daami seelikuvoltide lainetamist. See on kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks ja tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt kokku ehitatud. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teiselt poolt on aga need pildid lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust püüdsid futuristid väljendada oma piltide ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjadega (“kihutav auto”, “Trammivaguni mürin tungib tuppa”). Skulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses iseloomustab futurismi hüüdsõnade ja lühikeste lausete või karjatuste eelistamine.
Gaudi ,,Eiffel" SÜMBOLISM Munch ,,Karje" Rahvusromantism ( Põhja- Euroopas ) NEOIMPRESSIONISM Värviti puntidena Seurat ,,Pühapäeva pärastlõuna" POSTIMPRESSIONISM Gogh Gaugin Tahiti põlisrahvas, -naised, -loodus Cezanne- Picasso sai inspiratsiooni temast FOVISM Matisse ,,Tants" Värvidega meeleolu väljendamine KUBISM Picasso Ta lõi kubismi ja guinessi rekord, sai Cezannelt eeskuju FUTURISM Balla ,,Koer keti otsas" Liikumistunne, kiirus Jooksval hobusel pole mitte 4 vaid 20 jalga ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame"
Futuristid kujutasid rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Futuristid püüdsid üle saada vana maalikunsti ahistanud staatilisusest. Nimelt kujutati üht ja sama objekti erinevatel ajahetkedel. Näiteks tuntuim liikumist kujutav futuristlik maal on Balla "Koera ja keti dünaamika", kus kunstlik on üritanud kujutada nii koera kui ka keti liikumist ja asetsemist erinevatel hetkedel. Liikumistunne muudab pildid rohkem abstraksemaks. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade. Samuti kasutati kubismi meetodit, kus lammutati nähtav maailm kildudeks ning pandi kokku pildiks mis mõjus rahutuna. Samuti kasutasid kunstnikud krevaid värve ja värvikontraste. Umberto Boccioni , Giacomo Balla, Luigi Russolo ja Gino Severini avaldasid 1910 aastal futuristliku maalikunsti tehnilise manifesti. Nad
Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Kuulsad kunstnikud ja teosed: 1. UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka
(Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika" pildilehel). teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad
joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks. Teine võimalus toetus rohkem kubismile. Nähtav maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks, kuid ei ehitatud kokku tasakaalukalt nagu tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide liikumistunne oli palju sugestiivsem, kuid teisalt lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendasid mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil püüti peale liikumise kujutada ka helisid. Futuristimi tähtsaimateks esindajateks olid Umbert Boccini ("Kontinuiteedi unikaalsed vormid liikumises"), Carlo Carra ("Ema ja poeg"), Luigi Russolo ("Auto dünamism"), Giacomo Balla ("Koer keti otsas") ja Gino Severini ("Tabarini balli
kusntivooludega, leiavad sealt tuge ja saavad futurismiga tegeleda). Tähtsamateks esindajateks on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Giacomo Balla, Gino Severini. Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom.kujudega). Annavad töödele imelikud pealkirjad: Auto dünamism, Tulistav kahur, Trammivaguni mürin tungib tuppa, Soomusrong lahingus. Rakendasid oma programme erinevates kustiliikides. SKULPTUUR: UMBERTO BOCCIONI: ka kunstis dünaailine. Kehavormid on hajutatud, nad ei vasta reaalsetele vormidele. ARHITEKTUUR: AnTONIO SANT' ELIA Rakendust eriti ei leidnud. Tema nägemused tulevikulinnast on tänapäeval täitunud
järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.).
enam-vähem realistlikult. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud gemeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähatava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esmed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Skulptuuris- kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses- trükitud tekst esitati tihti hakituna rahutult lühikesteks ridadeks. Arhitektuuris- futuristlikud ideed leidsid rakendust, aga ainult kavandites.
pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.).
pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega („Kihutav auto“, „Trammivaguni mürin tungib tuppa“ jne
järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.).
pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.).
annaabi.ee 
