Oksüdatsiooniaste oa ...näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oa on alati null. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null. A - rühmade metallidel on tavaliselt püsiv oa, mis võrdub rühma numbriga (mõnel on ka mitu oa: Sn ja Pb oa võib olla II ja IV). B – rühmade metallide oa on tavaliselt muutuv, sageli on üheks nende oksüdatsiooniastmeks II. Mittemetallide oa on muutuv vahemikus ∗ „rühma number“ – maksimaalne oa kuni ∗ „rühma number – 8“ – minimaalne oa.
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.
Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega (ka konts. H2SO4 ja HNO3-ga), sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks
Nimetustes kasutatvad kreekakeelsed arvsõnad Tähtsamad o.-a. lihtainete oksüdatsiooni aste on null 2 - di 5 - penta 8 - okta liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null 3 - tri 6 -heksa 9 - nona IA ja IIA ja rühm metallid võrdne rühma numbriga 4 - tetra 7- hepta 10-deka B-rühma metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed kindel O -II muutuv Fe II ja III
6. Mis tüüpi side moodustus? Moodustus iooniline side. Täida tabeli esimesed kolm rida eelnevate ülesannete alusel. Kolm viimast rida täida mudeli abil, kasutades tabelis osaliselt antud andmeid. Vasta tabeli põhjal järgmistele küsimustele: 7. Milliste aatomite vahel moodustub iooniline side? aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli aatomite vahel 8. Milliste aatomite vahel tekib kovalentne side? esineb mittemetallilistest elementidest koosnevates liht- ja liitainetes 9. Milles seisneb ioonilise ja kovalentse sideme erinevus? Ioonilise sideme korral moodustuvad ioonid,kovalentse sideme korral elektronpaarid. Ülesande nr Esimene aatom Teine aatom Elektroni(de) üleminek / elektronipaari moodustumine Keemilise sideme tüüp 2 Cl Na elektroni üleminek iooniline 4 F F elektronipaari moodustumine kovalentne 6 F Mg elektroni üleminek iooniline * H elektronipaari moodustumine kovalentne side * H elektronipaari moodustumine iooniline side * Cl
Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm
Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm
Ülesanne: Millistes valemites esineb kovalentne side ? H2O, Ba(OH)2, H2S, N2, MgO, HF, MgCl2, CO2, NaF, Br2, CaF2, O3 Metalliline side Metallid koosnevad kristallvõrest, kus väliselektronid liiguvad vabalt ringi ka teiste metalliioonide ümber. Tekib elektrongaas. Tänu sellele püsivad aatomid kristallvõres koos. Metalliline side on väga tugev. Joonis Oksüdatsiooniaste - o.a. o.a.-ks nimetatakse elementide laengut ühendites / liitainetes. A rühma elementidel näitab rühma nr. laengut. Metallide laeng on alati + B rühmade metallidel on muutuv laeng, kuid kõigil on olemas ka laeng +2 Mittemetallidel on palju erinevaid laenguid, A rühma mittemetallidel on üheks kindlaks laenguks rühma nr. Lihtainete laeng on alati null. H+1 O-2 Cl-1 F-1 Fe+2 ja +3 Cu+1ja +2 Määra o.a. valemites. NaCl, O2, H2O, BaO, Al2S3, N2O5,
HSiO₃ EI muuda keskkonda, enamus happeid siiski happeliseks Hape→ happeline Alus → aluseline Oksiid →hape →happeline →aluseline→aluseline REDOKSPROTSESSID Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb) Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb) Redutseerumine on elektronide liitmise protsess (o-a väheneb) Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb) Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Ioonides on kõigi aatomite o-a summa on võrdne iooni laenguga. Metallide tootmisel on üheks olulisemaks redutseerijaks. Hapnik, süsinik. Lämmastikhappe (HNO₃) ja konsentreeritud väävelhappe (H₂SO₄) korral oksüdeerujaks happeanioon ning H₂ ei eraldu. Korrodeerub aktiivsem. Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas
Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht
Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht
Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<1,9) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H H N º N · Liitainetes polaarne kovalentne side d O=Cd+ =Od Od d+ H Hd+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na + Cl: Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonoraktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H + ® NH + 4 Vesinikside on doonoraktseptorsideme erijuht
mittemetalli aatomitest. METALLID koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks vask Cu, kuld Au, hõbe Ag. MITTEMETALLID koosnevad mittemetallide aatomitest. 5 Näiteks väävel S, süsinik C O2 hapnik , O3 osoon H2 vesinik, N2 lämmastik, VII A rühma mittemetallid: F2 fluor, Cl2 kloor, Br2 broom, J2 jood. Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist. Liitainetes on alati võimalik eristada +ioon ja ioon. Positiivne pool ja negatiivne pool. + - + - NaCl Na2/So4 Oksiid : (Jagunevad : metallid ja mittemetallid) metallioksiid: +1 -2 +2 -2 Näide : naatriumoksiid Na O baariumoksiid BaO +2 -2=0 + -2 liitiumoksiid LiO 2 mittemetallioksiid -2 SO vääveltrioksiid 3 Hüdroksiid ehk alus Näide +1 -1
Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Ioon - laenguga aatom või aatomite rühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone. Katioon- positiivne ioon tekib siis, kui aatom loovutab elektroni. Anioon- negatiivne ioon teib siis, kui aatom liidab elektrone. Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse. MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid.
olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema võrdne iooni laenguga. Näiteks on väävli oksüdatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (väävel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt 2, 0, +4, +6 ja +6. Mida kõrgem on antud aatomi oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema oksüdeerituse aste; mida madalam on tema oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste." Lihtaines on iga aatomi oksüdatsiooniaste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. A rühmade metallide oksüdatsiooniaste ühendites on tavaliselt rühma number, B rühmade metallide oksüdatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksüdatsiooniaste: maksimaalne oksüdatsiooniaste on rühma number ja minimaalne oksüdatsiooniaste on rühma number miinus 8. 8. Keemiline side (Iooniline, kovalentne ja metalliline side, vesinikside)
Oksüdeerumine Elektronide loovutamine (o.a. Suureneb) Redutseerumine Elektronide liitmine ( o.a. Väheneb) Redutseerija Loovutab elektrone ( o.a. Suureneb ) Oksüdeerija - Liidab elektrone ( o.a. Väheneb) 0 I -I II -I 0 Zn + 2HCl ---> Zn Cl2 + H2 0 - II Redutseerija Zn 2e ---> Zn Oksüdeerub. + - 0 Oksüdeerija H + e ---> H Liitaine o.a. = 0 Liitainetes on kõigi o.a.-de summa 0 Korrosioon Metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõju. Keemiline korrosioon Metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas leiduva ainega 3Fe + 2O2 ---> Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses Elektrolüüdilahuse moodustavad õhus oleva veeauru kondenseerumisel tekkiv õhuke veekiht ja selles lahustunud gaasid. Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik O2 + 2H2O + e- ---> 4OH-
Anioonide teke: aatom: S:+16|2)8)6) ioon: S2- :+|2)8)8) S+2éS2- Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis ühendab aatomeid molekulis või ioone kristallides Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahelistes ühendites. Kovalentne side aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumisel. Esineb mittemetallide liht- ja liitainetes. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A r . Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes tähis M r . Mool ainehulga ühik (loendusühik) 1mol=6,02*10 23 osakest. Aatommassiühik (amü) suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatommassist. (1amü=1,66*10 -24 g) Lihtaine aine, mis koosneb ühe elemendi aatomitest. Halogeenid VIIA rühma elemendid, lihtainena on mürgised.
jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. · Määramine. Lihtainete o-a on 0 ning liitainetes on kõigi aatomite o-a summa 0. A-rühmade metallidel võrdub o-a nende rühma numbriga. B-rühmade metallidel on II. Mittemetallide o-a muutuvad vahemikus rühmanr (max) kuni rühmanr 8 (min). NB! F on alati I, O II ja H tavaliselt I. 4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse? · Keemiline side on viis, kuidas on kaks või enam aatoimit/iooni omavahel seotud. · Eriliigid: 1) iooniline side (metall + mittemetall);
;denitrifikatsioon- nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess. tekivad lämmastikoksiid (NO) ja dilämmastikoksiid (N2O). 62. Mis on redokspotentsiaal? tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. 63. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O (hapnik) –II; H (vesinik) I; Püsivad: I – Na, K; II – Mg, Ca; III – Al. Muutuvad: Fe, Ni II või III; Cu, Hg I või II; Sn, Pb II või IV; 65. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 66. Mis on elektroni aktiivsus? H2 → 2H+ + 2ē E° = 0 V 67. Mida iseloomustab pE
isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia 42. Redoksreaktsioonid. Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 43. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. oniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0 44. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine elektronide bilansi meetodi abil, poolreaktsioonide võrrandid. Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3 Tuntumad redutseerijad: H, CO, C, metallid, Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 45. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)?
Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne? Ära unusta metallide eripärasid.) 3 Oksüdatsiooniaste. Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga. Iooniliste ainete korral võrdub oksüdatsiooniaste iooni laenguga. A-rühmade metallidel on tavaliselt püsiv o-a, mis võrdub nende rühma numbriga (erandid: Sn, Pb II, IV). B-rühmade metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed, mille hulgas on ka II (erandid: Ag I, Zn II)
keemilises uhendis, kui koik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemiliste elementide aatomitega oleksid ioonilised. Oksudatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni kaigus on oksudeerumine, oksudatsiooniastme vahenemine aga redutseerumine. St. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ulekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine. Lihtaines on iga aatomi oksudatsiooniaste 0. Liitainetes on koigi aatomite oksudatsiooniastmete summa 0. A-ruhmade metallide oksudatsiooniaste uhendites on tavaliselt ruhma number, B-ruhmade metallide oksudatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Neutraalse molekuli aatomite oksudatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema vordne iooni laenguga. Naiteks on vaavli oksudatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (vaavel
uhendis, kui koik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemiliste elementide aatomitega oleksid ioonilised. · Oksudatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni kaigus on oksudeerumine, oksudatsiooniastme vahenemine aga redutseerumine. St. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ulekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine. · Lihtaines on iga aatomi oksudatsiooniaste 0. Liitainetes on koigi aatomite oksudatsiooniastmete summa 0. · A-ruhmade metallide oksudatsiooniaste uhendites on tavaliselt ruhma number, B-ruhmade metallide oksudatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksudatsiooniaste: maksimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number ja minimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number miinus 8. · IUPAC-i "Keemiaterminoloogia kasiraamat"[1] annab oksudatsiooniastmele jargmise
reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Elektrokeemia 51. Redoksreaktsioonid. Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 52. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O-a märgime rooma numbriga elemendi kohale, kui negatiivne, siis ette -. Tähtsamad o-a: H, Na, K, Ag- I; O -II; Al III. Mõndadel on o-a muutuv. 53. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3, Kaaliumpermanganaat (KMnO4), Kaaliumdikromaat jt.
Oksüdeerija redutseerub. Redutseerija- aine, mis loovutab elektrone, ja tema o-a suureneb. Aine reag redutseerijaga aine redutseerub. Redutseerija oksüdeerub. Vt nt ülal. Fe on redutseerija, loovutas el; O on oksüdeerija, liitis el. 52. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O-a märgime rooma numbriga elemendi kohale, kui negatiivne, siis ette -. Tähtsamad o-a: H, Na, K, Ag- I; O -II; Al III. Mõndadel on o-a muutuv. 53. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Oksüdeerijad: hapnik, kloor, ühenditest vesinikperoksiid, lämmastikhape (nitraadid). Üldiselt tegemist
annaabi.ee 
