........................................lk. 5 Liimpuitkilp...........................................................................................................................lk. 5 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................lk. 6 Mis on liimpuit? Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse.
jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse asetatakse hoiule vähemalt 2 tunniks Plangud hööveldatakse Liimimine ja surumine Talad ja küljed hööveldatakse lõppviimistletakse Mõned ettevõtted AS Liimpuit, Põlva Liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine alustati 1979. aastal Ligi pool toodetavast liimpuidust realiseeritakse Eestis, põhiline eksport läheb Saksamaale ASs Liimpuit töötab 30 inimest 2004. aastal 1800 m³ liimpuitu ja 7500 m³ konstruktsioonpuitu AS Liimpuit toodanguks on liimpuidust talad postid sarikad fermid poolkaared aknaaluslauad massiivsed lauaplaadid trepidetailid mänguväljakute detailid Peetri Puit OÜ, Põlvamaa Alustas 2002. aastal Põlvamaal põhitoodanguks on sõrmjätkatud konstruktsioonpuit, liimpuitkonstruktsioonid ning DUO liimpuit 85% eksport valmistamiseks kasut. peamiselt kuusepuitu
läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse metallamkrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda. Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid. Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega.
puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. • Liimpuitu kasutatakse puitkonstruktsioonides. • Liimpuit on parim lahendus puidu kui taaskasutatava ressursi puhul, et hoida struktuuri väärtuseid. • Väga tugev ja jäik lamineeritud puit võimaldab liimpuidu taladele ja kaartele pikki vahemaid, ilma et vahepeal peaks olema sambaid, mis omakorda võimaldab rohkem disaini paindlikkust kui traditsioonilise puiduga ehitades.
kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm². 4 PUIDU KASUTUSVIISID Kadaka puit on äärmiselt vastupidav (võrreldav seedriga) ja sellel on armoaatsed omadused. Puidu toon varieerub piimjast valgest sügava punakaspruunini ja sellel on laiad, loogelised aastarõngad, kusjuures malts- ja lülipuidu osad võivad olla segunenud. Kadas on lihtsalt masintöödeldav, temast on hea valmistada liimpuitu ning teda on hea viimistleda. Kord kuivatatuna paisub ja kahaneb kadaka puit palju vähem, kui teised okaspuud. Kadakas omab unikaalset painutusvõimet. Pärast kuumas veel leotamist on kadakalaaste võimalik siduda äärmiselt keerukatesse sõlmedesse. Kadaka puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Ning tänu aromaatsele puidule ka tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. MUUD KASUTUSVIISID
Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati. Sõrmjätkatud saematerjal (Finger Joined Lumber) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb
Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati. Sõrmjätkatud saematerjal (Finger Joined Lumber) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb
100-300° 300°C vä värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30…30…60 minutit. Betoon: Betoon: eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on terase kuumenemine aeglasem. 36 18 Puitkarkass Massiivpuit, liimpuitu, vineeri, kihtpuit. Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsed kui kõrge konkurentsivõimega lahendused. Kool Veekeskus Tootmishoone Laut Parkla Lennujaam Jäähall äähall 37 Hallide karkassi tüübid Post-sõrestik 38
Talasildade korral kantakse koormused sõidutee plaadilt üle peakandjale (peatalale). Sõidutee plaat võib toetuda otse peakandjatele (peataladele) või läbi talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3
