demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest vaesematel kodanikel oleks olnud muidu raske oma põhitöö kõrvale jätta, et riigiasjadega tegeleda. Nii said ka vaesed kodanikud osaleda riigi juhtimises. Riigis kehtis otsene demokraatia. Periklest peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ja viis nii Ateena ka oma õitsengu tippu.
· Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel) · Inimesed hääletasid ise seaduste poolt · Kõik ametnikud kellel polnud vaja eriteadmisi valiti liisuheitmisega · Kõrgeim riigiorgan oli ekleesia (rahvakoosolek) · Viiesajanõukogu · Kodanikuks sai vaid see kelle ema ja isa olid ateena kodanikud · Ateena kodanikel oli rohkem võimalusi · Riiki finantseerisid leiturgiad demokraatiapäev · 2007. aastal ÜRO poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev · 15. september · 15.09.1997 võeti vastu demokraatia ülddeklaratsioon · 2012. aastal tähistati eesti koolides demokraatiapäeva kampaaniaga "Meie hääled"
ühiskonna kihid: Spartaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased),Perioigid vabad, kodaniku- õigusteta Lakoonika elanikud.loodid orjastatud messeenlased. Ateena valitsemine-ühiskonna kihid: Kodanikud vabad täisealised põliselanikest mehed (kuni 50 000).Metoigid vabad kodaniku-õigusteta võõramaalased (80 000).Orjad (200 000).Demokraatia.Rahva koosolek: Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud: 6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Aristokraadide eluviis ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.Võisid tegeleda ka kaubandusega.Põlde harisid orjad ja sõltlased.Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga.Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
esindajad, kes riiki juhivad. hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli Ametnikud valitakse oskuste ja võimete rahvakoosolek järgi. Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti Kõrgeimaid riigiorganeid ei valita liisuheitmisega. liisuheitmisega, vaid valimiste teel. Kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud. Riigi kodanikuks saab saada ka immigrant Ateena demokraatia väga demokraatlik eksami tegemise teel, eriliste teenete eest. kuid seda juhtis aristokraatide grupp (Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja
vorm Rahva- · Spartiaatide koosolek · Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek · Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. · Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud · 2 kuningat sõjaväe ja usuelu · 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. · 5 efoori kõrgemad võimu- · 10 strateegi tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes tegevust. valiti hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4
Ka tüdrukutel korrapärased Gümnastika sport. kehalised harjutused. Õpetlased sofistid. Ühiskond Esindatud aristokraatia, türannia, Riigi eesotsas 2 kuningat. demokraatia. Päritav võim. Aristokraatia. 500 liikmeline nõukogu Geruusia- üle 60 a spartiaatide riigiasjade korraldamine. nõukogu. 6000 kohtunikku liisuheitmisega 5 efoori kõrged riigiametnikud. valitud. Mõju suur. 10 strateegi väejuhid. Otsused langetati spartiaatide Hääletamise teel. koosolekul. Võimutäius rahvakoosolekul. Ostrakism- killukohus. Sõjaväekoosolekud. Hiigelaeg Peale Pärsia sõdu. Kreeka Peloponnesuse sõdade ajal.
Need kaks vaidlust enamuse valitsemine versus üksikisiku õigused ning esindusdemokraatia versus otsese demokraatia mudelid on demokraatiateooria formuleerimise juures põhjapaneva tähtsusega. Samas ei ole vaidlusalused küsimused sellega kaugeltki ammendatud. Näiteks kreeklaste seas mõeldi mõnikord, et kandidaatide poolt hääletamine on ebademokraatlik, sest see annab ebapopulaarsetele vähem võimalusi! Seepärast tuleks valitsejad valida liisuheitmisega. Mõned teoreetikud on pakkunud välja mõtte, et me peaksime leidma mooduse, kuidas mõõta ning arvesse võtta erinevate isikute eelistuste tugevust. Selle vaatekoha järgi peaks tugevate eelistustega vähemus saama eelise apaatse enamuse ees. Samuti ei saa jätta tähelepanuta küsimust, kuidas otsustada, kellel on hääletusõigus. Antiik-Kreeka demokraatiates oli vaid tühine osa
Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant. koosolek Lõplikud otsused ja ametnike valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat sõjaväe ja usuelu juhtijad. 6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega. 5 efoori kõrgemad võimu-kandjad 10 strateegi tähtsamad ametnikud kontrollimas teiste tegevust. (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu-heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas
kõrgemale kohtule). Sellega likvideeriti viimased aristokraatliku võimu jäänused. Pärast Ephialtese surma hakkab tõusma Perikles. Ta oli antiikaja silmapaistvamaid riigimehi, hiilgav oraator. Temaga on seotud Ephialtesele järgnevad Ateena demokratiseerimiseks tehtud reformid. Tähtsaimaks sammuks oli kodanikele ühiskondlike kohustuste eest tasu sisseseadmine. Lisaks ei valitud ametnikke enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek ekleesia. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesaja-nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 füüli esindajast, põhiliselt nõuandev organ. Kogu täidesaatev võim kuulus eri ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal
vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat sõjaväe ja usuelu 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. 5 efoori kõrgemad võimu- 10 strateegi tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes valiti tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel
vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat – sõjaväe ja usuelu 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. 5 efoori – kõrgemad võimu- 10 strateegi – tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes valiti tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks
ametnikud pidid olema vastutavad selle kodanikeühenduse rahvakogunemise ees. Vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm!
mõista. Ekskurss kui teemaväline arutlus, kõrvalepõige. 3 Kristluses hakati seda sõna mõistma kui kogudust/kirikut. Nt inglise keeles tähendab ecclesiastic vaimulik, kiriklik. 3 Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks!
annaabi.ee 
