(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb. Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel. Holograafia-esemete ruumilise kujutise fotografeerimine. on jäädvustatud eseme ruumiline kolmemõõtmeline kujutis
3. Joa pidevuse võrrand - Joa pidevuse teoreemi kohaselt, ideaalse vedeliku hulk, mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike, on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 4. Käiguvahe ja interferentsi maksimumi ja miinimumi tingimused - Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta). S2P S1P = Valguse maksimaalne tugevnemine - interferentsi maksimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega = k , kus k on (0,1,2.....) Valguse maksimaalne nõrgenemine - interferentsi miinimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega 5. Keralaine võrrand - Lainefüüsika rakendustes lähtutakse tavaliselt punktikujulisest laineallikast (lühemalt: punktallikast)
difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Laser on koherentse valguse allikas. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valge valgus on liitvalgus (joonis lk 40). d-võrekonstant, k-järk. dsin =k. =dsin/k sin=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb
11.Mis on inteferents? Inteferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised nõrgendavad või tugevdavad teineteist. 12.Millised lained üksteist liitumisel a)nõrgendavad, b)tugevdavad ? a)nõrgendavad vastas faasis olevad lained b)tugevdavad samas faasis olevad lained 13.Mis on käiguvahe? Kuidas sellest sõltub lainete liitumise tulemus? Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb valguslainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. *Käiguvahest sõltub, kas liituvad lained on samas faasis või vastas faasis. 14.Mida tähendab lainete koherentsus? Lained on koherentsed, kui lainete kuju aja jooksul ei muutu. 15.Millest on tingitud lainete mittekoherentsus? Lainete mittekoherentsus on tingitud lainepikkuste erinevustest või erineva kestvusega pausidest. 16.Mis on hologramm? Hologramm on kolmemõõtmeline kujutis. 17.Seleta inteferentsi kiledes? 18.Mis on selgendav kate ja kus kasutatakse?
Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga lainefrondi punkt on elementaarlaine allikaks, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie
Minimaalselt 100 lx Harilik töö ala(elutuba, köök)- 200 lx Elamu kabinetis töölaud, köögi töölaud-300 lx Peen kirjatöö(büroo töölaud)- 500 lx Täppistöö- 500-1000 lx 17. Mis on soovituslikud lülitite ja pistikupesade kõrgused? Pistikupesad põrandast 0,2-0,3m Lülitid 1-1,1m 18. Mis on liitumiskilp? Võrguettevõtjale kuuluv, üldjuhul liitumispunkti paigaldav. Kaitselülitiga ja elektrienergia mõõteseadmega komplekteeritud elektrikilp. 19. Kus asub tavapäraselt liitumispunkt? Liitujale kuuluva maa-ala vahetus läheduses või maa-alal asuva kaablivõrgu transiitkilbi kõrval. Krundi piilil asuva alajaama madalpingejaotlas. Koretrelamu liitumiskilbiruumis. Pinnase takistused: savi 100Ωm Liiv 1000 Ωm Paas, mergel 2000 Ωm
osalinepeegeldumine. Õhukese kelme kahelt pinnalt peegeldunud valguslained levivad ühes ja samas suunas, kuid läbivad erinevad teepikkused. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käiguvahe Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta) S2P-S P= 1 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel
TRIIP. Difraktsioonipildid- Kitsa pilu korral tekib tume triip ning selle kõrvale vahelduvalt heledad ja tumedad triibud. Peenikese traadi korral tekib otse traadi taha hele triip ning kõrvale vahelduvalt tumedad ja heledad triibud. Valguse interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Käiguvahe- Teepikkuste erinemine(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks(). Maksimumtingimus interfereeruvad lained tugevdavad üksteist maksimaalselt, kui käiguvahe on võrdne paarisarv poollainepikkusega max=2k*/2. Miinimumtingimus lained nõrgendavad üksteist maksimaalselt kui käiguvahe on võrdne paaritu arvu poollainepikkusega min=(2k+1)*/2 Milliste lainetega esinevad interferents ja difraktsioon? Difraktsioon ja interferents esinevad siis, kui
8. Mis on valguse interferents? (def. kuidas vaadelda interferentsi, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Valguse interferentsi saame vaadelda kui kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed, st. neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Käiguvahe (kolmnurk) on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = 2k A / 2 = k x A , lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = (2k + 1) A / 2 = (k + 0,5) A, laine on sel juhul vastasfaasis. 9. Kus ja milleks kasutatakse interferentsi ja difraktsiooninähtusi? Interferentsi selgendavad katted fotoaparaadi objektiivis, Newtoni rõngas optikatööstuses
pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Interferentsi maksimumi tingimus: lained liitumisel tugevdavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paarisarv pool lainepikkusest.(käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida, liitumispunkti jõudmiseks. =A-B). =2k*/2 Koherentsed lained- lained, millel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnksagedus. Difraktsioon- Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumine tõkete taha Rakendused: difraktsioonivõre; holograafia. Avaldumine: Huygens- Fresneli printsiip- lainefrondi punktid on koherentsete lainete allikaks. Huygens- Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures
Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) sin = b 1 max = 2k min = (2k + 1) dsin min = k + 2 2 a dsin max = k 2 käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist.
Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri 1. difraktsioon/ interferents Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2.Min ja max koha tekkimine Kui asetada laserikiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu. Difraktsioonis maksimumi tekkimise ligikaudne tingimus: = 0° or b sin = (k + ½) kus: b ... pilu laius ... nurk otse leviva kiire suhtes k ... maksimumi järk (1, 2, 3, ...) ... lainepikkus
Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Avastas 1801. aastal inglise füüsik Thomas Young. Interferentsi tulemus punktis A on määratud lainete käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k. Lained on sellisel juhul samas faasis. MIN tingimus: min = (2k+1) /k Lained on sellisel juhul vastasfaasis. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne.
konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. 15. Et inteferents saaks tekkida, peavad lained liikuma ühesuguselt 16. Inteferentsi miinimum: lained liitumisel nõrgeastavad üksteist, lained ei tohi olla koherentsed s-t nende kuju ajas ei tohi muutuda 17. inteferentsi maksimum: llained liitumisel tugevadavad üksteist,lainete käiguvahe on paarisarv pool lainepikkust. 18. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 19. Koherentsed lained on ajas muutumatu käiguvahega lained 20. Vari tekib laine tõkke taha jäävasse piirkonda. 21. Lainete difraktsioon on lainete paindumine 22. Difraktsiooniks nimetatakse seda kui lained läbivad tõkestatud ala. 23. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 24
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Laineoptika" 1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus.
21. Laine võrrand 22. Doppleri efekt - Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekt on laialt kasutusel astronoomias. Selle järgi on hinnatud tähtede liikumiskiirusi ja Universumi paisumiskiirust. 23. Valguse interferents - Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega 24. Valguse difraktsioon - Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 25. Kirchoff'i seadus - Kirchhoffi seadused on elektrotehnika ja elektroonika alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust:esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude
3. Difraktsiooni ja interferentsi nähtuse mõiste. Milles nad on sarnased? erinevad? Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Sarnasus: Difraktsioon ja interferents tulevad seda paremini esile, mida väiksemad on avad või tõkked lainete teel. 4. Millest on tingitud energiakaod reaalses liinis? Energiakadusid liinis põhjustavad juhtmepaari takistus R ja juhtivus G. Liini aktiivtakistus R koosneb ahela juhtmete takistusest ja sellele liitub lisatakistus, mis on tingitud kadudest ümbritsevates kaabli metallosades 5
See, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Valguste interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Käiguvahet tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). Interferentsi maksimumid (valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega dsin=2k /2=k Interferentsi miinumumid (valguse nõrgenemine) esinevad neis punktides, kus dsin=(2k+1)/2 =(k+1/2) Valguse interferentsi vaatlemine Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia
(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel. Holograafia-esemete ruumilise kujutise fotografeerimine. on jäädvustatud eseme ruumiline kolmemõõtmeline kujutis 2. VIKERKAAR 2.1. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab
