eriväljaanded · Nooditrükiste väljaand mine Kokkuvõte:
Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots. Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist. Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15. Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade.
Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika.
Peeter Süda oli andekas organist ja orelimuusika loojana silmapaistev polüfooniameister, kes jätkas Rudolf Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loomingu aluseks võttes, oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses. Peeter Süda looming pole kuigi suur, kuid tema parimad teosed kuuluvad orelimuusika klassikasse. Tuntumad neist on Fuuga f-moll , ,,Ave-maria" , ,,Basso ostinato" , ,,Scherzino" , ,,Pastoraal" , prelüüd ja fuuga g-moll. Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,,Muremõtted". Miina Härma (1864-1941) oli Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga.
· ,,Pilvedele" meeskoor, Ülesse sõnume, üleval kaugel... 9. Rudolf Tobias · ,,Joonase lähetamine" segakoor · ,,Varas" segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig · ,,Koit" Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal... 12. Peeter Süda · ,,Linakatkuja" fugato, Linnu kakken, likkes saie... · ,,Scherzino" orel, sõnadeta 13. Mart Saar · ,,Põhjavaim" segakoor, Mets mühab ümberringi... · ,,Lindude laul" kammerkoor, Tsirr-tsirr... · ,,Perepoeg peab kõrtsinaista" soololaul Tiit Kuusiku esituses, Kõrr-kõrr... 14. Heino Eller · ,,Männid" klaver + viiul · ,,Kodumaine viis" e. ,,Põhjamaa viis" kantud ette sümfooniaorkestriga, kuid pole sümfoonia 15
Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“, Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja“ Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust. Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“ Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“. 9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte. Eesti Rahvusmeeskoor RAM- Miina Härma Segakoor- Teaduste Akadeemia nais-ja meeskoor Eesti Raadio Segakoor Tallinna Kammerkoor Tartu Ülikooli kammerkoor- Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline meeskoor Ellerheina Tütarlastekoor Tallinna poistekoor Miina Härma, Enn Võrk, Ants Üleoja, Hirvo Surva, Alo Ritsing, Ene Üleoja, Lydia Rahula, Tõnu Kaljuste, Veronika Portsmuth, 10. Pillikoorid Eestis 19. sajandil. 19
1947, Valss As-duur 1913, Intermezzo g-moll (daatumita), Rondino Es-duur 1947, Allegro ma non troppo A-duur (daatumita), Allegro C-duur (daatumita), Tants H-duur 1947) · Eesti pulmamarss D-duur (1940. aastad) · Lüüriline valss d-moll (seade klaverile 1940. aastail?, originaal viiulile ja klaverile 1930 või 1931) · Moderato assai G-duur (1940. aastad; orkestreerimisaeg teadmata) · Kuus pala (Linakatkuja g-moll; Rahvatoonis G-duur; Hällilaul As-duur; Skertso A- duur, Romanss F-duur; Tants G-duur) (1953) (Hällilaul on ka orkestreeritud 4. pala 1953 koostatud tsüklist Viis pala keelpilliorkestrile) · Ballaad cis-moll (1955) · Sonatiin fis-moll (1956?) · Klaverisonaat nr. 4 e-moll (1957-1958) · Moderato cantando D-duur (1950. aastad) 11 · 12 bagatelli (koost
annaabi.ee 
