uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järg- nevad viitesulud (mille sees olev viide lõpetatakse vahel omakorda punktiga). Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Viite kuju Viidatava osa järel on sulgudes viidatava teksti autori perekonnanimi, teksti ilmumise aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48–50). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid.
ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Nt. W.A.Mozart „Võluflööt“ 14. Mida ja kuidas püüdsid tõsise ooperi reformijad muuta? 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t lavaliselt dünaamiliseks. Vana tüüpi da-capo asemel hakati kasutama lühemaid aaria vorme. Julgem orkestrikasutus muutis muusikalise väljenduse värvikamaks, tõusis ka baletti ja koori osatähtsus. 15. Millised uuendused tõi G.W.Gluck ooperisse? a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. b) Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. c) Avamängud said terve ooperi lühikeseks kokkuvõtteks. 16. Viini klassikud, nende tähtsus muusikaajaloos. Joseph Haydn Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19
Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust ning vabaneb reaktsiooni lôpus esialgsel kujul ja esialgses koguses. Ta vôimaldab reaktsioonil kulgeda teist teed mööda, kus Ea on madalam (takistab pôhireaktsiooni kulgemist). A+BAB = A+KAK ja AK+BAB+K. Homogeenne katalüüs kôik ained on samas faasis. Kulgeb elusorganismides vesilahuses. Oleneb katalüsaatori konts.-ist. Heterogeenne katalüüs katalüüs toimub katalüsaatori pinnal, sôltub pindalast ja liigendusest: 1) difusioon pinnale 2) adsorbtsioon (vastastiktoime ainega) 3) keemiline protsess 4) desorbtsioon (aine eraldub pinnast) 5) difusioon pinnast kaugemale. Adsorbtsioon nähtus, kus aineosakesed kogunevad faasi sisemusest faasidevahelisele piirpinnale. Tahke aine vôi vedeliku pinnal on alati olemas täiendav pinnaenergia, seob sealseid osakesi.. Autokatalüüs katalüsaatoriks on üks reaktsiooni saadustest. Isekiirenev reaktsioon.
Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3). Idee pärineb mõisahärra, kes ühtlasi oli ka arhitekt reisilt Sotimaale, kus ta vaimustus Balmorali lossist ja kasutas Alatskivi juures selle kujunduselemente. Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris. Vähem, kuid siiski kerkis neogootikat ka Põhja-Eestis. Üks esimesi oli siin Alu, mille tollane omanik Otto von Lilienfeld sai ilmselt inspiratsiooni Itaalias maalimist õppides. Otsesem viide inspiratsiooniallikale võiks olla aga Austrias Trieste lähedal paiknev Miramare loss.
nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). - Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. - Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järgnevad viitesulud, mille sees olev viide lõpeb omakorda punktiga. Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat - Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna- sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. - Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutu- märkidesse, vahel on eraldi lõiguna kursiivis. - Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib
endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla
Materjali ja metoodika peatükk on enamasti mõistlik jaotada alapeatükkideks. Nt.: Uurimisobjekti(de) iseloomustus; algandmed; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus. 2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.1.4.1. Tabelid ja joonised. Tulemuste ülevaatlikuma esitamise huvides kasutatakse tabeleid, jooniseid, skeeme, fotosid ja arvjooniseid (graafikud ja kaardid). Kõik töös esinevad graafilised lisandid nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2, jne). Igal joonisel peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid,
sõnaraamatu. Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 13. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Murdegeograafiline meetodi juurutaja Eestis. Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu. 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14
Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla. Temaatilised otsilehed
Metamärksõnad ja –kirjeldus - Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad - Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst - Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla.
Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu- Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Toim Kadri Koreinik, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõtiseq 8. Võro. 1337. Rätsep, Huno 1976. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Keel, mida me harime. Tallinn: Valgus. 116120. Saar, Ellu 2001. Eesti on klassiühiskond. Eesti Ekspress. Areen, 15. veebruar Saareste, Andrus 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel, 1740. Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu III. Keel ja Kirjandus 5, 293 297; 6, 346355. Tender, Tõnu 1996. Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Tender, Tõnu 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. Vahekokkuvõte Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. T.Hennoste. Tartu. 138147
Olemasoleva kasutusfunktsiooni ja loogiliste liikumissuundade arvestamine on oluline alus puhkevõimaluste planeerimisel, et ei lõhutaks välja kujunenud keskkonda ning säiliks puhketegevuste jätkusuutlikkus. See tähendab et esmalt analüüsitakse lähteolukorrana olemasolevaid liikumissuundi ning puhketegevusi (olemasolevat kasutuskoormust) ning seejärel looduskeskkonna taluvuskoormust. Lähtuvalt tegevustest ning maastikukaitseala liigendusest määratakse mitte toimivad või puuduvad ühendused, juurdepääsud ja liikumissuunad ning alad, kus kasutuskoormus ületab looduskeskkonna taluvusvõime või puuduvad võimalused erinevateks tegevusteks. 189. Maastikuplaneerimise sisu Ülesandeks on regiooni looduslikke eeldusi ning piiranguid arvestades välja töötada meetodid ja arengustrateegiad maakasutuse seostamiseks maastikuliste eeldustega ja
annaabi.ee 
