LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega
otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti puhtuse sümboliks. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on kõva ja raske, aga hästi lihvitav ja annab hea läikiva pinna. Oliivid valmivad alates hilissügisest ning neid korjatakse puudelt talv läbi. Õlipuuokstest pärg asetati vanasti olümpiavõitja pähe, ka aastal 2004 Olümpiamängudel Ateenas asetati see võitja pähe kui autasu suursaavutuse eest rahumeelses võistluses. Vanarooma kirjanik Plinius, kes elas esimesel sajandil, ütles: "On olemas kaks vedelikku, mis inimese kehale mõnu pakuvad, sisemiselt vein ja väliselt õli, mõlemad on puudelt saadud
kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti puhtuse sümboliks. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on kõva ja raske, aga hästi lihvitav ja annab hea läikiva pinna. Oliivid valmivad alates hilissügisest ning neid korjatakse puudelt talv läbi. Õlipuuokstest pärg asetati vanasti olümpiavõitja pähe, ka aastal 2004 Olümpiamängudel Ateenas asetati see võitja pähe kui autasu suursaavutuse eest rahumeelses võistluses. Vanarooma kirjanik Plinius, kes elas esimesel sajandil, ütles: "On olemas kaks vedelikku, mis inimese kehale mõnu pakuvad, sisemiselt vein ja väliselt õli, mõlemad on puudelt saadud.
tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Kitsaslintlihvpink Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritakse käsitsi või mehaaniliselt nii, et lindi ja lihvitava eseme vahe oleks 20-30 mm. Laua pikkus on 2-3 meetrit ja see on oma ehituselt avatud, et lihvimistolm saaks tööobjektilt eemalduda. Tolmuimur peab tingimata olema sisse lülitatud, kui masinal töötatakse. Kitsaslintlihvpink Pingil töötamisel peab lihvitav koht lihvimise ajal ümberpaiknema, ja selleks liigutatakse lauda põikisuunas või talda piki linti. Kui lihvitav koht lindi liikudes jääb paigale, tekib "lohk", ja pind ei jää ühetasane. Samuti peab eseme servade lihvimisel ettevaatlik olema ja tallale mitte liiga kõvasti vajutama, kuna lint võib serva kergesti "kumeraks" teha. Seepärast vajab töö lihvpingil harjutamist ja eriti spoonitud toote lihvimine nõuab töötajalt kõrget kvalifikatsiooni. Kitsaslintlihvpink
· Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks
· Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada. · Tarduvale pahtlile vett lisades segu omadused ja töödeldavus ei taastu. LK.3 SÄILITAMINE · Kottides pahtlipulber hoida kuivas ruumis suletult.
lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini. Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 9. Lihvimise kasutamise eesmärk. Mida mõistetakse mõiste ,,halvasti lihvitav materjal" all? 10. Käiades kasutatavad abrasiivid. Milliste materjalide töötlemiseks neid kasutatakse? Elektrokorund ( Al2O3) - punane, valge. Normaalne elektrokorund on pruunika värvusega. Al oksiidi sisaldus 90%. Sitkete materjalide lihvimiseks ( Terased). Ränikarbiid (SiC4)- rabedate materjalide lihvimiseks. (malm) Boorkarbiid ( ) viimistlevaks tööks hea, 40-50% teemanti kõvadusest Teemant suur kõvadus, lõikab enamus materjale (kõvad metallid)
töötlemistingimuste suhtes. Ilmnenud laigulisus ei ole krohvidefekt. Väiksema polümeerlisandiga mineraalkrohvid on soovitav üle värvida. Lisalugemist vt mineraalsed fassaadikrohvid . Grundputz Leicht G85 Kergkrohv Grundputz Leicht G 85 on mineraalne vett-tõrjuv kuivmört vastavalt DIN 18 550 nõuetele. Materjal on lubi-tsementsisaldusega, vett ärajuhtiv, hüdrofobiseerivate kerglisanditega hall krohvisegu. Tugevusomadustelt vastab mördigrupile PG II. Teralisus 0-2 mm. Toode on lihvitav vilthõõrutiga faktuuri. Kasutatakse aluskrohviks välis- ja sisetöödel. Ei sobi sooldunud pindadele ega sokli piirkonnas (tehniline leht). Rauhputz Rauhputz on difuusne, vett-tõkestav mineraalne viimistluskrohv sise- ja välistööks. Plasthõõrutiga töödeldes moodustab hõõrdfaktuuri. Materjal on kergesti töödeldav. Puhas marmorliiv, spetsiaalne valge tsement ning lubi annavad pealispinnale säravvalge värvuse. Kõrge vee sidumisvõime tagab
u eendekiirus, m/min B vineeri lehe laius, m s vineerilehe paksus, m 32 Lihvimispinkide arvu leian valemiga: Q n = p W Ak = = 0,4 tk. p tööpäevade arv aastas W vahetuste arv tööpäevas 3 Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks. · Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2 · Ühes m3 s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk. · Ühes m3 s lihvitav pindala: 100,8 m2 · Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2 lihvitava pinna kohta: 0,020 · 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse: Kvaliteediklass B nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga.
