ГУЛЯШ
Мясо,
нарезанное кубиками, кладут слоем в
1–1,5 см на разогретую с жиром сковороду
или противень, обжаривают до образования
поджаристой корочки, посыпают солью и
перцем. Обжаренное мясо помещают в
глубокую посуду, заливают горячим
бульоном или водой, добавляют пассерованный
томат-пюре и тушат 1–1,5 ч. Затем вводят
разведенную красную пассеровку,
пассерованный мелконарезанный репчатый
лук, перец горошком, лавровый лист и
тушат при слабом огне 15–20 мин до
готовности. В гуляш можно добавить
сметану и чеснок.
При
отпуске в тарелку кладут гарнир, рядом
– гуляш, посыпают измельченной зеленью.
В качестве гарнира используют рассыпчатые
каши, пасту, отварной или жареный
картофель.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts..................................................................................... ....5 1.4Puidu
Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ja Sotimaa rann
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse
Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded. Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike)
munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. v Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist
SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1 Ergonoomika....................................................................................................................................3 2 Arvutiklassi ehitus............................................................................................................................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala.......................................................................................................................................4 1.3 Siseviimistlus.............................................................................................................................4 1.4 Arvutiklassi valgustus.................................................................
Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. · Toidupüramiidi korrused mida tuleks jälgida : Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS · Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing
Kõik kommentaarid