Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia.
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980
eestikeelset sõnalavastusteatrit Põhiteemad 1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese üleolek läänemaailmast (August Jakobson ,,Elu tsitadellis") 2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber korraldada (Hans Leberecht ,,Valgus Koordis") 3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni ,,Saakalid"). Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980
enamasti ebaõnnestuvad. · Tähtsamad teosed on "Tants aurukatla ümber", "Karukell, kurvameelsuse rohi" ja "Inger" Draama · Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke näidendeid, 1960. aastate lõpul jõuavad publiku ette kaasaegsed lavastused, kus võetakse kasutusele mittekeelelised vahendid ja kujundid. · Uue teatriesteetika märksõnadeks olid mäng, müüt, rituaal. · Ajastu peamised näitekirjanikud olid Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet. · Kujuneb välja metafoorne draama, tähtteoseks Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumäng". 1968. aastal toimus tudengite protestiaktsioon "Tuhkatriinumängu" lavastamiskeelu vastu. Juhan Smuul · 1922-1971 · Tõi uuenduslike jooni realistlikku draamakirjandusse. · Tema näidendid on enamasti jutustavat laadi ja pikkade monoloogidega. · Tähtsaimad näidendid on "Kihnu-Jõnn" ja
1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) Võimlemismuusika tütarlastele klaverile Vokaalkammermuusika Soololaulud klaverisaatega 1932 Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) Hulkur (Gustav Ernesaks) Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks) Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks) Kellele? (Gustav Ernesaks) Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks) 1934
Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“.
algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn). Egon Rannet (Eesti kirjanduse jubedaim kirjanikuna. Kaval ja osav, tajub, mida antud ajal saab kirjutada).
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980
· Publiku-uuringud, statistilised meetodid Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne.
:,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus ja hinges igatsus vaid kallimast. :,: Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul'! Mind taband õnnetus on noorusteel. :,: Kui leiad teise sa, mind ära unusta kord meie südames oli kevade. :,: Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus 8 ja, süda, sinuga jäi mälestus. :,: Sul linnu vabadus, ma Kawe keldris all, kuid siiski ligidal ma sinule. :,: Kerjuse laul Ardi Liives / Boris Kõrver Andero Ermel Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsiskled lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, ei tea, mis on murelik meel. Kuid ometi pole mul anda sull' midagi, mis on su soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okastest rada, kust lillesid võtta ma saan? Ma okkaid sull' pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa...
Võimatus takistamatult ühiskonnast kõneleda suunas prosaiste psühholoogilistesse vaatlustesse, need teosed on enamasti modernistlikud (Unt, Saluri, Vahing jt). 1980. aastatel hakkas ilmuma rohkem proosaraamatuid, kuid debüüte väga vähe. Valitsema hakkasid olme- e triviaalkirjandus ja juhuautorid. Lugejat huvitas eelkõige realistlik ajaviiteline jutukirjandus, mis kirjeldas igapäevaseid olusid ja tuttavlike tegelaste elujuhtumeid. Vanast generatsioonist nt Ardi Liives, Albert Uustulnd, Egon Rannet. Modernism näis olevat end ammendanud, postmodernismi ilminguid oli näha Undi ("Räägivad ja vaikivad") ja Valtoni ("Üksildased ajas") puhul. JAAN KROSS (19. II 1920) Elust Sündinud 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinaehituse meistri pojana. Lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi, õppis 19381945 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943-1944 sõjaväeametnik Tallinnas
annaabi.ee 
