..... Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 5 Ohud Ohud 80% 20% Stiihilised ohud Ründed Keskkonna Inimohud ohud Tehnilised rikked ja defektid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6 Keskkonnaohud äike kahjutuli liigvesi lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagnetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7 Tehnilised rikked ja defektid infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 8 Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt
Sulane Juss oli hommikust õhtuni saha ja äkke järel.Andresel endal polnud paremad päevad kui sulasel,ka tema ei teadnud kogu kevade ,mis on puhkus pärast sööki.Kui kambri raiujad söögitundi pidasid ,vehkis peremees põllul külvata. Suvi mõõdus heinatöö ja maja ehituses.Sügiseks olid uued kambrid aegsasti valmis.Eeskambril oli alles põrand alt ära ,kui sündis Krõõdal teine laps,jällegi tütar. Neljandal aastal kaevas Andres Sauna Madise abiga uue kuivendus kraavi,et liigvesi jõkke voolaks.Sündis kolmas laps,jällegi tütar. Viiendal kevadel tundus Eesperes juba seda Vargamäed ,millest Andres oli unistanud:kümmekond noort õunapuud,samuti ka kirsi-ja ploomipuud olid valendvaid õisi täis.Sündis poeg,kes võttis Krõõdal hinge.Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad.Peale Krõõda surma oli Sauna Mari majas abiksja hoolitses Andrese laste eest.Hiljem sai Sauna Marist uus perenaine.
· Sidesüsteemide vara · Bürooseadmed ja tarvikud · Tarkvara · Inimvara · Haldusvara · Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: · soetusmaksumuse · taastemaksumuse · koolituse maksumuse · teenuste katkemise leppetrahvid · konfidentsiaalsuskao leppetrahvid · ... Ohud 6 Keskkonnaohud. · äike · kahjutuli · liigvesi · lubamatu temperatuur ja niiskus · tolm ja saastumine · elektromagnetiline kiirgus · väliste infrastruktuurida rikked või häired Tehnilised rikked ja defektid · infotöötluse infrastruktuuri avariid · riistvaratõrked · sideliinide rikked ja häired · mittekvaliteetsed andmekandjad · infokandja defektid · turvavahendite tõrked Inimohud · Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt. · juhuslikud äpardused
Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus. Realiseerub läbi toiduobjekti või keskkonnamuutuste. Näiteks: rändtirtsud ja rohusööjad imetajad, kopratammid (nende tulemusena tekib liigvesi ja hukuvad nii okas- kui ka lehtpuud) Olelusvõitluse evolutsiooniline tähtsus: 1) Totaalne isendite hukkumine tagab elupaikade vabanemise uutele isenditele 2) Isendite osaline hukkumine tagab selle, et ellu jäävad soodsate individuaalsete omadustega isendid, kes võivad osaleda paljunemises Looduslik valik- isendite individuaalsetest erinevustest lähtuv erinev paljunemise edukus, mis viib isendirühmade kohastumuseni Eeldused: · Peavad eksisteerima erinevused.
Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind tsikuraat peatempliga. On ka teateid mitmekorruslistest elamutest, mis olid ehitatud platvormile, selleks et elamut kaitsta tuvavete eest talviste sademete ajal. Väljakaevamistel on leitud suurtest kibikünadest moodustatud kanalisatsioonikollektoreid, millesse heitvesi ja liigvesi kinni püüti – üleujutuste pärast. Babülon ei kesnud kaua nii vägevana, sest sai paljudel kordadel asüürlaste kallaletungide osaliseks. Nt. 7. saj eKr sai Babüloni linn ja riik hoobi, Asüüria kuninga Sangeribi sõjakäigult. Purustati kuulsaid Babüloni müürid koos kondlustornidega, tapeti kümneid tuhandeid babüloonlaseid ja ülejäänud viidi orjadena kaasa, purustati elanike majad, kuningate paleed,
Sel juhul peab suhteliselt väikesel sügavusel olema suure veemahutavusega ja veega küllastumata pinnasekiht, mis suudab endasse mahutada kogu kuivendatavalt alalt tuleva vee. Polderkuivendust kasutatakse siis, kui liigvett ei ole võimalik isevoolu teel ära juhtida. Selle takistuseks võib olla kõrge veeseis suublas (vett vastuvõtvas veejuhtmes või -kogus) või maapinna liiga väike lang. Kuivendatav ala ümbritsetakse siis madalamast küljest tammidega ning kõrgemast kraavidega, liigvesi kogutakse kokku ja pumbatakse ära. Kolmatsiooni saab kasutada jõeluhtades. Uhtmeterikas vesi lastakse suurveeperioodil voolata luhale, kus uhtmed setivad ning tõstavad sellega maapinda. Kui põhjaveepind jääb endisele tasemele, ongi kuivendusefekt sellega tagatud.Üleujutusi reguleeritakse samuti jõeluhtades. Selleks võib jõesängi puhastada või süvendada, rajada vee kinnihoidmiseks veehoidlaid või eraldada osa jõeluhast jõega paralleelselt paiknevate tammidega
· õhupuudus (O2 10...15%), CO2 kuhjumine · vähe aeroobseid baktereid · puudulik seemnete idanemine ja proteiini süntees · madal temperatuur (2...7C) jahedam · lühem vegetatsiooniperiood · raskemalt haritavad (puudulik kandevõime). Liigniiskuse peamine pahe on õhupuudus mullas. Mullas olev liigne vesi täidab mulla poorid ja tõrjub sealt õhu välja. Kuid õhuhapnik on mullas vajalik nii taimejuurte kui ka bakterite elutegevuseks. Liigvesi takistab normaalset õhuvahetust mullas. Taimejuurte poolt eritatav süsihappegaas ei pääse mullast välja ja hapnikurikas õhk ei saa tulla asemele. Seetõttu taimejuured võivad lämbuda, nende läheduses tekivad mürgise toimega orgaanilised happed (sipelghape jt.). Hapniku puuduse tõttu orgaaniline aine ei lagundu, vaid ladestub mulla pealmises kihis turbana. Kultuurtaimede normaalseks kasvuks on vajalik, et mullaõhk sisaldaks vähemalt 10..
