Ülesanne 1. Töö eesmärk:Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud punkti geaodeetilied ja ristkordinaadid. Töövahendis:Kaart, kolmnurkjoonlad, joonlaud, pliiats, taskuarvuti Metoodika: 1.Ristkoordinaatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima ristkoorinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin väja juurdekasvud lähimale jooneni ja liitsin need. Sain tulemuseks punktide ristkoordinaadid (X;Y). Tulemused on tabelis 1. Geodeetiliste koordinatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima geodeetiliste koordinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin välja juurdekasvud lähimale joonele ja liitsin need. Tulemuseks sain punktide geodeetilised koordinaadid (B;L) samuti on tabelis 1. Punkt B L X Y
3.1.]*Mitu jõge suubub Soome lahte ja milline on nende keskmine pikkus? Soome lahte suubub 6 jõge ning nende pikkus on keskmiselt 49,5 km ? [5.1.3.2.]*Milline on Tallinnast algavate teede kogupikkus? Selliseid teid leidsin 6 ja nende kogupikkus on 827,45 km o Tallinnast algavate teede selekteerimiseks on mitmeid võimalusi. Millist kasutasid Sina? Kirjelda! Mina kasutasin andmetabelit ja otsisin tähestiku järjekorras sealt välja kõik teed mis algavad Tallinnast ja liitsin kokku nende teede pikkused. o Milliseid võimalusi saanuks veel kasutada? Ei saanud tööjuhendist aru, kuid kusagilt seadetest peaks saama valida, et näitaks ainult Tallinast algavate teede nimesid ja kogupikkust.
9 Summeerisin saadud juurdekasvud ja sain xprakt ja yprakt 10 xteor ja yteor leidsin äärmiste etteantud punktid (0 ja 36) vastavate x ja y koordinaatide vahede leidmise teel 11 Saadud teoreetilise ja praktilise koordinaatide juurdekasvude summade vahed andsid mulle vead f 12 Saadud vead jagasin kõikide juurdekasvude vahel ära ehk tasandasin juurdekasvud (proportsionaalselt joone pikkusele) 13 Tasandatud juurdekasvud liitsin vastavalt eelnevale koordinaadile ning sain kõikide puudu olevate punktide koordinaadid Valemid Tabelinurkade valemid Koordinaatide juurdekasvude valemid 2 tan(r)=Dy/Dx 3 ja 7 I veerand r=a 8 Dy=cos(r) x d
summa viga 80º18' 80º16' 80º14' 80º16' 99º40' 99º44' 99º46' 99º43' 360º6' 0º6' 106º8' 106º4' 106º12' 106º8' 73º58' 74º 73º58' 73º59' 5. Töö kirjeldus ja arvutused Mõõtsin antud detaili nurgad kolm korda ja leidsin kõigi kolme keskmise. Seejärel liitsin saadud keskmised, saades seega summaarse tulemuse, mida võrdlesin ideaaliga ja sain summaarse vea. Saadud vea suurus oli 6'. ja on võetud otse mõõteriistalt. ja arvutatud järgmiselt: = 1. 9º40'+90º=99º40' = 1. 16º8'+90º=106º8' 2. 9º44'+90º=99º44' 2. 16º4'+90º=106º4' 3. 9º46'+90º=99º46' 3. 16º12'+90º=106º12'
veelkord. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõtsin vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil (V). Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur (t) ja õhurõhk(p) laboris.’ Katse arvutused Katse tulemused: m1 (Kolb+kork+õhk)=149,04g m2 (Kolb+kork+ CO2)= 149,16g Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahunud, mõõtsin kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liitsin. V (õhu maht ; CO2 maht)=250ml+64ml=314ml to(temperatuur laboris)=20oC p(Õhurõhk laboris)=99,63KPa Kolvis oleva gaasi mahu normaaltingimustel arvutramine: Kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel P0 – normaal- või standardtingimustele vastav rõhk(101325Pa) T0 – normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K) P ja T – rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud.
