10 lihtlauset meediast 1.Oliver Läll selgitas, et Eesti fännid pole olukorraga rahul. Allikas: Õhtuleht 2. Riigiettevõtted, firmad ja asutused võtavad tööle pagulasi. Allikas: Õhtuleht 3.Tudengid, õpilased ja mudilased alustasid kooliteed. Allikas: Delfi 4.Riigikogu, valitsus ja president pole rahul praegu toimuvaga. Allikas: Delfi 5. Obama, Merkel ja Cameron kohtusid üleeuroopalisel tippistungil. Allikas: Õhtuleht 6.Meteoroloogid, EMHI ja Ilmateenistus hoiatavad sügiste äikesetormide eest. Allikas: Õhtuleht. 7.Eesti rahvas, nii noored kui vanad on vastu pagulaspoliitikale. Allikas: Delfi 8.Pagulased, mustlased ja asunikud jõudsid Ungarisse. Allikas: Õhtuleht 9.Kanepi, Williams ja teised esireketid astuvad üles Prantsusmaal turniiril. Allikas: Õhtuleht 10.Putin ütles, et tuleb jääda rahulikuks. Allikas: Delfi TPT AA-14 13.12.2015
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm.
Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti keele töö koosneb kahest osast: 1. Lugemisülesanne kontrollib loetust arusaamist ja oskust loetut analüüsida, tõlgendada. 2. Kirjutamisülesanne kontrollib 1) häälikuõigekirja, 2) suure ja väikese algustähe kasutamist, 3) kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, 4) oskust kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind-ja põimlauset, lauselühendit ja lisandit, otse-ja kaudkõnet, 5) oskust õigesti kasutada käändeid ja omadussõnade võrdlusastmeid, 6) oskust leida sünonüüme ja antonüüme. Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Töösse on kaasatud kõikidest keele aspektidest kaks: keelestruktuuride testid ja lugemisoskuse testid.
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8.Lauselühendid. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm
- Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku-
Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." · Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. · Otsekõne võib sisaldada ka ütet. Nt ,,Tere, tädi Alma," ütles ta, ,,kas valget riiet on?" 6 KOONDLAUSE Lihtlauset, milles on kaks või rohkem samale küsimusele vastavat lauseliiget, nimetatakse KOONDLAUSEKS. Kadri, Liisi ja Kristiina teevad koolilehele kaastööd. kes? kes? kes? Nad kirjutavad artikleid, uudisnuppe ja arvustusi. mida? mida? mida? Eile ega üleeile nad toimetuses ei käinud. millal? millal? KOONLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Komaga Komata
LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu. Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed. NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest: Piip suus, kepp käes, kutsus kass lapsi lugema. Verbita lauselühend vastab küsimusele kuidas? ja on lauses määruse funktsioonis. 1. des-lauselühend väljendab samaaegset tegevust (Raamatut lugedes unustan kõik enda ümber.), nud- ja tud-lauselühend eelnevat tegevust (Puud lõhutud, võis hakata sauna kütma
veel atra aia pääle · Parallelismis enam kui kahest lihtlausest koosnev jada: Märt määndab, Kadri kaandab, Simun tei silda soie pääle, Niklus needab, Toomas tore miis sõidab üle; Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu; Jaan viskab esimese jahe kivi vette, Jaak teise ja Mihkel kolmanda; Põllumees põline rikas, ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas · Parallelismis kaks võrdus- või võrdlusvormilist lihtlauset: Rääkimine hõbe, vaikimine kuld; Laenaja on sõber, tagasinõudja vaenlane; Vask vaese kuld, tina kehva hõbe · Parallelismis kaks võrratust: Mõtsa varjun parep ku lehe varjun, mehe varjun parep ku mõtsa varjun · Parallelismis mitmesugused implikatiivstruktuurid: Pisikesed lapsed, pisike mure, suured lapsed, suured mured; Kui otsas, siis hooleta; kui vatsas, siis vaevata; Kus silm, seal külm; kus