Lähtutakse mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed:
Lähtutakse mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed:
Profiili poolest Aa-Ata-Ta, allpool ka Ga. Enamjõe puhul pindmises kihis toorhuumusliku huumushorisont ja allpool tulevad turbakihid, ei näe kihilisust (meetrit alles turvas kihti järvelubjaga). Jaotatakse veereziimi järgi lammimullad, gleistunud lammimullad, lammi-turvastunud mullad, lammi-madalsoomullad. Veereziimilt enamasti parasniisked või kuivad kaldalammi kõrgemal alal, terrassialal gleistunud või madalsoomullad. Ei sobi metsa kasvatamiseks (üleujutamisel liigvesi), lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) toitained kantakse vette. Nende muldade viljakus on aegade algusest saadik inimesi jõe äärde meelitanud (Niilusel põllud jõeäärsed). Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres, sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk. Soolalembeline taimkate. Sooldunud rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge
5 Elektornast 6 Traumatonast 7 - Hüdronast IV TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Stress iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet võrreldes team genotüübi potentsiaalse võimega. Elastne vastureaktsioon taim elab selle üle ja ei jää jäävaid kahjustusi Plastiline vastureaktsioon toimuvad jäävad kahjustused. 2. Veestress. Liigvesi juured ei saa piisavalt hapniku või kui maapealsed osad on üleujutatud, tekib probleeme CO2 ja mineraalainete kättesaamisega. Samuti võivad vettimisel vetikad või bakterid vohama hakata. Kuivus taim ei saa fotosünteesida, ei saa kasvada. Kui on pikaajalisem, hakkab ka tsütoplasma vett kaotama, muutub viskoossemaks, ained ei saa reaktsioonitsentrisse liikuda ning taim võib surra... 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus
Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36. Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia Vili on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest
Stressor – stressi põhjustaja. Stressi vastureaktsioonid on elastne (pöörduv) ja plastiline (püsiv). Nt elastne on puudel osa vett läheb tsütoplasmast välja – nt stress igas aasta parasvöötme puudel, taim valmistab selleks enne. Plastiline ehk püsiv – tekivad püsikahjustused. Abiootilised – temp, vesi,kliima, toiduainete küllus/puudus, saasteained, valgus jne. Biootilised – herbivooria, patogeenid, tihedus. Veestress. Liigvesi Kuivus – põud ehk ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadusi. Selle tõttu fotosüntees lakkab, tsütoplasma vee kaotamine, valkude denaturatsioon. Põua vormid: õhu- ja mullapõud. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni
Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36.Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia Vili on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos
Mida tähendab ekstreemne/karm/soodne keskkond? Keskkonnaga suhestumine Organism reageerib keskkonna tingimustele: Ekstreemsed tingimused põhjustavad surma Vähem ekstreemsed tingimused pärsivad kasvu (stress) Ideaalsed tingimused võimaldavad paljuneda Ebasoodne mõju ainult kõrges kontsentratsioonis Mõju on vaja madalas kontsentratsioonis, kõrges on surmav Stress Ebasoodsad tingimused/häiringud tekitavad organismile stressi ◦ Kuumus ◦ Kuivus ◦ Liigvesi ◦ Külmus ◦ Soolsus ◦ Mineraalide liiast tulenev toksilisus Biootiline stress: ◦ Herbivoorid, kahjurid ◦ Trampimine/pinnase liikumine ◦ Patogeenid Pidurdub kasv ja areng Kaob võime reprodutseeruda Ekstreemumid Ekstreemumid on surmavad, enne toimivad kontrollmehhanismid Kuidas reageerib organism kõrgele temperatuurile? ◦ Mis ohud sellega kaasnevad? ◦ Mis roll on mõju kestusel? ◦ Mis roll on mõju sagedusel? ◦ Mis roll on mõju toimumise ajal
Endised lapid siilud on ühendatud põldudeks, millel pole äärt nähagi. Vanasti künti harkadraga, äestati karuäkkega, adra ees olid härjad. Nüüd sõidavad põllule traktorid, mitmehõlmalised adrad järel; künd on sügav, vagu sirge ja külvimaa sile. Vanasti tehti seeme käsitsi maha. Külvaja viskas terad külimitust peotäishaaval mulda. Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad ja siluvad pinnase. Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld kartis põuda; sügisel hüüdis üks viljapea teist. Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. Vanasti lõigati leivavilja sirbiga, vihk vihu kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, kuni jõudis rehepeksu järg. Enne päikesetõusu aeti ahted maha, rukist rabati, peksti pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja hobused. Terad tuulati sarjaga aganate seest välja. Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet
dreeniliidused Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus)
annaabi.ee 
