Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller Väino Põllu Hännikäinen Kadri-Ann Nuut Ivar Tillemann Johannes Kiik Heli Ernits Kaido Suss István Baráth (basstromboon) Tõnis Traksmann Andres Lepnurm (inglissarv) (kontrafagott) TUUBA HARF LÖÖKPILLID Andrei Sedler Tatjana Lepnurm Madis Metsamart Liis Viira Rein Roos Kaspar Eisel
Fagott Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Fagott on puupuhkpillide rühma madalaim pill. Sünniajaks ca 16. sajand. Kasvas välja pommerite perekonnast. Tänapäeva fagott on U-tähe kujuline ja u. 2,5m pikkune kokkkusurutud toru. Valmistatakse peamiselt vahrast. Fagotil on 25-30 heliava ja sarnaselt oboele kahekordne lesthuulik. Pilli ulatus on B1-f2. Tämber on omapärane. Madalas registris kõlab torisevalt. Keskmises pehmelt aga pisult tuhmilt. Ülemises registris kõlab kandvalt. Eesti kuulsaimad mängijad: Andres Lepnurm, Peeter Sarapuu
· Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel Harf · 47 keelt mis on värvitud oma astmetele vastavalt · 7 pedaali millega saab muuta helikõrgusi pool- või terve tooni võrra · Mängitakse istudes Eesti tuntimad harfi mängijad: Eda Peäske ja Tatjana Lepnurm Kitarr · Araabist pärit pill mis jõudis euroopase 13 . sjandil · 6 keelt · Elekrtikaitarr 20. sajand Eesti tuntimad kitarri mängijad: Heiki Mätlik, Jaak Sooäär ja Robert Jürjendal
" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu. Selle kontserdi tegi eriliseks see , kuidas muusikud nautisid oma tööd ja andsid seda väga hästi publikule edasi
Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958
Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek ....
Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud 2 heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek .... Eesti pärast II ms: · Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse · Kõrgeim võim EKP juhil (kes allus aga NRKP juhile)-Karotamm Muutused territooriumis: · Kaotas osa Petseri maakonnast · Kaotas Narva tagused alad · Maakond- rajooniks · Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule
F keeled siniseks, et mängijal oleks parem orenteeruda. Harfi jala sees on 7 medaaliga menfalismi, igale oktavile seitsmest helist vastab üks pedaal, mille abil saab muuta heli kõrgusi pool või terve tooni võrra. Harfi mängitakse istudes pill toetud mängija õlale. Vasaku käega näpitakse madalamaid keeli, paremaga kõrgemaid keeli. Harfi kasutatakse meeldiva ja õrna kõla tõttu nii orkestris kui ka soolopillina. Eesti tuntud harfi mängijad on Tatjana Lepnurm ja Eda Peäske. Harfil on väga pikk ajalugu. Peaaegu kõik vanad kultuurrahvad tundsid harfi laadseid pille. Kauni kõla ja suursuguse välimuse tõttu on harfi nimetatud pillide kuningannaks ehki harfi peetakse naiselikuks pilliks leidub maailmas ka meessoost mängijaid. On teada, et harf on eismene pill mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr Kitarr on araabia päritolupill, mis jõudis Euroopasse 13 sajandil ja saavutas väga suure populaarsuse.
Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevadtalvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958
Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli üheks parimaks kooriks kujundanud Konstatin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlased kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli muidugi Ernesaks ja seda oma elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958
tõmbab - see pole mitte vormi vorm ega üksikute osade ülesehitus, vaid selles peituv maailmavaade." Süvenegem siis meiegi sellesse! 12 12 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/bach_kaidikob ar.htm 3. "Rõõm muusikast" Leonard Bernstein 4. "Peatükke kultusmuusika ajaloost" Hugo Lepnurm 13 13
Cyrillius Kreegi looming oli väga suur. Tegi kirikuviiside seadeid, rahvapäraseid koraaliviiside seadeid, palju rahvaviise segakooridele ja meeskooridele, kaanoneid. 2. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi II poolel kuni tänapäevani. Enn Võrk- töötas pikalt Tallina Jaani kiriku koorijuhina ja organistina. Kirjutanud hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“ Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist. Raamatud, heliteosed, Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat, Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat Anne-Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat Kuldar Sink- helilooja ja flötist
1884 26.11.1982) Simm, Juhan (12.08.1885 - 20.12.1959) Eller, Heino (07.03.1887 16.06.1970) Kreek, Cyrillus (03.12.1889 26.03.1962) Päts, Riho (26.06.1899 15.01.1977) Aav, Evald (07.03.1900 21.03.1939) Oja, Eduard (17.01.1905 - 16.04.1950) Võrk, Enn (14.03.1905 20.09.1962) Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Kapp, Eugen (26.05.1908 29.11.1996) Kapp, Villem (07.09.1913 24.03.1964) Ilves, Heimar (15.09.1914 - 05.02.2002) Lepnurm, Hugo (31.10.1914 15.02.1999) Ojakäär, Valter (10.03.1923) Otsa, Harri (03.11.1926 - 30.10.2001) Hindpere, Hans (18.03.1928) Naissoo, Uno (25.03.1928 05.01.1980) Koha, Jaan (17.12.1929 15.11.1993) Sau, Olev (10.08.1929) Tormis, Veljo (07.08.1930) Lätte, Raimond (22.02.1931 06.01.1997) Pärt, Arvo (11.09.1935) Põldmäe, Alo (22.05.1945) Lepik, Tarmo (09.11.1946 - 11.03.2001) Kangro, Raimo (21.09.1949 - 04.02.2001) Ehala, Olav (31.07.1950) Sumera, Lepo (08.05.1950 02.06.2000)
Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor 18 sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits)
Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Saksa okupatsioon 1941-1944 II ms 1. September 1939 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud.