j) Avasin pidur. k) Asetasin kruviku uuesti seademõõtu ja kontrollisin 3 korda nullasendit. l) Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, siis võisin hakata mõõtma. 2. Mõõtsin esimese augu sügavuse nihikuga. 3. Vastavalt saadud mõõtmele valisin sobiva vahetusotsaku ja seadsin selle kruvikusse. 4. Mõõtsin ava sügavust kolm korda ja kandsin tulemused tabelisse. Lugemi võtmisel liitsin kruviku näidule vahetusotsaku pikkuse. Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0 25, 25 50, 50 75 ja 75 100 mm. 5. Samuti mõõtsin ülejäänud 4 ava. 6. Pärast mõõtmisi õlitasin kergelt mõõtepindu, panin mõõteriista karpi ja korrastasin töökoha. 7. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1
Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,02 +0,01 +0,06 0,015 100 100,015 II - II -0,03 +0,03 +0,04 Ovaalsus 0,01 0,02 0,02 7. Arvutasin kõigi lugemite aritmeetilise keskmise ( ka hälvingu märk on tähtis), liitsin selle seademõõtmele ja nii sain tegeliku mõõtme. 8. Joonestasin järeldusena silindri kaks ristuvat vertikaallõiget ja analüüsides mõõtetulemusi näitasin neil (liialdatult) silindri sisekontuuri tegeliku kuju (koonilisus, nõgusus, kumerus). 9. Võtsin mõõteriista lahti, õlitasin mõõtepinnad (ka mõõteplaatidel ja külgmikel), panin need karpi ja korrastasin töökoha. 10. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed:
7. 7 7,15 7,09 0,06 8. 8 8,15 8,10 0,05 9. 9 9,18 9,11 0,07 10. 10 10,18 10,12 0,06 ΔIv =0,093 ΔIv sain, kui liitsin kokku kõik Iv=I1-I2, mA väärtused ja jagasin saadud tulemuse 10- ga. ΔIv= (0,10+0,11+0,08+0,12+0,17+0,11+0,06+0,05+0,07+0,06) :10=0,093 5. Leidke saadud ampermeetri pōhiviga ΔI . Pōhiviga : ΔI = ΔIe + ΔI1 + ½ΔIv ( mA) kus: ΔIe - etalonampermeetri absoluutne viga. ΔI e=0,01 mA ΔI1 - kaliibritava mõõteriista lugemi viga (vōetakse pool jaotise väärtusest). ΔI 1=0,05 mA ΔIv - variatsiooni vea leiame tabelist. Põhivea leidmine: ΔI=0,01+0,05+0,5(0,093)=0,1065 (mA) 6
väärtuseks on 53,82 (df=30, p=0,005) ja Crameri V= 0,113. Jooniselt on näha, et kõige 1 kõrgemaks hindavad turvalisust lõpetamata kõrgharidusega inimesed (3,75 punkti) ning kõige madalamaks kutseharidusega inimesed (3,48 punkti). (Joonis 1.) Joonis 1 Hinnang turvalisusele vastavalt haridustasemele Vanuse ja turvalisuse hinnangu välja toomiseks koostasin neli vanusegruppi. Rahuolu paremaks hindamiseks liitsin kokku kategooriad „üldse ei ole rahul” ja „üldiselt ei ole rahul”; „üldiselt rahul” ja „väga rahul” ning „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda”. Tulemusena paistab, et kõige rohkem on Tartu linna turvalisusega rahul noored (16 – 26). Sellest vanusegrupist on tervelt 66% turvalisusega rahul. Tabel 1. Hinnang turvalisusele vastavalt vanusegruppidele Vanusegrupp Ei ole rahul On rahul Erapooletu
A -5 mm 51 mm -127 mm 51 mm 122 mm B 30 mm -26 mm -93 mm -26 mm 123 mm Op 0 mm 0 mm 122 mm 2 mm 122 mm Keskmine 123 mm Baaside keskmise leidmiseks liitsin baasid kokku ja jagasin arvuga kolm. Järgmisena leidsin aerofotode piki kattvuse. Aerofoto pikki katvuse arvutan valemist P= ×100 % , kus l on kattuva osa pikkus (see on 181 mm) ja l on aerofoto laius, mis on 300 mm ja p on piki kattuvus. 175 = 300 × 100%=58,3%
mile läbimõõt on 160 mm Suitsuahju keskele kuhu paigaldasin siibri, tegin nii siibrile kui ka laele 6 auku mille Ø 17,5 mm. Pärast seda neetisn omavahel suitsuahju siibri ja lae omavahel aga mitte tugevalt et siiber saaks vabalt liikuda. Siibrile tegin ka saba millega avada ja sulgeda siibrit, laele keevitasin ka piiraja Siibri saba oli mõõtudega 20x250 Kui kõik oli välja rajutud giljotiiniga siis liitsin ahjueriosad keevisliitega ja neetidega. 16 Suitsuahju välimine osa (joonis 2) Suitsuahju välimise osa tegin 3mm lehtmaterjalist. Kõigepealt märkisin lehtmaterjalile 4 külge mõõtudega 800x450 Ja põhja mõõtudega 450x450 Ning küttekolde 5 mm lehtmaterjalist 450x450 Seejärel ahju esimesele küljele märkisin mõõtmed peale kuhu tulevad uksed ja tuhakast.
