Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C juures, et sellest lõikamisel võimalikult vähe lihamahla välja nõrguks Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada 1-2 kg massiga tükkidena Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse Lihade eeltöötlemine Liha jaotustükid tuleb pesta, seejärel kuivatada või tahendada Lõigata välja templijäljed Jaotustükkidelt eraldada kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv, õhukesed ääred Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse
· Kiire pruunistamine Paljude liharoogade valmistusõpetus algab soovitusega lihatükk või -tükid kõigepealt pannil kiiresti pruunistada ja alles siis asuda järgmiste etappide juurde. Pruunistamise mõte. Väga paljud autorid kinnitavad senini, et pruunistamisel liha poorid sulguvad ning lihamahl püsib kuulekalt liha sees. Tänapäevasema suunitlusega autorid aga küsivad põhjendatult: miks siis tekib taldrikule tõstetud pruunistatud steegi ümber õige pea terve lihamahla järveke? Müüdid liha ümber. Juba poolteist sajandit on jätkuvalt käibel olnud mitmed väärarvamused ja valed juhised liha kuumtöötlemiseks, mida keegi ei näi julgevat korrigeerida. Kodukokk järgib enamasti kuulekalt ajakirja või kokaraamatu juhiseid ega oskagi paremat tulemust tahta, või siis paneb ebaõnnestumise omaenese kehvade oskuste arvele. Esimene müüt. Juba 17. sajandil püüdis inglise teadlane ja kirjanik Kenelm Digby väita, nagu
Liha pehmust mõjutab kõige enam sidekoe hulk. Mida rohkem sidekude seda tuimem liha. Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. termiliselt töötlemata ja termiliselt töödeldud liha tuleb alati hoida üksteisest eraldi Liha säilitamine, sulatamine Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0...+2ºC Külmutatud liha säilitamistemp. on -18ºC. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks Parim temperatuur sulatamiseks on 0...+2°C, või pakendatult õhu käes. Sea rümba jaotus Sealiha ...onvälimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealihast tükilihade enimlevinud kasutusalad:
kõrge temperatuur tekitab roiskumist 3. Õhu suhteline niiskus optimaalne on 80%, liiga kõrgega muutub liha kõlbmatuks, liiga madalaga kuivab liiga palju 4. Õhu liikumiskiirus laagerdamise ruumis kui ventilatsioon on ebapiisav, ei teki kuivamiskoorikut, mis viib liha roiskumiseni KOKKUVÕTE Laagerdamine on oluline liha kvaliteetse maitse ja lõhna tekkimiseks Keskmine vahemik laagerdamiseks on 14-21 päeva(või isegi rohkem) Negatiivne on lihamahla –ning kuivamiskooriku äralõikamise kadu Lõpp-produkt on maitsekas, õrn ja pehme Põhiliseks meetodiks on kujunenud märglaagerdamine, kuna negatiivne pool on väiksem Üldjuhul kasutatakse veiseliha, vähesel määral sealiha KASUTATUD KIRJANDUS Kutšmei, Nadežda. „Veiseliha laagerdamise tehnoloogiad maailmas“ 29.05.2012 https://dspace.emu.ee/handle/10492/301 Cortez, Sebastian. „Dry aging“ ©2015 Sebastian and Co. http://www.sebastianandco.ca/dryAging.htm
Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbeque ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis! Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks, barbecueks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja taskud erinevate täidistega
3) laagerdunud ehk toorvalminud liha - tumepunase värvusega; valmistamise viis: vaakumpakendis, 1-2 nädalat, null kraadi juures, saadakse kiiresti valmiv liha 4) külmutatud liha - mida rutem külmub, seda parema kvaliteediga sulatatud on, t -20-24 LIHA SÄILITAMINE, SULATAMINE Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0...+2ºC Külmutatud liha säilitamistemp. on -18ºC. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks Parim temperatuur sulatamiseks on 0...+2°C RÜMBA JAOTUS VEISERÜMBA JAOTUS Veiserümba jaotus 1. Jalad: puljong/supid, hautised, hakkliha 2. Kõhuäär: hakkliha 3. Küljetükk: lihasupid, hautised 4. Rinnatükk: supid, hautised, hakkliha 5. Abatükk: praad, biifsteegid, böfstrooganov, 6. Praetükk: praad 7. Külgmine praetükk: praad, lõigud, biifsteegid, böfstrooganov, liharullid 8a Välimine praetükk: praad, liharullid
