Nii kindlustatakse piisavalt pehme kontakt lihvitava esemega ja välditakse spooni mahalihvimist. Spetsiaalse, pingiga ühendatava lihvtalla surve juhtimissüsteemi abil saab kontakti suunata täpselt lihvitava eseme kuju järgi. Üks selline täiustatud survejuhtimisviis on osadeks jagatud tald, mille lihvimissurvet saab laiust pidi reguleerida. Pink sobib tisleritöös peaaegu kõikide sirgete esemete lihvimiseks, ka pinnatöötluse vahelihvimiseks. Ketaslihvpink Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel. Trummellihvpink Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks, raamide puhastamiseks. Trummlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trummli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil.
saab laiust pidi reguleerida. Lailintlihvpink Pink sobib tisleritöös peaaegu kõikide sirgete esemete lihvimiseks, ka pinnatöötluse vahelihvimisel. Pinki on kerge kasutada ja lihvimise kvaliteet on kindel, mis annab võimaluse selle kasutamiseks mitmetel lihvimisoperatsioonidel ning töö sellel ei sõltu nii suurel määral töötaja kvalifikatsioonist kui kitsa lindiga lihvpingil. Ketaslihvpink Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel. Ketaslihvseade Üks uuem modifikatsioon vormide lihvimiseks on lihvketastest koostatud lihvseade. Lihvketas kujutab endast ümmargust, umbes 100-300 mm diameetriga lihvpaberiketast. Millele on radiaalsuunas asetatud kitsad, 5-10 mm laiused lihvpaberi ribad, mis on keskelt üksteise külge kinnitatud. Keskkoht on plastiga tugevdatud ja seal on kinnitusava
● Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud . ● Lihvlindi liikumiskiirus ei tohi ületada 38 m/s. ● Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu suunas. ● Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate. ● Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest. Lintlihvpingi põhilisedosad ● Lihvlint (lint mis lihvib) ● Lihvketas (ketas mis lihvib) ● Töölaud (eseme toetamiseks) ● Kaldasendi mõõtur (näitab kalde suurust) ● Lihvimispaber (selle paned lihvlindi või lihvketta külge/peale) ● Lõdvendus kruvi (sellega saab muuta lihvlindi kas vertikaalseks või horisontaalseks. Treipink Treipingi ohutus ● Treitavate toorikute toorikute ringkiirus ei tohi ületada 15 m/s, liimitud toorikutel mitte üle 10 m/s.
renoveeritavate objektide puhul. Teemantpuurimine ei tekita tolmu, kui puurimisel kasutatakse lõiketera jahutamiseks vett. Kui tegemist on valmisolevas ruumis puurimisega (näit: korter, kontor vms.) ja välistatud on vee voolamine maha või seintele, siis on olemas ka varustus puurimisvee kokkukogumiseks. Lõiketerad jagunevad metalli või kivimaterjali jaoks. Tehnoloogia poolest on kuiv ja veega jahutatav lõikamine. Samuti saab seadmeid jaotada lõiketera kuju järgi: lõikeketas, lihvketas, poleerimisketas, toru kujuline puur, keti ja trossi kujuline lõikeinstrument. Kuiv ja märglõikamine tehakse erineval lõikekiirusel. Kuivlõikamise joonkiirus on 80m/s, märglõikamisel 30-35 m/s. Lõiketera ja tehnoloogia valikul lähtutakse kasutusressursist ja jõudlusest ning eelnevast tulenevalt töö omahinnast. Väikesed teemanditükid on lõiketera materjalis. Viimase koostis oleneb lõigatavast materjalist.
