skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne ► Keha liigutamine ► Siseelundite töö ► Annavad kehale kuju ► Toodavad kehasoojust ► Kaitsevad siseeelundeid Lihaskiudude erinevus
süsihappegaasi/veeauru.7)NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA->vahendab ja töötleb informatsiooni. 8)SISENÕRESÜSTEEM->reguleerib organismi eluvaldusi.Hormoonid-ained,mida toodavad sisenõrenäärmed(need on:ajuripats,kilpnääre,kõrvalkilpnääre,kõhunääre,neerupealised,sugunäärmed). Homöostaas(stabiilne sisekeskkonna säilitamine):Neuraalne regulatsioon: närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar.Sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi,lihasteni.(nt kuum pliit).Toimub suhteliselt kiiresti. Humoraalne regulatsioon: hormoonide abil.Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises.Toimub aeglaselt,aga järjekindlalt.*Tagasiside + :kui midagi hästi,võimendab seda veelgi. -:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult.
väsinud ja "vigastatud" staatusesse ja ei võta täielikult vastu edasise treeningu. Puhates, näiteks magades, lihased taastuvad nagu ka kogu meie keha üldse. Ületreenimine · Ületreenimine ilma puhkamiseta võib põhjustada mitmeid mitte tahetud protsesse. · Võib põhjustada rabandusi, tsirkulatsiooniprobleeme ja/või lihaskoe aeglast arenemist. Samuti langeb tavaliselt lihaste töö jõudlus. Pidev selline treening võib viia kahjustatud lihasteni, mis kutsutakse haigusena Rhabdomuolüsiseks. See esineb tavaliselt uutel armeesse värbatuil. Vere Südamerabandus Teekon d in e õm bum kku t e ko dam Sü · Ületreenimine koos puhkusega võib tuua palju kasu. Lihastesse ja veresoonseintesse tekivad
II ASTE Nahal on villid, lõhed, erosioon (uuristus) Epidermise (marrasnahk) ja dermise (pärisnahk) kahjustus Nahk pn punetav ja valulik II astme lamatist saab edukalt ravida. Kõigi nahakihtide kahjustus Võib avalduda sügava kraatrina Haavaeritsuega ulatuslik vee- ja elektrolüütide kaud Sageli lisandub haavainfektsioon Rasvkude võib olla nähta Iv aste Kahjustus ulatub lihasteni ja luuni Nekroos võib kaasneda Kirurgiline ravi LAMATISTE ENNETAMINE • Kuna lamatise ravi ja hooldus nõuab ressursse, siis tähelepanu tuleb pöörata lamatise ennetamisele. • Korrektse ennetustööga on võimalik vältida 90% lamatiste teket • Peab olema pidev, katkematu ja järjepidev, millele antakse sagedasi vahehinnanguid • Keskkond, kus pt viibib peab olema turvaline kõigile
suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. Närvid kujutavad endast närvirakkude pikkade jätkete kimpusid. Jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse. Sünaps on struktuur, mille kaudu närvirakus tekkinud ning närvi kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina, kuid lihasrakule kantakse see üle keemilisel teel. Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul
NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse. 2) Aju närvirakkudes analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus ja saadetakse impulss järgmistele närvirakkudele. 3. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma. Refleks - väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. REFKEKSI LIIGID: a) kaasasündinud e pärilikud b) refleksid, mida omandatakse elu jooksul (läbi kogemuste) NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE: a) Somaatiline (e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole. b) Autonoomne (e vegetatiivne) närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust.
