1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. 3. Flekteerivad (fusiivsed) keeled grammatilise tähenduse muutused väljendatakse keeleelementdega, mis liituvad juurele ja sulavad sellega kokku, kuid millel pole iseseisvat olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja 1
Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: * Isoleeriv – ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. * Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. * Flekteeriv (fusiivne) – rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel.
Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti – keel on objektide tähistus & suhtlusvahend, rahvuse vaim ja vaimu tegevus. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv – ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) – rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel.
Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel.
Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel.
N: vietnami ja hiina keel. N: vietnami keel Tôi àn cam. Mina söö- apelsin ´sõin apelsine´ Tôi làm hai tôi. Mina tee- kahju mina ´tegin endale haiget´ làng tôi küla mina ´minu küla´ 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. Näide türgi sõna adam ´mees´ käänamisest (Comrie 1989) Singular Plural Nominative adam adam-lar Accusative adam-i adam-lar-i Genitive adam-in adam-lar-in Dative adam-a adam-lar-a Locative adam-da adam-lar-da Ablative adam-dan adam-lar-dan 3
vahet sõnal ja lausel, ühes sõnas antaksegi edasi kogu lause info. NT eskimo keel). Morfoloogilise tehnika järgi jagunevad keeled isoleerivateks (grammatika ja süntatika väljendatud sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel) , aglutineerivateks (morfeemid ise ei muutu ja neist igaühel säilib üks kindel tähendus, Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Nt Türgi) ja flekteerivateks (Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme.Nt ladina keel). Süntaktiline tüpoloogia J. Greenberg Keele liigitamine sõnajärje alusel, keele omadused, mis tulenevad sõnajärjest. Öeldisverbi (V), aluse e subjekti (S), sihitise e objekti (O) järjestus on sõnajärg
morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt
morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt
morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt
moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või vältimiseks jne. 2.Suuna järgi: a) pikiarmatuur b) põikiarmatuur c) kaldarmatuur 3. Armatuuri töötamise järgi: a) tõmbearmatuur, b) survearmatuur, c) põikarmatuur, 16. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loovad: a) betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha b) betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre c) tsementkivi liimiv toime ( alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja armatuuri asendist betoneerimise ajal. Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist. Baasankurduspikkus lb on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik varda piirsisejõu A sfy ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fb korral. Arvutuslik ankurduspikkus : Armatuuri vaba otsa ankurdamiseks betoonis tuleb armatuur sellest lõikest, kus
− põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos. 2 (ülespööre), 4 ja 8 (kui nad ar- vutuse järgi on vajalikud). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob − betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); − betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; − tsementkivi liimiv toime (alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3 Betoneerimise suund
N: vietnami ja hiina keel. N: vietnami keel Tôi àn cam. Mina söö- apelsin ´sõin apelsine´ Tôi làm hai tôi. Mina tee- kahju mina ´tegin endale haiget´ làng tôi küla mina ´minu küla´ 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. Näide türgi sõna adam ´mees´ käänamisest (Comrie 1989) Singular Plural Nominative adam adam-lar Accusative adam-i adam-lar-i Genitive adam-in adam-lar-in Dative adam-a adam-lar-a Locative adam-da adam-lar-da Ablative adam-dan adam-lar-dan 3
põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos. 2 (ülespööre), 4 ja 8 (kui nad ar- vutuse järgi on vajalikud). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; tsementkivi liimiv toime (alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3 Betoneerimise suund
annaabi.ee 