Miks hakkas Tõnul jänesest kahju? Miks jättis Tõnu jänese ellu? Miks muutus jänes rõõmsaks? Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 2. tegevus Teema: Tüdruk ja torn. Pildiseeria järjestamine ja teksti sisu analüüs. Eesmärk: Laps analüüsib teksti sisu kuuldud jutustusele toetudes täiskasvanu küsimuste toel. Laps moodustab laiendatud lihtlauset ja õpitud põimlausemalle küsimustele vastates, korrigeerimisülesandes ja lauset lõpetades. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Kas sa mäletad, mida me eelmisel korral vaatasime pilte ja tegime? jutustasime. 1.Sisuaastavatel
Laps hakkab, kuigi vähesel määral, kasutama kõnet oma tegevust reguleerivas funktsioonis (annab näiteks iseendale korralduse “Hakka kirjutama”). Seoses mälu ja sisekõne arenguga on III-V klass sobiv aeg tekstiloome õpetamiseks. Emakeele seisukohalt on II etapi peamised ül’d: kujundada lihtsamad tekstiloomeoskused (tekstilähedane ümberjutustus, oma tegevuse kirjeldamine), õpetada mõistma ja kasutama laiendatud lihtlauset ja koondlauset (lastele on sel perioodil kalduvus kasutada ahellauset) ning mõnda lihtsamat liitlause tüüpi (nt. sihitislauset). Lapsed loevad etapi lõpul peamiselt sõnade kaupa, kirjutavad küll vältevigadega, kuid ei moonuta enam sõna häälikkoostist. Kuid verbaalsete instruktsioonide meeldejätmine ja nende järgi tegutsemine ning oma tegevuse verbaliseerimine on endiselt ebatäpne või ei õnnestu üldse. Seetõttu vajab õpiülesannete sooritamine
Suuline kirjalik kõne erinevad üksteisest nii lauseehituse, sõnavara kui esitusega kaasneva mõju poolest. Pange täpselt kirja, mida kaaslased ütlevad. Lugege see pärast läbi. Mille poolest erineb selline tekst kirjalikust kõnest? Erinevused on mitmesugused. Lauseehitus suulises kõnes on lause lühem, kasutatakse tavaliselt lihtlauset, ka rindlauset, ei kasutata põimlauset. laused jäetakse lõpetamata. sõnade järjekord on teistsugune: suulises kõnes on informatiivsed sõnad eespool Sõnavara hellitussõnu kasutatakse enam suulises kõnes. Intonatsioon
kasutada tavalist disjunktsiooni. Võib küll tekkida lahendeid, mis ei klapi ülesande algtingimustega (nn võõrlahendid), kuid neid saab algtingimustega võrreldes kõrvale jätta. 1 7. PREDIKAATLOOGIKA (PREDIKAATARVUTUS) Traditsioonilises loogikas uuritakse atributiivset lihtväidet kui objekti, mis koosnes kvantorist, subjektist, koopulast ja predikaadist. Lausearvutuses aga ei tunta huvi lihtlause sisemise struktuuri vastu, lihtlauset käsitletakse kui tervikut, millel on tõeväärtus vastavalt interpretatsioonile. Tehete abil moodustatud liitlausete struktuuri võetakse küll mingil määral arvesse, ent valemites esinevate lihtlausete puhul oluline vaid nende tõeväärtus. Kuna traditsiooniline loogika suutis uurida seda, mis toimub lause sees – kuidas predikaati subjektile preditseeritakse, siis osutus lausearvutus selles mõttes traditsioonilisest loogikast
algtingimustega (nn võõrlahendid), kuid neid saab algtingimustega võrreldes kõrvale jätta. 1 7. PREDIKAATLOOGIKA (PREDIKAATARVUTUS) Traditsioonilises loogikas uuritakse atributiivset lihtväidet kui objekti, mis koosnes kvantorist, subjektist, koopulast ja predikaadist. Lausearvutuses aga ei tunta huvi lihtlause sisemise struktuuri vastu, lihtlauset käsitletakse kui tervikut, millel on tõeväärtus vastavalt interpretatsioonile. Tehete abil moodustatud liitlausete struktuuri võetakse küll mingil määral arvesse, ent valemites esinevate lihtlausete puhul oluline vaid nende tõeväärtus. Kuna traditsiooniline loogika suutis uurida seda, mis toimub lause sees kuidas predikaati subjektile preditseeritakse, siis osutus lausearvutus selles mõttes traditsioonilisest loogikast
annaabi.ee 
