ENERGIA Mehaaniline töö Jõu f mõju pikkusega s teel iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Töö on skalaarne suurus, mis on võrdne rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumissuunalise projektsiooniga fs: A=fs s. Avaldis kehtib tingimusel, et fs jääb muutumatuks; see peab paika ka siis, kui keha liigub mööda sirget ning jõud moodustab selle sirgega püsiva nurga . Et fs = cos, saame, et A=f s cos. Kui jõud ja liikumise suund moodustavad teravnurga, on töö positiivne; kui nürinurga, on töö negatiivne. Kui = , on töö võrdne nulliga. Kui jõu liikumissuunaline projektsioon ei jää
Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W Kasutegur- nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku( energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 7. Mehaaniline energia On keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude
kehale kiirenduse 1m/s2 vüi keha peab liigub jõu mõjul. Jõus-iseloomustab ühe keha mõju teisele Meh. töö on keha liikumisoleku muutumise kehale. Jõud on mõõt, mis on võrdne keha vektoriaalne suurus kus on olemas arvuline poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva väärtus ja suund. jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Deformat. nim. nähtust, mille puhul toimub A=Fscosα keha osade Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui vastastikuse asendi muutus. A)elastne palju tööd teeb jõud deform.b)plastne ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö Elastsus jõud on võrdeline vedru tegemise kiirust.
liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit. sõidukid ja sportlased peavad ületama õhutakistust, mida püütakse vähendada. Hõõrdumine gaasis liikuva keha ja gaasi vahel toimub seetõttu, et liikuva keha pind haarab kaasa ümbritseva gaasi molekule. Need saavad keha liikumissuunalise impulsi ja annavad osa sellest edasi kaugematele molekulidele. Selle tõttu väheneb liikuva keha impulss ja keha liikumine on takistatud. Sisehõõre on seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur, mida karedam on keha pind ja mida suurem on keha kiirus. Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks. ·Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks nim. aurumiseks.
) Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. (Suletud süsteem süsteem, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata) Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega. Kui jõud mõjub mingi nurga all, siis A on positiivne, kui liikumine on jõuga samasuunaline või A on negatiivne, kui liikumine on jõuga vastassuunaline või Raskusjõu töö h keha poolt läbitud kõrguste vahe Hõõrdejõu töö (Alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati liikumisele vastassuunaline) Elastsusjõu töö
liikumishulga jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. 6. Töö, töö arvutamine TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus, A=F*s*cos alfa 7. Võimsus, kasutegur Võimsus on keha (kehade süsteemi, mehhanismi) töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 8
11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt (füüsikaline suurus), mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. A=Fscosα A-Mehaaniline töö [1J], F-jõud [1N], s- nihe [1m], α- nurk s ja F vahel(1˚). 14.Mida nimetatakse võimsuseks? - Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t ; N- võimsus [1W], A- töö [1J], t- aeg[1s]. 15.Defineerida 1W. - 1W on selline keha võimsus mis teeb 1s jooksul tööd 1J. 16.Mida nimetatakse kineetiliseks energiaks? - Kineetilseks energiaks nimetatakse
hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Ta on vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. · Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Valem on : 7. · Töö skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse ja jõu liikumissuunalise projektsiooni korrutisega. SI süsteemis on ühikuks 1J (dzaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra. · Positiivne ja negatiivne töö Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks. · Seletus ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha resultantjõu töö kohta
Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö on protsessi, mitte olekut kirjeldav suurus. Kui jõu mõjul nihutatakse keha, siis see jõud teeb tööd. Nihke suhtes risti mõjuv jõud tööd ei tee. Töö üldvalem on: r r A = F ds = F ds cos S S Öeldakse, et integraal võetakse üle kõverjoone s, mis tähistab kogu trajektoori punktist 1 punktini 2. Konstantse suuruse- ja suunaga jõu puhul saab kasutada: r r A = F s A = F s cos
olekust korrastamata olekusse. Täielikult korrastamata olekus on süsteemi osad termodünaamilises tasakaalus. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass: = m/V. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Trajektooriks nimetatakse joont, mis näitab keha liikumisteed. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Tööks nimetatakse liikumissuunalise jõu ja sooritatud nihke korrutist.: A = F . s . Töö ühik on 1 J, mis on võrdne tööga, mida teeb jõud 1 N nihkel 1 m. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2 10 m/s2. Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Vastastikmõju avaldub kehadele (osakestele) mõjuva jõu kaudu
conservare -- säilitama), mõnikord ka dissipatiivseteks (ld. dissipatio -- hajuma, kaduma) jõududeks. Töö- Oleku muutust saab mõõta protsessi iseloomustava suuruse - töö abil. Järelikult tähendab oleku muutumine liikumise muutumist jõudude mõjul. Selle muutuse ulatuse mõõtmiseks on füüsikutel eriline suurus -- töö: TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus. Töö ühik ja mõõtmine. Et tee pikkuse ühikuks on meeter (m) ja jõu ühikuks njuuton (N), peaks töö ühikuks sobima nende korrutis. Nii see ka on, ja valemi lihtsuse huvides on jällegi võetud ühik nii, et mingeid täiendavaid kordajaid ei tule: Töö ühikuks on dzaul (J), mis on võrdne tööga, mida teeb
F*s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Seega on ühe dzauli dimensiooniks . - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). - Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J).
Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A kujul F*s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Seega on ühe dzauli dimensiooniks . - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). dimentsioon? - Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J)
Juhi ristlõikepindala suurendamine on samaväärne taksitite rööpühendusega: kahe ühesuguse takisti rööpühendusel takistus väheneb kaks korda. 5.6. Elektrivoolu töö ja võimsus Voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist takistavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks ja selle avaldise saab tuletada juba olemasolevate teadmiste abil. Töö on defineeritud kui liikumissuunalise jõu ja nihke korrutis. Mõjugu elektrivälja poolt laengule q jõud F ja selle jõu toimel nihkub laeng kaugusele d. Siis töö A avaldub: A = Fd. Kuna jõudu ja nihke suurust on raske mõõta, siis avaldame need hõlpsasti mõõdetavate suuruste kaudu. Selleks avaldame jõu väljatugevuse ning laengu abil: F = Eq ja paneme töö avaldisse. Saame, et A = Eqd, aga Ed =U ja q = It ning saame, et A = UIt. Pinget, voolutugevust ja aega on aga lihtne mõõta, sest vastavad mõõteriistad on olemas
saa olla kaht elektroni, mille kõik neli kvantarvu langeksid kokku. Täppisteaduslik kirjeldamine on nähtuse kvantitatiivne kirjeldamine füüsika keeles, kasutades matemaatilist formalismi. Täppisteaduslik meetod on teaduse meetod, mis kasutab: idealiseeritud objekte, võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi, maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi, ühetähenduslikku keelt füüsika keelt, idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Tööks nimetatakse liikumissuunalise jõu ja sooritatud nihke korrutist.: A = F . s . Töö ühik on 1 J, mis on võrdne tööga, mida teeb jõud 1 N nihkel 1 m. Vaatlus on looduse uurimise passiivne vorm, millel on kindel eesmärk, metoodika, kasutatakse mõõteriistu ja tulemused fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et nähtus peab tekkima ja kulgema ilma vaatlejapoolse sekkumiseta. 11
· Kilogramm ja tema etaloon. Kilogramm (kg) on massi ühik: 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri 10 -3m3 puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa. (Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis.) Loeng 4 · Töö. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. · Kineetiline energia. Kineetiline energia on liikuva keha energia. Et selle keha liikumist peatada, tuleb teha samapalju tööd, kui kulus keha liikuma panemiseks. · Potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku
taustsüsteemi suhtes liikumissihilise kiirendusega a0 (näiteks autobuss kiirendamisel või pidurdamisel). Sel juhul mõjub selles süsteemis igale paigalseisvale kehale inertsijõud r r Fi = - ma 0 . Sellest valemist on näha, et inertsijõud on alati võrdeline keha massiga ja suunatud süsteemi kiirendusele vastupidises suunas. Illustreerime seda järgmiste lihtsate joonistega. Vasakpoolsel joonisel alustab auto liikumist ja liigub seetõttu r liikumissuunalise kiirendusega a0 . Kõikidele autos olevatele kehadele mõjub kiirendusele vastassuunaline inertsijõud (antud juhul ka liikumisele vastassuunaline). Auto pidurdamisel on aga vastupidi (parempoolne joonis), auto kiirendus on liikumisele vastassuunaline, inertsijõud on aga suunatud auto liikumise suunas. Mõlemad jõud on tänapäeva ohtlikus liikluses üsna olulised. Nimelt, auto väga järsul pidurdumisel (näiteks autode kokkupõrkel) võib inertsijõud paisata inimese
massiga M tekitab kaugusel r oma masskeskmest gravitatsioonikiirenduse Impulss on suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=mv. kgm/s Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi moodustavate kehade impulside summa ei muutu vastastikmõju tulemusena(p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ).. Newtoni III seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastumõjuga (vastujõuga). Mehaaniliseks tööks nimetatakse suurust, mis võrdub kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega (A=Fs; kus A on töö (J); F on jõud (N) ja s on läbitud teepikkus (m)). Võimsuseks nimetakse ajaühikus tehtud töö hulka: (N=A/t; kus N on võimsus (W); A on tehtud töö (A) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s). Võimsuse ühik on vatt (W); kasutatakse ka hobujõudu (1HJ=735W). Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Keha mehaaniliseks energiaks
projektid ning maja valmis ehitada. Siin on vaja teha nii vaimset kui füüsilist tööd. Edaspidi räägime füüsilisest tööst. Millest sellise töö hulk oleneb? Oleneb rakendatud jõust ja läbitud teepikkusest. Kui on tarvis tõsta raskemat keha, tuleb rohkem tööd teha ja kui on tarvis midagi kaugemale kanda, on tarvis jällegi rohkem tööd teha. On kokku lepitud, et tööks nimetatakse (muutumatu jõu korral /nii suurus kui suund säilivad/) liikumissuunalise jõu ja sooritatud nihke korrutist. A=F.s Töö tähis on A, ühik 1 J, mis on võrdne tööga, mida teeb jõud 1 N nihkel 1 m. Töö on skalaarne suurus, kuigi nii jõud kui nihe on vektorid. Põhjus on selles, et töö suunal puudub igasugune füüsikaline sisu. Mida tähendab " liikumissuunaline jõud"? see on kehale mõjuva jõu komponent, mis mõjub keha liikumise sihis. F
annaabi.ee 