Honda 855PSI 11618 EIRIK-ANDREAS TIIKMAA Elisa Mazda 621AKW 7536 KALEV RAUDSEPP Tele2 Mazda 438DVI 1872 AS LIVONIA EMT Mercedes-Benz 525VVF 18647 RAISSA NIZEIKO Elisa Volkswagen 759WDK 12005 ALLAN RÜMMEL Tele2 Mazda 381NED 4272 VALMAR RUBIN EMT Volkswagen 648FXA 4219 KADRI KIPS Tele2 BMW 73TXT 10755 TIIU LEPNURM Tele2 BMW 570UWQ 2340 TAIMO HIIEKIVI Elisa Mercedes-Benz 814LAL 9509 SVEN PROTSIN Tele2 Volkswagen 330OKR 11489 LEO KALDMAA EMT Ford 817GNS 18229 GERDI VAHURI Elisa BMW 572PIN 15821 KRISTA HEERING EMT Mercedes-Benz 494AHN 9202 ADOFOR RIFTI Elisa Toyota 235BPY 16172 MAIRE KRISOLA Tele2
869039275 KÄTRYN HANSON EMT 2800 0.8692890173 PEEP PREFERO EMT 700 0.8700617285 TIINA TEPPAN Tele2 400 0.8710580461 ÕIE-MARINA KIIL Elisa 2200 0.8721039906 MART MOORLAT EMT 600 0.8722665792 SIRJE SASS EMT 1700 0.874236293 KAI OTS EMT 800 0.8773653623 ERVIN ALLIK Elisa 900 0.8797794619 VALMER STALKOV Elisa 500 0.8836929409 MARGUS POOTSMAA EMT 300 0.890101443 TIIU LEPNURM Tele2 1400 0.8934778085 VEIKO SAMM Tele2 2800 0.8969180313 VLADIMIR POHHOMOV EMT 300 0.8975326844 HELGE PIKPOOM Elisa 1000 0.8983653212 MAI METTARDI Tele2 300 0.8991805401 ANDRUS RUMM EMT 2000 0.9011503893 IMRE VEETAMM EMT 1700 0.9030171345 ANTI NAULAINEN Elisa 1000 0.9043170015 ANDRES ANNUS Tele2 200 0.9100839286 HELJU MIKITALO Elisa 2400 0.9122966286
Do not mechanise your music. Put down what you feel in yourself naturally, but only then when your heart needs it. First work it out in your fantasy.1 The main demands of the Maestro on his students were precision, clarity of form, and logic of ideas. Before the Second World War more than thirty future composers and musicologists studied under his guidance, notable among them were: Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp (his son), Hugo Lepnurm, Riho Päts, Villem Reimann, Heimar Ilves, Edgar Arro and Evald Brauer. Artur Kapp and his school had a predilection towards academia. The classical forms were treated in a post-Romantic and monumental manner. The composition of cantatas and oratorios on biblical themes was seen as vitally important. On his sixtieth birthday, the music organisations and institutions designated the concert season 1937/1938 as the Artur Kapp Year. 1
Oma põhifunktsiooni kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste džässorkestrite “taimelavadeks”. Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande- kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert Kulm, Raimund Kull 71 , Tiit Kuusik, Erich Kõlar, Hugo Lepnurm, Bruno Lukk, Vladimir Padva, Villem Reimann jpt), keda me hiljem oleme harjunud nägema hoopis teises rollis ja kes iseäranis õpinguaastail olid vähem või rohkem seotud selle uue ja põneva muusikaga. Kuigi enamik neist ei jõudnud džässi alal tippude hulka, oli nende osalemine selle muusika üldises arengus kindlasti olulise tähtsusega, kuna tõmbas siia suure hulga andekate inimeste energia ja huvi. Tekkinud sünergia soodustas ja kiirendas džässi arengut kindlasti märgatavalt.
annaabi.ee 