, 16.-20. ja 21.-25. liikmest. Dispersioonanalüüsi põhjal arvutades leidsin iga rühma aritmeetilised keskmised y´ i ´y =´x . Rühmasisese (keskväärtused) ja dispersioonid si2. Üldkeskmine dispersiooni s02 leidmiseks summeerisin rühmade dispersioonid ja jagasin tulemuse 5- ga (valemis teatud väärtused taandusid). Rühmadevahelise dispersiooni s A2 leidmiseks liitsin kokku iga rühma keskmise ja üldkeskmise vahe ruudud ning jagasin (k-1)-ga, kus k=5. F-statistik avaldub rühmadevahelise ja rühmasisese dispersiooni suhtena. Kuna FF1-(f1, f2), kus f1=k-1, f2=N-k, siis H0 võetakse vastu, st sisendfaktori mõju väljunditele on mitteoluline. 9. Aegrea juhuslikkuse kontrollimiseks mediaanikriteeriumi järgi olulisuse nivool =0,05 leidsin aegrea variatsioonreast mediaani xmed=38, moodustasin selle põhjal märgirea ja
Tuleks otsida abi ja tuge väljas poolt arvutit. Protseduur. Andmete kogumine toimus internetifoorumite kaudu. Kasutasin kohalikke perefoorumeid, kuhu panin üles oma küsimustiku. Samuti levitasin Facebook'i kaudu. Paberkandjal vastanuid oli kuskil 15% kogu vastanutest. Testi koostasin testi programmi surveymonkey.com kaasabil. Antud programm võimaldab ise analüüsida ja kokku liita tulemused. Paberkandjatel esitatud vastused liitsin käsitsi juurde internetis kokku liidetud tabelile. Vastamiseks kulus 3-4 min. ja vastamine oli anonüümne. Lisa 5 tabel vastajatele nähtaval kujul. Kuna vastajate tasandil ei võimalda see programm andmeid analüüsida, vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut. Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga. Tulemus.
momendi kohta käiv rea element. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nim libisemissammu pikkuseks.Tavaliselt võetakse selleks mingi paaritu arv osaperioode (päevi, kuid, aastaid) Nt loomuliku iibe libisev keskmine: leian loomuliku iibe (sündimus-suremus) leian nt 3 aasta libiseva, selleks liidan esimesed 3 iibe tulemust saan libiseva summa, jagades selle libisemissammuga (eks mitu arvu ma liitsin) saan kätte keskmise libiseva. 27. Aegrea analüütiline tasandamine sirgega Kui kasutatakse vähimruutude meetodi, siis tuleb läbida järgmised 3 etappi: 1) Valitakse sobiv tasandusjoon 2) Normaalvõrranditesüsteemi abil leitakse empiirilist kõverat tasandava teoreetilise joone parameetrite hinangud 3) Leitakse teoreetilise joone punktide väärtused ja konstrueeritakse tasandusjoon. Näiteks: pannakse iibed aastate järgi ritta. Leita Näiteks: pannakse iibed aastate järgi ritta
GUILDENSTERN: Hamlet! ROSENCRANTZ: (hõikab) Prints Hamlet! Tuleb HAMLET. HAMLET: Kindlalt peidus. ROSENCRANTZ JA GUILDENSTERN: Hamlet! Prints Hamlet! HAMLET: Mis kisa see? Kes hüüab Hamletit? Oo, sealt nad tulevadki. Tulevad ROSENCRANTZ, GUILDENSTERN jt. ROSENCRANTZ: Mu prints, mis tegite te surnukehaga? HAMLET: Eks liitsin põrmuga, kust ta ju pärit. ROSENCRANTZ: Öelge meile, kus ta on, et saaksime ta kabelisse viia. HAMLET: Ärge seda uskuge. ROSENCRANTZ: Mida? HAMLET: Et ma teie saladust oskan pidada ja enda oma mitte. Pealegi, kui küsijaks on käsn, mis vastuse peaks kuningapoeg andma? ROSENCRANTZ: Kas te peate mind käsnaks, mu prints?
annaabi.ee 