LIITUMIST. INTERFERENTSI ENERGIA JÄÄVUSE SEADUSEST LÄHTUDES: ENERGIA PAIGUTUB MAX PIIRKONNAST MIN PIIRKONDA KOHERENTSETEKS LAINETEKS NIMETATAKSE LAINEID, MILLE KUJU (AMPLITUUD, KESTUS) AJA JOOKSUL EI MUUTU. LAINETE MITTEKOHERENTSUS ON TINGITUD KAS LAINEPIKKUSTE ERINEVUSEST VÕI ERINEVA KESTUSEGA PAUSIDEST LAINETES. KOHERENTSETE VALGUSLAINETE SAAMISEKS ON VAJA JAOTADA SAMA VALGUSKIIRTE KIMP KAHEKS OSAKS JA SUUNATA NEED UUESTI KOKKU ÜHISESSE LIITUMISPUNKTI (NT KAKSIKPILUDE ABIL, DIFRAKTSIOONVÕREDES). IGA AATOM PEAB PEALE ENERGIAKVANDI KIIRGUMIST END UUESTI „ENERGIAT TÄIS LAADIMA“ JA SEE VÕTAB AEGA. SEEGA ERINEVAD AATOMID KIIRGAVAD ERINEVATEL HETKEDEL JA LIITUVATE LAINETE FAASIDE VAHE HAKKAB AJAS MUUTUMA (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL). OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE
Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist.
16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides
15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides
15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides
Vale väljakutse 8 Majaühenduse rike 29 Isolatsiooni ülelöögid 16 Mööduv lühis 331 Kaitsme rakendumine 334 Liinijuhtmed koos 53 Mõõteteenuste rike 21 Kaabli vigastumine - ots 16 Isolaatori konks väljas 69 Kaabli vigastumine - liin 27 Liitumispunkti kaitsme Kontaktühenduse vigastumine 78 66 rakendumine 0-juhtme katkemine 8 Ülekoormus 12 Liitumispunkti seadme vigastus 36 Masti murdumine/kaldumine 9 Juhtme katkemine 84 Muud 17 Tabel 3.3 alusel koostasin joonise 3.5.
Periood T; võrdub ajaga, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Faas määrab valguslaine võnkeseisundi (E-vektori väärtuse) antud ajahetkel. Valguslaines muutub E-vektor siinusfunktsiooni kohaselt. Valguse interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega . Käiguvahe onvõrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Koherentsus lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. VALGUSE JA AINE VASTASTIKMÕJU Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi.
valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. 43. Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks? Kui esineb superpositsioon. 44. Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 45. Mis on käiguvahe? Tähis Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel liitumispunkti tagasi jõudmiseks. Tähiseks on (delta) 46. Interferentsi maksimumi tekkimise tingimused. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. 47. Interferentsi miinimumi tekkimise tingimus. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. 48
Nii näiteks on paljasjuhtmete õhuliinide korral katkestusi ja pingehäireid paratamatult palju rohkem kui kaabelõhuliinide korral. Eestis on aga jaotusvõrk enamasti ehitatud just paljasjuhtmeliste õhuliinidena ja seda on elektrivarustus kindluse näitajate määramisel arvestatud. Elektrivarustus kindlust jaotusvõrgus milles asuvad ka elamute võrguühendused iseloomustab rikkest põhjustatud katkestuse kestvust ja rikkest põhjustatud katkestuste lubatud summaarne kestvus ühe liitumispunkti kohta aastas. Rikkest põhjustatud katkestus ei tohi kesta kauem kui 24 tundi ja selliste katkestuste arvestust tuleb võrguettevõtjal pidada võrgu ühenduse liitumispunktis milleks on elamu liitumiskilp või elamu peakilp. Määramatu jõu all mõistetakse elektrisüsteemi varustuskindluses selliseid asjaolusid ja sündmusi mis ei võimalda elektriettevõtjal täita turuosaliste eest lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises
sel juhul laineenergia ei kandu. Interfereeruvaid laineid võib olla minimaalselt kaks, enamasti on tegu paljude lainetega. Valguslained peavad olema koherentsed, et need interfereeruksid. Mehaanilised lained peavad olema ühesuguse sagedusega ja muutumatu faaside vahega. Valguse interferents- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Newtoni I seadus- Keha liikumisel ühtlase kiirusega peab teda pidevalt mõjutama liikumist takistava jõu ületamiseks või peab puuduma tema liikumist takistav jõud (hõõrdejõud). I. Newtoni sõnastatult: Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus on teise seaduse erijuht, kui F(res)=0, siis ma=0 ja siit a=0 ehk kui
