Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö
V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates. Tõusul rütm tiheneb- see tähendab, et tõusul, kui on vaja kiiresti üles minna, siis jalgade ja käte tõuked tihenevad ning lihased peavad tegema rohkem tööd. Uisustiili baastehnika ehk tõusutehnika. Baastehnikat kasutatakse tõusudel, kuid harrastajad kasutavad seda ka tasaselmaal. Tõukesuusa poolne kepp on natuke eespool. Baastehnikas keha ei pöördu, kõhulihased teevad tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul. Tehnika põhipunktid: · Keha ei pöördu · Kõhulihased teevad tööd otse ettepoole · Suuskade V-nurk on üsna suur · Libisemissuusa tõukele annab effektiivsust põlve kõverdamine pingutusfaasis · Tõuke lõpus kasutatakse intensiivselt säärelihaseid · Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole Mogren tehnika
vastav kava. Esiteks tuleks selgeks teha mis on sinu eesmärgid! Kui soovid panna rõhku teatud kehapiirkonna treenimisele, on sul vaja võtta kavva harjutusi, mis keskenduvad sellele piirkonnale. Kui soovid relieefsemaid lihaseid , võid vajad aeroobse treeningu osakaalu suurendamist. Suured raskused ,aeglane tempo ja väiksem arv kordusi aitavad kasvatada suuremaid, tugevamaid lihaseid. Kergemad raskused ,kiirem tempo ja suurem arv kordusi aitavad suurendada lihasvastupidavust. Veel üks oluline asi millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata on su kehatüüp. Suurema kehakaaluga inimestel kes ka lihtsamalt kaalus juurde võtavad peaksid valima kiire treeningtempo ja lühikesed pausid seeriate vahel. Samuti tuleks rõhku panna aeroobsele osale. Samas loomulikult atleetlikud inimesed peaksid eelistama suuremaid raskusi ja rahulikumat tempot ning ka lühkesi pause seeriate vahel. Mis soodustab lihastugevuse suurenemist. Inimesed kellel on aga
mis arendavad hästi koordinatsiooni ja rütmitunnet. Lihastreeningu osa on lühike - jõuharjutusi tehakse suurematele lihasrühmadele. Tund lõpeb venitusharjutustega. BODY aeroobika (kasutusel ka Bodysculpt, Bodytoning, Bodyshape) on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. Koormuse suurendamiseks võib kasutatada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, kangid jne.). Lisaraskusi kasutatakse ainult põhiosas, mitte kunagi soojenduse ajal. Oluline on, et harjutusi ei tehtaks kiirustades, pigem peaks liigutuste tempo olema rahulik, mis võimaldaks harjutusi sooritada õige tehnikaga, fikseerides
lihasrühmadele. Tund lõpeb venitusharjutustega. Treening on mitmekesine ja vaheldusrikas, mis suure füüsilise koormuse tõttu sobib vaid heas vormis olevale harrastajale. BODY aeroobika (kasutusel ka Bodysculpt, Bodytoning, Bodyshape) on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. Koormuse suurendamiseks võib kasutatada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, kangid jne.). Lisaraskusi kasutatakse ainult põhiosas, mitte kunagi soojenduse ajal. Oluline on, et harjutusi ei tehtaks kiirustades, pigem peaks liigutuste tempo olema rahulik, mis
erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. · Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega
südameveresoonkonnale. Kombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad ning sammud keerulisemad, mis arendavad hästi koordinatsiooni ja rütmitunnet. Lihastreeningu osa on lühike - jõuharjutusi tehakse suurematele lihasrühmadele. BODY aeroobika - on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. FAT-BURNING - pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. STEP aeroobika - on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega
rütmitunnet. Lihastreeningu osa on lühike - jõuharjutusi tehakse suurematele lihasrühmadele. Tund lõpeb venitusharjutustega. Body aeroobika (kasutusel ka Bodysculpt, Bodytoning, Bodyshape) on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. Koormuse suurendamiseks võib kasutatada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, kangid jne.). Lisaraskusi kasutatakse ainult põhiosas, mitte kunagi soojenduse ajal. Liigutuste tempo peaks olema rahulik, mis võimaldaks harjutusi sooritada õige tehnikaga, fikseerides asendeid
Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Ringtreening on ideaalne rasvapõletustreening. Tund sobib nii algajatele kui ka edasijõudnud harrastajatele. BODYBUMP 6 Tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse lihtsaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. Sobib hästi neile kes pelgavad keerulisi sammukominatsioone, sest tegemist on lihtsa kuid väga tõhusa treeninguga. Koormuse tõhustamiseks kasutatakse sageli abivahendeid (step-pink, hantlid jne.) Tund annab hea füüsilise koormuse ja oma lihtsuse tõttu on sobiv ka algajatele. Vesiaeroobika Vee keskkond pakub hoopis teistlaadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Kasutades ära
Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad,
Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks selja- ja kõhulihased. Olenevalt distantsi pikkusest muutub ka ülakeha lihaste roll, kuid jooksmise juures on väga tähtis käte töö. Seega on vaja treenida ka deltalihast, et muuta käed liikuvamaks. Jooksja lihastreeningu edukaks tagamiseks peab jälgima treeningu olemuse ajalist järjestust. Ettevalmistaval perioodil domineerivad lihasvastupidavust arendavad harjutused. Seejärel tuleb tõsta organismi võimekust kestvaks tööks, seda optimaalsel kiirusel. Võistlustele lähenedes tuleb muuta ka harjutusvara võistlusspetsiifilisemaks, tuleb tõsta võimekust võistlusdistantsi läbimiseks soovitud kiirusega. Üldise printsiibi järgi sooritataksegi kõigepealt vastupidavusharjutused, seejärel jõuharjutused. Olenevalt sellest, kas tegemist on sprinteri või distantsijooksjaga, on vaja läbi viia
.... 4 Ringtreeningu variante ................................................................................................... 5 Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika..................................................... 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Lokaalset lihasvastupidavust on kõige parem arendada ringtreeningu vormis. Ringtreening on treeninguvorm, kus ühe harjutusringi jooksul tehakse tavaliselt olulisematele lihasrühmadele vaheldumisi 8-12 harjutust. Korduste arv, harjutuste iseloom ja raskus ning puhkeintervallid olenevad treeningu ülesannetest. Lokaalse vastupidavuse arendamiseks valitakse raskused, mis on pool maksimaalsest, et suuta ühte harjutust teha küllaltki palju kordi. Puhkeintervallid on sealjuures
osana. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. 11 Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega
tagab nende lihasgruppide jõu arendamise, mille jõud määrab edu valitud spordialal võimaldab fikseerida tähelepanu õpitava liigutuse üksikutele osadele, paremini 5 tunnetada spordiharjutuse struktuuri võimaldab tunnetada ja kinnistada kinesteetilisi aistinguid'' (tlu.ee) (kasutatud 03.03.2017) 2.2. Kerelihaste treenimine Kätekõverdusi kasutatakse sageli selleks, et arendada ülakeha jõudu, plahvatuslikkust ja lihasvastupidavust. Kasutatakse üldkehalise ettevalmistuse treenerite poolt sportlaste peal paljudel spordialadel. 6 Joonis 1. kätekõverused Rippes kätekõverdused on keharaskuse tõstmine maapinnalt kõrgemale kasutades käte- ja seljalihaste jõudu. Joonis 2. rippes kätekõverdused 7 Kükid on jalalihaste jõu abil põlvede kõverdamine nii, et põlved ei läheks üle varvaste. Joonis 3. Kükk
• muusika tempo aeglustamine; • rahustava ja lihaseid lõdvestava iseloomuga liikumiste kasutamine. LIHASTREENING (JÕUHARJUTUSED) Pikkus sõltuvalt tunnist 10–20 minutit. Eesmärgiks on erinevaid jõuharjutusi tehes nii üla- kui ka alakehalihaste tasakaalustatud treenimine, keskendudes keha nõrkadele lihastele. Treenida tuleb võrdselt nii agoniste kui ka antagoniste, süva- ja pindmisi lihaseid; paremat ja vasakut kehapoolt. Aeroobikatunnis arendatakse lihastreeninguga eelkõige lihasvastupidavust, st lihaste võimet töötada pikema aja jooksul, sest raskused lihasjõu suurendamiseks on suhteliselt väikesed. Lihastreeningul pea meeles, et: • muusika tempo oleks rahulik, kuid rütmikas; • harjutuste alg- ja lõppasendid oleksid täpsed, liigutuste õiget sooritamist toetavad lähteasendid tuleks valida nii, et liigutuste raskusaste oleks rühmale jõukohane; • vältida ülipikki sarju, soovitav korduste arv harjutuste seerias on 8–16 korda;
· Tugimotoorika arengus on murranguline periood 4.-6. eluaastal, kusjuures täiskasvanule omane küpsus saavutatakse 7.-10. eluaastaks · Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni DÜNAMOMEETERIA Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala. Kasutatakse isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline
50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis?
päev, soovitavalt hommikuvõimlemise ajal. Sellised harjutused äratavad organismi, aitavad valmistuda päevaseks treeninguks ja muuta see efektiivsemaks. Teine sobivam aeg venitusharjutuste tegemiseks on 2-3 tundi pärast õhtust treeningut, kui kesknärvisüsteemi treeningujärgne aktiivsus on jõudnud tagasi normaaltasemele. 4. JÕUHARJUTUSED Jõuharjutustega lihaseid treenides tõstame nende toonust, suurendame lihasjõudu ja -massi ning lihasvastupidavust. Jõud on oluline nii kehalise töövõime kui ka tugiliikumisaparaadi koormustaluvuse suurendamiseks. Tugevad lihased tagavad normaalse kehahoiu ning kaitsevad liigeseid, aidates ära hoida võimalikke vigastusi ja ülekoormust. Lihastreeningu eesmärgiks peab olema nii üla- kui ka alakehalihaste tasakaalustatud treenimine, keskendudes keha nõrkade lihaste treenimisele. Harjutuste sooritamisel on enamasti eesmärgiks pingutuse ajal lihase algus- ja kinnituskoht teineteisele võimalikult
annaabi.ee 