u – eendekiirus, m/min B – vineeri lehe laius, m s – vineerilehe paksus, m 32 Lihvimispinkide arvu leian valemiga: Q n = p W Ak = = 0,4 tk. p – tööpäevade arv aastas W – vahetuste arv tööpäevas 3 Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks. • Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2 • Ühes m3 – s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk. • Ühes m3 – s lihvitav pindala: 100,8 m2 • Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2 lihvitava pinna kohta: 0,020 • 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse: Kvaliteediklass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga.
| O-CO-CH3 27. Polüakrüülpolümeerid ehk akrüülpolümeerid ehk akrüülid Omadused ja kasutus: · Amorfne, · lineaarne, · polaarne, · orgaanilistes solventides ehk lahustes lahustuv, · sündiotaktilist asetust ~75%, · head optilised omaduse (pleksiklaas), · hõlpsasti vormitav, nt vannide, kraanikausside vaakumvormimine · kõvendatav UV-kiirgusega, nt hambaplommid ja lakid mööblitööstuses · kergesti lihvitav, kui on pikema kõrvalahelaga kui 4 süsinikku ja seda pahtli tootmisel · hea soojapidavuse tõttu kasutatakse villa asendajana; · UV kiirtele vastupidavuse tõttu markiiside ja vaba aja rõivaste valmistamisel, tehakse ka tennisevõrke ja autokatteid; · otstarbekas on kasutada akrüül- kiudusid nende esemete valmistamisel, mis peavad taluma pikaajalist ilmastiku- ja päikesetoimet.
· Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks
sinna jäänud järvekene; kus aga nutab leskinaine, sinna jooksemas jõeke. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ILUKÕNELAUSED ehk RETOORILISED LAUSESTUSED > Retooriline küsimus ! ! ! ! ! --> Pöördumine ! ! ! ! ! -> Hüüatus ! ! Kas siis selle maa keel ! ! Laulo tules ei voi ! ! Taevani toustes ülles ! ! Iggavust ommale otsida? (K. J. Peterson) ! ! Laena mulle kannelt, Vanemuine! (F. R. Kreutzwald) ! ! Oo, et sädemeid kiljuks mu hing ! ! kui käial lihvitav väärisvaas! (P.-E. Rummo) Ilukõnelausid saavutatakse lauseliikmete ÜMBERTÕSTE e INVERSIOONIGA. !! ! ! Mis säält paistab päälta ladva? (rahvalaul) ! ! Ju lapsena igatsesin merd ääretult mina (F. Tuglas) Sagedased võtted on ka lauseliikmete VÄLJAJÄTT ehk ELLIPS, ning LAUSEKATKESTUS ehk HÄLVE. !! ! ! Saksad sandid, majad madalad (rl) ! ! Männi roheline samet, ! ! üksik metsatee, ! ! pedak heleroheline, ! ! kask kuldkollane. (J. Liiv) ! ! Olen... olen Merineid. (M. Under)
Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv
Kõik erinevad vead raskendavad töötlemist ja viivad alla puidu mehaanilised om. 3. Polivinüülatsetaatliim e PVA: Termoplastne vaik e liim. PVA on polivinüülatsetaadi emulsioon vees, mis kuivab vee aurumisel või imendumisel puitu. Mittemürgine, üldotstarbeline, säilib mõõdukalt soojades tingimustes väga kaua, külmumisel muutub kõlbmatuks. PVA ei ole veekindel, kuid seda on B3 ja D3 tüüpi liimid. Kollane alifaatvaiguga PVA on kuumus ja niiskuskindel, hästi lihvitav ja ei ummista lihvpaberit. Olemas ka spetsiaalsed aeglaselt kuivavad PVA liimid, mis võimaldavad täita suuremaid lõhesid (nt nn PVA pahtlid). PVA eelised: PVA puudused: a)nakkub hästi paljude materjalidega a)termoplastsus e kuumutamisel pehmeneb b)pinged liimiühenduses on ühtlased b)mitteküllaldane veekindlus c)kahjutud tervisele (veepaasil) d)keemiliselt neutraalne e)valguskindel f)ei vaja kõvasteid
Pahtelsegudeks ehk tasandussegudeks nimetatakse pastataolisi masse. Enne värvimist silutakse ehk pahteldatakse selle pastaga pind lõplikult. Liimpahtel. Seda turustatakse valmispastana. Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides. Liimpahtlit võib kasutada seinte, uste, akende, lagede jne silumiseks. Põrandate pahteldamiseks ta ei sobi, sest pahtel ei ole selleks piisavalt tugev. Liimpahtel on suhteliselt kergesti lihvitav. Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna. Seda kasutatakse: põrandate pahteldamiseks, niiskete kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine. Sünteetilised pahtlid. Need sobivad väga erinevate materjalide silumiseks. Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub. Sünteetilise pahtlina on tuntud EPO-pahtel. EPO-pahtlid: kahanevad kuivamisel vähe, on väga tugevad, on raskesti lihvitavad.
annaabi.ee 