Vastus: 14,5 Küsimus 6 Elektererosioon lõikamisel traadiga on traadi minimaalne läbimõõt (mm) Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. 0,05 Märgista küsimus b. 1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Elektererosioon lihvimisel lihvketas Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei sisalda abrasiivosakesi Märgista küsimus b. sisaldab abrasiivosakesi c. tehtud dielektrikust d. valmistatud kõvasulamist Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, freesimine,
3.l6ikeketas puidule Terasharjad Valmistatakse mitmesuguse kuju ja suurusega . On laineliste ja punutud harjastega harjad . Ohutusn6uded 1.Nurklihvijaga töötades tuleb alati kasutada kaitsevahendeid: kaitseprille v6i kaitsemaski , töökindaid,tolmumaski,kuulmekaitseid. 2.töötades tuleb nurklihvijat hoida alati kahe käega. 3.Ei tohi töötada ilma kettakaitseta. 4.Enne töö alustamist tuleb kontrollida,et ketas oleks korralikult kinnitatud. 5.Käivitamise hetkel ei tohi l6ike-v6i lihvketas puutuda vastu töödeldavat pinda . 6.Töötamise ajal tuleb jälgida,et nurklihvija poolt tekitatud sädemed ei tekitaks tulekahju. 7.Ketta vahetamise ajaks peab eemaldama pistiku vooluv6rgust. 8.Ketta pöörlemise ajal ei tohi vajutada kettalukustuse nupule (v6ib puruneda redaktori korpus). 9.Lihvimiseks ei tohi kasutada kunagi l6ikeketast. 10.Peab meeles pidama, et erinevate tootjate poolt toodetud nurklihvijatel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Akutrell
saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
Lõikaja kinnitas, et ei veendunud täielikult töökoha valmisolekut lõikamiseks, jättes märkamata ohtu teisest kinnitatud metallplaadist(3.2). 4.9 punktis mainitakse ära, et tuleb kasutada töötlemistarvikuid, mis on ette nähtud vähemalt selle pöörete arvu jaoks, mis on näidatud tööriista andmeplaadil. Kui lihvkettaid või teisi töörlemistarvikuid kasutatakse nende nomiaalnäitajast suurema pöörete arvuga, võivad need välja lennates kahju tekitada. Kuigi lihvketas vastab nõuetele, siis piltidelt on näha , et lihvketta läbimõõt on üpriski väike. Oleks saanud õnnetust paremini vältida kui see oleks olnud suurem ja parem teise käega toetada. 4. ÕNNETUSE VÄLTIMINE Ohutusjuhendis on kirjas, et töötaja peab üle vaatama töökoha, vabastama läbikäigud esemetest ja veenduma, et seda tööd on võimalik teha. Kuna tegemist oli siiski väikese tööõnnetusega, siis
Kui aga detail hakkab tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale. 10 3. Lihvpingid Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas- ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80.
Kui aga detail hakkab tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale. 10 3. Lihvpingid Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas- ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80.
Ø10 mm, 0 tervik 3.Avardi, 020,030 2 1,58 23700 40 593 750 444750 Ø24,8 mm, tervik 4. Otsfrees 050 1 12 180000 20 9000 150 1350000 Ø12 (1 insert, kermis) 5.Sisekeerme- 020,030 2 0,4 6000 20 300 750 225000 lõikur M28 HSS, tervik 6. Lihvketas 060,070,08 3 18,5 277500 100 2775 500 1387500 Ø22 0 Kulutused kõikidele lõikeriistadele kokku(EEK): 4169250 Kulutused lõikeriistadele ühe detaili kohta CLR = LR / N = 4169250/15000 = 278 EEK 14 Kulutuste kokkuvõte Tabel 5.4 kulutuste kokkuvõte Kirje nimetus Ühik Hind Maksumus 1
trumli välispinnale kinnitatud lihvmaterjaliga. Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks raamide puhastamiseks. Trumlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trumli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil. 34 Ketaslihvpink Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel. 35 Kitsas lintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200mm ja selle liikumiskiirus ca 20m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist
kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümarlihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. Ettenihkeliikumised – ringettenihe nt ja pikiettenihe sp – antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr sooritab lihvketas. Joonis 23. Välisümarlihvimine 37. CNC pingid CNC – tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control. Eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Praktikas on asi nii, et tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. Arvjuhtimist kasutatakse tänapäeval pea kõikides töötlemispinkides. Näiteks treipinkides,
Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad
Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad
nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid. Nimelt on silikaatidele iseloomulik
joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad
49) töödeldakse pöörd- Meetodit kasutatakse tavaliselt suure täpsusega kehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümar- tasapinnalisuse saavutamiseks. Poleerimine on lihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. pinnakareduse vähendamise levinuim meetod. Ettenihkeliikumised ringettenihe nt ja pikiettenihe Lõikuriks on elastne abrasiivketas, -lint või abrasiivi sp antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr suspensioon. sooritab lihvketas. 2.5.3. Mittetraditsioonilised töötlusmeetodid Mittetraditsioonilisi töötlusmeetodeid kasutatakse juhul, kui detailide töötlemine mehaanilise lõike- protsessi abil osutub vähetootlikuks või hoopiski
annaabi.ee 