väsinud ja "vigastatud" staatusesse ja ei võta täielikult vastu edasise treeningu. Puhates, näiteks magades, lihased taastuvad nagu ka kogu meie keha üldse. Ületreenimine ilma puhkamiseta võib põhjustada mitmeid mitte tahetud protsesse. Võib põhjustada rabandusi, tsirkulatsiooniprobleeme ja/või lihaskoe aeglast arenemist. Samuti langeb tavaliselt lihaste töö jõudlus. Pidev selline treening võib viia kahjustatud lihasteni, mis kutsutakse haigusena Rhabdomuolüsiseks. See esineb tavaliselt uutel armeesse värbatuil. Sellest edasi võivad tekkida näiteks südamerabandused. Video südamerabandusest siin : http://www.youtube.com/watch?v=DGxS44-rcps Ületreenimine koos puhkusega võib tuua palju kasu. Lihastesse ja veresoonseintesse tekivad rebendid, mis puhkuse korral saavad vajaliku energia, et need rebendid kinni kasvatada, tekitades tugevama lihase ja/või veresoone (osa). Seesama
Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes. Mis on närviraku sees? Närvirakul on
Prillid kas suurendavad valguskiirte murdumist või hajutavad valguskiiri. Miks soovitatakse lugemise ajal vahepeal kaugusesse vaadata? Sest muidu kuivavad silmad ära. Milline on närviraku ehitus ja talitlus? Närvirakud on tähtjad, tuuma ümber on lühikesed jätked e dendriidid, mis võtavad energiavoo vastu. Samuti koosnevad nad neuriitidest. mille otsas on pikemad jätked. Koht, kus dendriidid ja pikad jätked kohtuvad, on sünaps. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma. Mis on lühi- ja kaugnägevus? Kuidas neid häireid korrigeeritakse? Lühinägevus - silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid asju. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv:
seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon
Suurem süda suudab pumbata rohkem verd liikvele. See kiirendab taastumisprotsesse, seda nii treeningu jooksul seeriate vahel kui ka üldist treeningutest taastumist. Toitainete transport lihastesse mängib lihaskasvu puhul suurt rolli. Trenni ajal vajame energiat, mida saame nii lihaste kui ka maksa glükogeenivarudest, samuti veres olevast energiast ja rasvarakkudest. Pärast treeningut on taastusjoogi kiire imendumine oluline, kuid veri on see, mis viib toitained lihasteni. Isegi kui tarbid ultrasuperhüperhüdrolüüsitud proteiini, ei jõua see lihastesse lihtsalt iseenesest.Treeningu ajal tungib veri lihastesse, see veretung või pump on oluline lihaskasvu puhul. Kui veri tungib lihasesse, siis see justkui venitab seda suuremaks (ning loomulikult viib sinna hapnikku ja toitaineid). Rohke vere tulemuseks on hea pump. Laiad veresooned ja suur süda transpordivad palju verd. Seega parandab hea aeroobne võimekus vere voolu lihastesse
mööda lihaseni jõudvad impulsid tõstavad tema erutuvust ja funktsionaalset liikuvust, intensiivistavad tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor kõrgeimaks organiks, mis juhib liigutusaparaadi tööd. Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava lihaskiudude grupist. Motoorse närviraku keha paikneb seljaajus või piklikus ajus
31.Loengus välja mõeldud mõtlemisülesannete taksonoomia: Järeldamine – eesmärk: selge, võimalused selged. Probleemilahendus – eesmärk: selge, võimalused ebaselged. Otsutamine –eesmärk: ebaselge, võimalused selged. Loovmõtlemine – eesmärk:ebaselge, võimalused ebaselged. 32.Võtad kätte tulise teetassi. Närvijuhteteed, mis kannavad käenahal olevatest retseptoritest signaale tassi omadustest sinu ajju, on aferentsed. Juhteteed, mille kaudu saabub ajust lihasteni juhis tassi lahtilaskmiseks on eferentsed 33.Suurema intensiivususega stiimuli eristuslävega võrreldes on väiksema intensiivsusega stiimul eristuslävi ( see oli vale sama suur). 34.Milline järgnevatest ei ole Baddeley ja Hitchi töömälu mudeli component? Lühiajaline hoidla 35.Kui varem seostamata representatsioonid hakkavad omavahel seostuma, siis võib tegu olla (see ei olnud õige ainult taipamisega). Assotsiatsiivse
• Diastol - lõõgastumine, verega täitumine (parem koda ja vatsake täituvad verega, mis on pärit õõnesveenist. vasak koda ja vatsake saavad hapnikurikka vere kopsuveenist) • Süstol - pingutus, vere väljapaiskamine Diastol kestab puhkeolekus kaks korda kauem kui süstol. Vatsakeste tsükkel Asünkroonne kontraktsiooni faas - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatajaks on vatsakeste lihasteni jõudnud impulss. Toimb rõhu tõus, mille tulemusena hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaasklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Isomeetriline kontraktsioonifaas - peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem
Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult 1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon 5
annaabi.ee 
