IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga töötamisel, võib
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada
Newtoni seadus Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge’i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia
on pea võimatu leida. Sellega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud on kompenseerunud ehk vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. Näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis siis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud ülespoole mõjuva üleslükkejõuga Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud. Selliste järeldusteni jõudis Inglise loodusteadlane Isaac Newton looduses toimuvat vaadeldes juba 17. sajandil. Ta sõnastas selle liikumisseaduse järgmiselt: kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige.
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlase
FÜÜSIKA KT 1) Dünaamika- Mehaanika osa, mis uurib 3 vastastikmõju. /uurib jõude. 2) Kinemaatika- uurib liikumisi 3) Vastastikmõju- üks keha mõjutab teist. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha kuju ning muutub keha liikumise kiirus ja suund. 4) Jõud- Füüsikaline suurus, vastastik mõjumõõt Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (N-njuuton) 5) Jõudude liitmine- Jõudusid liidetakse kui vektoreid (nt. Vees ujuv õngekork) F= Fr-Fü 6) Samale kehale mõjuvate jõudude summat nim. resultantjõuks 7) Inerts- Füüsikaline nähtus, mis isel. Keha võimet säilitada oma kiirust ja liikumissuunda. - Inertsus- On keha omadus, mis iseloomustab võimet liikumisolekut säilitada a= F:m (siin on a'l ja f'l nooled peal) 8) Kiirendus sõltub keha inertsusest - Inertsuse mõõt on mass 9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või puuduvad,
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on f�
Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. 29. Mis on keha elastsusjõud? Millega on elastsusjõud võrdne väikese deformatsiooni korral? Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. 30. Sõnasta Hooke'i seadus. Ühik SI-s. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega 1 N/m 31. Newtoni III seadus. Kuidas Newton ise seda seadust nimetas? Kirjuta lahti seaduse sisu. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Nad ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad eri kehadele. 32. Millise jõu liigiga on Newtoni III seaduses tegemist? Vastastikmõjujõud 33. Mis on keha impulss
Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänu elastsusjõule. Kõikide elastsete ainete korral kehtib kindel seos deformatsiooni suuruse ja elastsusjõu vahel: 2. kursus - mehaanika 10. Hooke seadus - elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Selle seaduse sõnastas 1660.a. Robert Hooke. Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hooke'i seadus kehtib juhul, kui keha mõõtmed taastuvad pärast mõjuva jõu lakkamist. 11. Elastsusjõud - jõud, mis tekib elastsete kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgset kuju. 12
........................................................................................ 19 2 Sissejuhatus Valisin oma uurimustöö füüsika valdkonnast, kuna füüsika on aine, mis on mulle alati huvi pakkunud. Kui me aasta alguses õppisime Newtoni kolme põhiseadust, siis saime ka lisamaterjali, kust lugeda nende kohta täpsemalt. Nendega lähemalt tutvudes, hakkas mind see teema üha enam ja enam köitma. Isaac Newton, inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, on inimene, kes muutis meie jaoks füüsikas asjad lihtsamaks ning arusaadavamateks. Tema teooriad on põnevad, mis tekitasid ka töö valmistamisel palju huvi. Töö eesmärgiks seadsin endale saada ülevaade kuulsa füüsiku eluloost ning uurida lähemalt tema panust mehhaanika arengusse. Referaadi koostamisel kasutasin füüsikaõpikut ja teaduslikke raamatuid, mis käsitlevad Newtoni teooriaid. Töö käigus sain teada ka Newtoni panusest
Newtoni seadused Newtoni I seadus e. inertsiseadus kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise põhjusi. Loodi 17. sajandil. Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda.
Mehaanilise maailmapildi tunnusjooni Ajalugu aluseks GalileiNewtoni mehaanika on valitsenud üle kahe sajandi (1719) Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni 1. seadus:
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele.
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6. Jõud on vas
raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Liikumise vormid: Gravitatsioon · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise · Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga erinevaid trajektoore pidi (nt ratas Siin Fg gravitatsioonijõud, m1 ja m2 pöörlemisel) kehade massid, r -kehadevaheline kaugus, · Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid Jõudude liigita
Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: Tähendus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Valemid: ∆p1 + ∆p2 = 0 p = m*v Impulsi muut: ∆p = p2 – p1 GRAVITATSIOONISEADUS: Tähendus: Gravitatsiooni jõud oleneb keha massist, mida suurem on mass, seda suurem on jõud. See ei ole mõjutatav meie poolt. Ajalugu: 1638.A Galileo Galilei – avaldas uurimistulemused 18.sajand Newton – kirjeldas täpsemalt gravitatsioonijõudu Seadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteisepoole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= G*m1*m2 F – gravitatsioonijõud (N) m1/2 – massid (kg) r – kehade vaheline kaugus (m) r2 G – tähistatud kordaja, gravitatsiooni jõud 1kg/1N kohta. G=6,67*10-11 N*m2/kg
omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus · Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirust.
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad te
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist
DÜNAAMIKA on mehaanika osa mis kirjeldab keha liikumist ja selle liikumise põhjuseid. 1) Milles seisneb kehade vastastikmõju? – Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Selle tagajärjel muutub kehade liikumine ja suund. Ei sõltu sellest, mis keha mida mõjutab, võrdne ehk samasugune. 2) Mis võib kehade vastastikmõju puhul juhtuda, too näiteid? – Muutub keha kiirus. 3) Mida näitab jõud, millised on jõu tunnused? – Kehade vastastik mõju iseloomustab jõud. Jõud, mille tähis on F. Jõud näitab vastastikmõju tugevust. Jõu tunnused on suurus ehk arvväärtus, jõusuund. Jõu mõju sõltub jõu rakendus punkti asukohast. 4) Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. 5) Mida ja kuidas teha, kui kehale mõjub üheaegselt mitu jõudu – mis on resultantjõud? – Sama suunaliste jõudude korral liidetakse need jõud arikmeetriliselt. Vastassuunaliste jõudude liitmist lahutame suuremast jõust väiksema ja
Dünaamika Keha on paigal, kui teiste kehade mõjud on kompenseeritud. Kui teiste kehade mõjud antud kehale on kompenseeritud, siis keha võib ka ühtlaselt sirgjooneliselt liikuda. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. ESIMENE SEADUS NÄEB VÄLJA NII: Kui teiste kehade mõjud antud kehale on komperseeritud, siis keha on paigal või liigub ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et kehad üritavad säilita
Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele
Füüsika KT 1. Keskmine kiirus - on kindlas ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. 2. Kiirendus – on kiiruse muutumise kiirus 3. Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 4. Vabalangemise kiirendus – kiirendus on suunatud alla (g=9,8m/s) 5. Inerts – nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada NT: Vedru 6. NEWTONI I SEADUS - vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlase kiirusega ja sirgjooneliselt. 7. NEWTONI II SEADUS - keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. F= m x a 8. Jõud – füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõjude tugevust. 9. Gravitatsiooni seadus –kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdelin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