Meetod on tekitanud vaidlusi ning pole laialt levinud, sest ei teata selle pikaajalist mõju inimese tervisele. Sügavkülmutamine peab toimuma kiiresti, et vältida suurte jääkristallide teket, mis kahjustavad liha maitset ja tekstuuri. Pakkige liha korralikult sisse, et see ei kuivaks ja et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. Liha eeltöötlus võtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse
Meetod on tekitanud vaidlusi ning pole laialt levinud, sest ei teata selle pikaajalist mõju inimese tervisele. Sügavkülmutamine peab toimuma kiiresti, et vältida suurte jääkristallide teket, mis kahjustavad liha maitset ja tekstuuri. Pakkige liha korralikult sisse, et see ei kuivaks ja et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. (Lõhmus 2009: 467,468) 1.2Liha eeltöötlusvõtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha
pigem vältida. Samas on külmutamine hea moodus liha pikemat aega säilitada. Liha külmutamisega viiakse temperatuur liha sisemuses -18C-ni. Nii külmas keskkonnas ei arene enamik mikroorganisme ja liha säilib pikemat aega. Liiga liigselt pikal säilitamisel rääsub esmalt rasvkude ja siis muutub kogu liha toidukõlbmatuks - seega tuleb ka külmutatud liha puhul järgida säilivusaega. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks. Parim temperatuur selleks on 0-+2C. Liha võib sulatada ka tavalises toatemperatuuril või külmkapis, millest eelistada tasub viimast. Külmkapis +6C juures säilitab liha rohkem mahlu kui kiirsulatuse puhul. Sel juhul tuleks arvestada sulamisajaks umbes 6 tundi 500 g liha kohta, toatemperatuuril 2 tundi 500 g kohta. Sulanud liha peab kasutama toiduks nii kiirelt kui võimalik. Parim on liha sulatada pakendis ja õhu käes
kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidisega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (s.t välisfilee kondi ja kamaraga) ning sea karree (s.t välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, ka grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Töötlemisel peab olema eriti ettevaatlik: kuna välisfilee on üsna kuiv, on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. · Sea sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbecue-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ning ribadena wokiroogadesse panekuks. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis! · Peekon mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja taskud erinevate täidistega.
Paneerimine on lihalõikude kastmine enne praadimist aprikoosid ja mustad ploomid, vaheldumisi jahusse, klopitud munadesse, riivsaiasse, rosinad,küüslauguküüned, erivärvilised paprikad, kookoshelvestesse või purustatud pähklitesse. Kiht, mis sel riivitud juust, suitsupeekon, suitsupeki ribad, moel lihale tekib, takistab ühtlasi praadimise ajal lihamahla hakklihatäidis, porganditükid, hakitud ja rasvas väljavoolamist. Klassikaliseks paneerimisviisiks on liha praetud sibulad/porrulauk, spinatilehed, seened, kastmine soolapipraga maitsestatud ja piima või veega lahti pähklid, troopilised viljad, puuviljad jne. Pikitud klopitud munasegu ja seejärel riivsaia sisse. või täidetud liha on alati huvitavama ja
Hiljem see taas suureneb, saavutades ca 75% oma esialgsest väärtusest. Liha lõiketugevus muutub aga vastupidises suunas veesiduvusvõimega. 20. PSE liha ja selle tekkepõhjused ingl. pale – hele; soft – pehme; exudative – vesine; PSE liha tekib looma lühiajalisel stressil. Madala pH-ga lihased on heledad ja madala veesidumisvõimega, viimase asjaolu tõttu on edasisel töötlemisel (lihalõikuses, külmtöötlemisel jne) eralduva lihamahla kogus suur ja toodete saagis väiksem kui tavapäraselt. 21. DFD liha ja selle tekkepõhjused ingl. dark – tume, firm – tihke, dry – kuiv. DFD liha tekib looma pikaajalisel stressil. DFD-liha on kõrge pH-ga, vesi on valkudega tugevasti seotud ning liha tundub seetõttu tume ega ole mahlane. Sellise liha veesidumisvõime on kõrge ning liha sobib keeduvorstide tootmiseks. 22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet
annaabi.ee 