9 määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. § 31. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja
lahendumisel. Elektriseadmete liigpingetaluvusklassid Elektriseadmed jaotatakse liigpingeklassidesse (kategooriatesse) sõltuvalt nendelt nõutavast impulssliigpinge taluvusest. I kategooria liigpingetundlikud seadmed, näiteks mikroelektroonika 1,5kV. II kategooria kohtkindlasse võrku ühendatud tarvitid, näiteks kodumasinad ja käsitööriistad 2,5kV III kategooria kohtkindlad tööstustarvitid, tarbija võrk - 4kV. IV kategooria liitumispunkti seadmed, ka arvestid 6kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad pingel 400/230V Ajutine liigpinge Madalpingevõrgus võib ajutine liigpinge tekkida võrku toitva trafo kõrgepingepoolel tekkival maaühendusel, TN-võrgu neutraal- või kaitsejuhi katkemisel, IT-võrgu maaühendusel, pingeresonantsi puhul, pingeregulaatori rikke puhul. Ajutine liigpinge ei ületa nimipinget enamasti üle 1,5...2,5 korra. Seetõttu on oht vaid pikaajalise toime puhul. Liigpingepiirikute tüübid
Interferents Lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus) (Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Võnkumise tugevnemine Võnkumise nõrgenemine. Maksimumi ja miinimumi tingimused Liitumise tulemus oleneb sellest, kui palju erinevad liitumispunkti jõudnud lainete poolt läbitud teepikkused. Teepikkusi mõõdetakse poollainepikkustes. Kui teepikkuste erinevus (käiguvahe D) on võrdne paarisarv poollainepikkusi, siis lained tugevdavad üksteist ja räägitakse interferentsi maksimumist. Kui teepikkuste erinevus on võrdne paaritu arvu poollainepikkustega, siis lained nõrgendavad üksteist ja räägitakse interferentsi miinimumist. Difraktsioonivõre Nimetatakse suurest arvust ühesugustest üksteisest võrdsel kaugusel asetsevast
isegi seda arvestades on mul vihikus pandud Fresneli osas, et min on paarisarv ja paaritu on max. Interferentsi maksimumi tingimus- lained liitumisel tugevdavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paarisarv pool lainepikkust. Käiguvahe täisarvkordne Interferentsi miinimumi tingimus- lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Käiguvahe täisarvkordne + 0.5 (ka 0 + 0,5) Lainete käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 53. Interferentspildi arvutus kahe koherentse valgusallika korral. (õpik) Salejev 3. osa lk 61 Interferents tekib kahe või enama koherentse laine liitumise tulemusel. Interferentsi korral tekib mingil alal püsiv valguse intensiivsuse maksimumide ja miinimumide jaotus-interferentsipilt. Lained on koherentsed kui nende faasivahe jääb konstantseks. Kaks ühesuguse sagedusega lainet on koherentsed.
kasvab), teistes aga nõrgendavad (võnkeamplituud kahaneb). Liitumise tulemus oleneb liituvate lainete faaside vahest. Kui lained liituvad samas faasis , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui aga liituvad lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Faaside vahe asemel kasutatakse rohkem käiguvahet . Käiguvahe näitab, kui palju erinevad liituvate lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud tee pikkused. Olgu meil kaks laineallikat S1 ja S2, millest väljunud lained liituvad punktis P. esimene laine läbib liitumispunkti jõudmiseks teepikkuse s1 , teine aga s2 S1 · s1 P s2 S2 · Lainete käiguvahe = s2 s1. Kui s2 = s1 , siis = 0 ja lained liituvad samas faasis, kui käiguvahe on , 2, 3, jne, ka siis liituvad lained samas faasis. Tulemuseks on lainete maksimaalne tugevnemine. Maksimumi tingimus on:
annaabi.ee 