Liist parkett On neljast küljest sonne ja punniga lehtparkett. Mosaiik parkett On väikestest lippidest, liistudest, eripuu liikidest mustrisse laotud või võrgule asetatud parkett Liimpuit Mõeldakse talasid, poste, kilpe, mis koosnevad üksteise peale liimitud pikki nüüga lamellidest erand on liistude, laudade, prusside liim jätk ühendus. · Liimkilp- kilp liimpuit serviti kokku liimitud. · Liimplokk · Liimjätk- kaldjätk, sõrmjätk Plussiks miks kasutatakse liimpuitu Sõrmjätk praagivaba Tugevus Parandab niiskuskindlust Pressitud puit Saadakse naturaalse puidu tihendamisel pressi 1250-1750 kg/m3 Tehakse laudu, prusse, pukse, silindreid ja lanelle. Mehaanikalised omadused ületavad tunduvalt naturaalpuidu omadused, pressitud puit on kulumiskindel, hästi töödeldav, hea õlide neeldumise võimega, kasutatakse pukkide, liugurite, lamellide valmistamiseks. Belletid, saepuruvabriketid ja saepurusilindrid. Puitplatikud
EHITUSLIK TULEOHUTUS Kandetarindite tulepüsivus ja tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise tarindid peavad vastama vähemalt TP2 (tuldtakistav) tulepüsivusklassi nõuetele kui kohaldatavad tuleohutusnõuded ei eelda kuulumist TP1 (tulepüsiv) tulepüsivusklassi. Tulepüsivusklassi TP2 kuuluvate ehitiste kandetarindite tulepüsivusaeg peab vastama klassi R30 nõuetele. Kandetarindite ehitusmaterjalina võib kasutada raudbetooni ja liimpuitu. Usaldusväärsel viisil arvutatud kandetarindite nõutud tulepüsivuse tagamisel võib ehitusmaterjalina kasutada ka massiivset saepuitu. Kahekorruselise ehitiste vahelagedes tuleb kasutada põhiliselt mittepõlevaid materjale. Masinate ja seadmete kandetarindid peavad üldjuhul olema raudbetoonist. Hooned jagatakse tuletõkkesektsioonideks piirpindala ja kasutusala järgi. Piirpindala
Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae
pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuit on: * Inimsõbralik * Nägus * Hubane
Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast
Tavaliselt teostatakse vineeri ja ümarmaterjalidest,teatud plaadid kui küljed on vineeritud võib neid kutsuda tisleri plaatide erivormiks. Iseseisev töö Plaatmaterjalid-puitlaastplaadid ja nende eriliigid.tähtaeg viimase nädala teisipäev Laudseppa või ka tisleriplaadid · Antud materjali kasutatakse tänapäeval piiratud kujul n:kergplaatidena ehk õõneskihtidega. · Tisleri plaati nim.puitkilp või liimpuitu mis on mõlemalt poolt kihistatude ehk kaetud ristvineeri või risti asetatud spooni lehtedega. · Tisleriplaadid koosnevad ribidest ,mille laius on 1,5 paksusest,mittestandartsetel tisleriplaatidel on laudadest kilbi keskmik mida võib nim.liistudeks või lamellideks,seejärel on kaetud ,kooritud või hõõvelspoonid pealiskihiga. · Kilbi keskmik valmistatakse liimitud või mitteliimitud okaspuidu ribidest kilbi
Puitvaiad Ajalooliselt on puit kõige varem kasutatud vaiamaterjal. Puitvaiade eeliseks on väike kaal, piisav tugevus ja valmistamise lihtsus. Puuduseks on lühike eluiga pinnasevee tasemest kõrgemal, piiratud läbimõõt ja pikkus. Puitvaiadeks kasutatakse männi või kuusepalke. Minimaalne peenema otsa läbimõõt peaks olema 150 mm. Vaia pikkus võib olla kuni 16 m. Suurema kandevõime saavutamiseks võib kasutada poltidega ühendatud pakette või isegi liimpuitu. Vajadusel kasutada suurema pikkusega vaiu võib palke jätkata. Puitvaia pea kaitstakse purunemise vastu tugevdusrõngaga. Vaia alumine ots teritatakse ja juhul, kui tuleb läbistada kruusa või kive sisaldavaid pinnaseid, kaitstakse metallist kingaga. Puitvaia detaile a) vaia teravdatud ots, b)metallist kingaga ots. c) vaia pea tugevdusrõngas,
3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti: a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides... b)riststruktuuriga toodetes on osa kihte liimpuitu ristipidi (kasutatakse põranda, vahelagede, katuse, sillus ja tugitaladena. Liimpuidu jätkamis viisis: Sõrmjätk, ... Pilet nr. 6 1.Säsikiired, niin, mähk. 2.Puidu putukvigastused. 3.Laminaat- ja kihtparkett. 1.Puidu ristlõike joonis: Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused
annaabi.ee 
